Teade
| Arhiiviandmed | |
| Viide | G. S[chultz], Ein Sendschreiben an... |
|---|---|
| Täisviide | Dr. G. S[chultz], Ein Sendschreiben an Dr. Fr. Kreutzwald in Werro. Dörptsche Zeitung 22, IX 1872, nr. 219, lk. 1—2. |
| Viite osad | Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala: |
| Kogumisaasta(d) | 1872 |
| Teksti sisu | |
| Objekti liik | haud, mets |
| Tegelased | hiid |
| Žanr | muist |
| Jututüüp | Kalevipoja võitlusest surmani; maeti Kivinõmme metsa. |
| Pärimuskohad | |
| Koht 1 | |
| Objekti nimetus | Kivinõmme mets |
| Vana maakond | Virumaa |
| Kihelkond | Iisaku |
| Vana vald | Illuka |
| Vana küla | Kivinõmme |
| Uus maakond | Ida-Viru maakond |
| Uus küla | Kivinõmme |
| Tekst | |
| Auf dem Kalewihaud erzählten mir Bauern aus dem Dorfe Lächtejä Folgendes: Kalewipoeg hatte den ganzen Tag lang mit den Feinden gekämpft und sie in die Flucht geschlagen. Müde vom Streit legte er sich unter die Eiche und versank in einen dem Tode ähnlichen Schlaf. In der Nacht schlichen sich seine Widersacher herbei und banden ihn. Als er aber erwachte und sich seiner Freiheit beraubt sah, weinte er vor Wuth jenen Thränensee. Die Feinde schlugen ihm nun die Beine ab; trotzdem schleppte er sich noch fort bis zum kivinömm und vertheidigte sich gegen die ihn Verfolgenden bis zum letzten Athemzuge. Als er endlich verblutet war, bestattete man ihn im tiefen Walde. [TÕLGE.] Kalevi haual jutustasid mulle Lähtepea küla talupojad järgmist. Kalevipoeg oli kogu päeva vaenlastega võidelnud ja nad põgenema löönud. Võitlemisest väsinud, heitis ta tamme alla maha ja vajus surmasarnasesse unne. Öösi hiilisid tema vastased sinna ja köitsid ta kinni. Kui ta aga ärkas ja nägi oma vabaduse röövitud olevat, nuttis ta viha pärast selle pisaratejärve. Siis raiusid vaenlased ta jalad maha. Sellest hoolimata vedas ta end kuni Kivinõmmeni ja kaitses end oma tagaajajate vastu viimse hingetõmbeni. Kui ta lõpuks oli verest tühjaks jooksnud, maeti ta sügavasse metsa. |
|
| Redigeeritud tekst | |
| [TÕLGE.] Kalevi haual jutustasid mulle Lähtepea küla talupojad järgmist. Kalevipoeg oli kogu päeva vaenlastega võidelnud ja nad põgenema löönud. Võitlemisest väsinud, heitis ta tamme alla maha ja vajus surmasarnasesse unne. Öösi hiilisid tema vastased sinna ja köitsid ta kinni. Kui ta aga ärkas ja nägi oma vabaduse röövitud olevat, nuttis ta viha pärast selle pisaratejärve. Siis raiusid vaenlased ta jalad maha. Sellest hoolimata vedas ta end kuni Kivinõmmeni ja kaitses end oma tagaajajate vastu viimse hingetõmbeni. Kui ta lõpuks oli verest tühjaks jooksnud, maeti ta sügavasse metsa. |
|
| Lisaandmed | |
| Kirjandus | Trükitud: "Muistendid Kalevipojast" |
| Sisu kommentaar | Kp |
| Tööprotsess | |
| IDkood (Koobas) | 31546 |
| Sisestaja | Pille Vahtmäe |
| Sisestuskuupäev | 03.05.2018 |
| Lisatud | 03.05.2018 14:12 |
| Viimati muudetud | 04.05.2018 15:41 |
| Andmed Kivikeses | |
| Säiliku viide | |
| Säilik | |
| Pala | |