Midagi hirmsat Ilumäel.
Porkunis elas suure kasuga mees Ants Aabentaal. Teda hüüti Suur Ants. Tal oli päeva koht, käis mõisas tööl. Porkuni mõisa juures on mägi, mis ennem nimetati Ilumägi. Seal kasvasid puud ja puie vahele oli tehtud teed või uulitsad. Teede ääre oli pandud pingid istumiseks. Seal oli ka tantsuplats, kus tantsiti ja ringmängusid mängiti. Kui Suur Ants oli umbes 20-aastane, käis ta Ilumäel tantsijatele pilli (ärmoonikat) mängimas. Nii võttis ta ka ühel ristipäeva laupäeva õhtal pilli kätte ja läks Ilumäele. Istund pingile ja hakand pilli mängima. Ise mõeld: "Täna pole siin kedagi" ja mängind edasi. Old arvamisel, et küll tantsijad tulevad. Teine pool teed tema vastas kasvand suur kuusk. Selle kuuse tagant paistand talle silma ühe naisterahva pea, mis old rätikuga kaetud. Tema mõeld: "Oot, oot, neid hakkab siia tulema." Ta piigistand silmad kinni ja mängind edasi, mõeldes, et tüdruk häbeneb puu tagant lagedalle tulla. Umbes üks minut aega pidand ta silmad kinni, siis teind nad lahti. Mõeld, et kes ta peaks olema ja kas ta on juba välja tuld või ei ole. Juba see tantsind tema ees. Tal old valged sukad jalas ja kand musti riideid. Ants vaadand, kes ta peaks olema, üksipäine tantsib. Näind ta silmanägu, vajutand pilli kokku, aga bassiheal jõrisend taga järele. Vajutand pilli kaenlasse ja pist jooksu. Naisterahva nägu old hirmus, jälk, kole. Mees joost niisuguse jõuga, et kivid paigast liikund, läbi põõsaste ja rägastiku ikka allamäge. Ta old kaks nädalat päris haige. Siis toibund ta, aga jäänd eluks ajaks põduraks meheks. Oma nägemusest pole ta armastand rääkida. Ainult vintis peaga mõnikord jutustand oma juhtumisest Ilumäel ristipäeva laupäeva õhtal. See nägemine võttis ta rammu välja. Sest ajast jättis ta pillimängimise järele.
|
