Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide E 42063/6
Täisviide E 42063/6 < Simuna khk. — V. Rosenstrauch (1901)
Viite osad Kogu:EKöide:LK1:42063LK2:42066Pala:
Kogumisaasta(d) 1901
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
V. Rosenstrauch
Pala kogumiskoht Virumaa, Simuna
Teksti sisu
Objekti liik mets, järv
Tegelased hiid, loom/lind/kala
Žanr j, muist, andm
Jututüüp Kalevipoeg hulkus Tagametsas ja luuletas; kaevas kaevu, ei saanud sügavust kätte; siili nimi Kalevipojalt õpetuse eest saadud kuuesiilu järgi
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Kalevipoja kaev
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Simuna
Vana küla Tooma
Täpsem asukoht Männikjärv
Koht 2
Objekti nimetus Tagamets
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Simuna
Vana küla Tooma
Täpsem asukoht Liivi ja Eesti piiri peal
Tekst
Et ma kui vanavarakorjaja ka mõnikord mõne sõna Kalevipojast kuulsin, mis küll väga vähene on, siiski annan ma seda Teile ka teada. Esmalt Virumaalt Simuna kihelkonnast. Kalevipoja tundmine on ülepea siin väga väikene. Ainult nii palju on teada, et ta üks suur kangelane ja sõjamees olnud. Siis on Liivi ja Eesti piiri peal üks suur mets, millest rahvasuu räägib, et Kalevipoeg on sääl alati ümber hulkunud ja üht suurt laulu luuletanud. Kuid need laulusõnad on juba rahvasuu ära unustanud. Seda metsa nimetakse Tagametsaks. Siis on säälsamas lähedal üks suur järv, umbes l 1/2 versta pikk ja l 1/4 versta lai, mis keskelt väga sügav olema peab, kuid selles järves ei kasva ei pilliroogu ega kõrkjaid. Seda järve nimetab ka rahvas Kalevipoja kaevuks. Nimelt olema Kalevipoeg kord nõuks võtnud Tagametsa elama jäeda, aga et vett ei ole lähedal saada olnud, on tema nõuks võtnud omale kaevu kaevata. Kuid kaevu ei ole ta mitte ei tea mis põhjusel valmis teinud. Laius on küll paras olnud, aga sügavust ei ole ta välja kaevanud. Ka üks lauluke on mul rahvasuust kätte juhtunud, mida mul aga paergu siin käepärast ei ole ja mis vistist „Kalevipojas“ juba leida on. Nimelt:
Soolt tuli Sulevipoega,
arult tuli Alevipoega;
suisa lõin Sulevipoega,
kiuste lõin Kalevipoega,
ise nõrka neitsikene.
Siis on siinse rahva suus Kalevipoja laudadetoomise lugu läbi Peipsi tuttav. Kuda sortsid tema kallale tulivad ja kuda tema neid esmalt lapilauda ära ajanud; kuid see ei ole aidanud. Siis on ta siili nõuandmise peale serviti löönud ja sortsidest sedaviisi võidu saanud. Tänuks on ta siilile oma kuuesiilu ihukatteks annud. Ennem ei ole siilil nime olnud, vaid sellest saadik on teda kuuesiilu järele siiliks nimetatud. Ka Kääpa jõe lugu on rahvasuus tuttav, niisama ka Kalevipoja surm ja nimelt selsamal kujul, kuda temast „Kalevipoeg“ kõneleb. See on kõik, mis minul rahvasuust pihku on puutunud. Tuleval suvel on mul nõu pikemat reisu läbi kodumaa teha ja tähtsamaid kohte vaadata, siis tahan ma ka vanavara korjamist ette võtta. Aupaklikult Vold. Rosenstrauch.
Redigeeritud tekst
Et ma kui vanavarakorjaja ka mõnikord mõne sõna Kalevipojast kuulsin, mis küll väga vähene on, siiski annan ma seda Teile ka teada. Esmalt Virumaalt Simuna kihelkonnast. Kalevipoja tundmine on ülepea siin väga väikene. Ainult nii palju on teada, et ta üks suur kangelane ja sõjamees olnud. Siis on Liivi ja Eesti piiri peal üks suur mets, millest rahvasuu räägib, et Kalevipoeg on sääl alati ümber hulkunud ja üht suurt laulu luuletanud. Kuid need laulusõnad on juba rahvasuu ära unustanud. Seda metsa nimetakse Tagametsaks.
Siis on säälsamas lähedal üks suur järv, umbes l 1/2 versta pikk ja l 1/4 versta lai, mis keskelt väga sügav olema peab, kuid selles järves ei kasva ei pilliroogu ega kõrkjaid. Seda järve nimetab ka rahvas Kalevipoja kaevuks. Nimelt olema Kalevipoeg kord nõuks võtnud Tagametsa elama jäeda, aga et vett ei ole lähedal saada olnud, on tema nõuks võtnud omale kaevu kaevata. Kuid kaevu ei ole ta mitte ei tea mis põhjusel valmis teinud. Laius on küll paras olnud, aga sügavust ei ole ta välja kaevanud. Ka üks lauluke on mul rahvasuust kätte juhtunud, mida mul aga paergu siin käepärast ei ole ja mis vistist „Kalevipojas“ juba leida on. Nimelt:
Soolt tuli Sulevipoega,
arult tuli Alevipoega;
suisa lõin Sulevipoega,
kiuste lõin Kalevipoega,
ise nõrka neitsikene.
Siis on siinse rahva suus Kalevipoja laudadetoomise lugu läbi Peipsi tuttav. Kuda sortsid tema kallale tulivad ja kuda tema neid esmalt lapilauda ära ajanud; kuid see ei ole aidanud. Siis on ta siili nõuandmise peale serviti löönud ja sortsidest sedaviisi võidu saanud. Tänuks on ta siilile oma kuuesiilu ihukatteks annud. Ennem ei ole siilil nime olnud, vaid sellest saadik on teda kuuesiilu järele siiliks nimetatud.
Ka Kääpa jõe lugu on rahvasuus tuttav, niisama ka Kalevipoja surm ja nimelt selsamal kujul, kuda temast „Kalevipoeg“ kõneleb. See on kõik, mis minul rahvasuust pihku on puutunud. Tuleval suvel on mul nõu pikemat reisu läbi kodumaa teha ja tähtsamaid kohte vaadata, siis tahan ma ka vanavara korjamist ette võtta.
Aupaklikult Vold. Rosenstrauch.
Lisaandmed
Tekstimärkus Vt. ka: E 42066 < Võru — H. Priimägi (1901).
Vrd.: Võitlus laudade abil ja siili õpetus, muist. 337.
Kirjandus \"Muistendid Kalevipojast\"
Sisu kommentaar Kp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 31440
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 18.04.2018
Lisatud 18.04.2018 14:22
Viimati muudetud 18.04.2018 14:23
Andmed Kivikeses
Säiliku viide E
Säilik ERA-17312-41289-49420
Pala ERA-18107-51782-51857