Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | E 4311/3 (1) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | E 4311/3 (1) < Kuusalu khk. — J. Abreldal | ||||||
| Viite osad | Kogu:EKöide:LK1:4311LK2:4313Pala:1 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | |||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Harjumaa, Kuusalu |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | maastik, karistuspaik, laager, kaev | ||||||
| Tegelased | hiid, loom/lind/kala | ||||||
| Muud märksõnad | sõda | ||||||
| Žanr | muist, topon, aj | ||||||
| Jututüüp | Laivere nimi tulnud sõjalaagri järgi (veri). Laagri kaev. Lihalõpe nimelood Kalevipoja ja tema hobusega seotud. | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Tülivere | ||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||
| Kihelkond | Kuusalu | ||||||
| Vana küla | Kuusalu | ||||||
| Uus maakond | Harju maakond | ||||||
| Uus küla | Kuusalu | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Laagri kaev | ||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||
| Kihelkond | Kuusalu | ||||||
| Vana vald | Kuusalu | ||||||
| Vana küla | Kuusalu | ||||||
| Uus maakond | Harju maakond | ||||||
| Uus vald | Kuusalu vald | ||||||
| Uus küla | Kuusalu | ||||||
| Koht 3 | |||||||
| Objekti nimetus | Lihalõpe | ||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||
| Kihelkond | Kuusalu | ||||||
| Vana vald | Kuusalu | ||||||
| Vana küla | Kuusalu | ||||||
| Täpsem asukoht | Paarsada sammu Laiverest | ||||||
| Uus maakond | Harju maakond | ||||||
| Uus vald | Kuusalu vald | ||||||
| Uus küla | Kuusalu | ||||||
| Koht 4 | |||||||
| Objekti nimetus | Laivere mägi | ||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||
| Kihelkond | Kuusalu | ||||||
| Vana vald | Kuusalu | ||||||
| Vana küla | Kuusalu | ||||||
| Uus maakond | Harju maakond | ||||||
| Uus vald | Kuusalu vald | ||||||
| Uus küla | Kuusalu | ||||||
| Tekst | |||||||
| Kohtade nimedest veel Laivere ja Tülivere — need nimed ei ole vist küll juhtumise kaupa sedamoodi hüüdma hakatud. Rahva seas on veel vanad jutud liikumas, et olla nagu Laivere koht ja see väli sest selle nime saanud, et seal olla üks sõjalaager kordelit pidanud. Kesk välja on veel praegu üks umbes nelja ruutsülla [suurune] ümmargune tiigi moodi auk, mis rahvasuus laagri kaevu nime kannab. Kui veel tol ajal suur mets selle välja ümber kasvanud, pidanud seal pelgus siis väge kokku korjatama, mis olnud laiali läinud, kas olid need eestlased või sakslased, rootslased või venelased, seda põle teada. Siis olla jälle vaenlased teada saand sest kohast ja olla öö varjul salaja neid seal ümber piiranud ja ära tapnud. Et seal siis palju verd saand valatud, on see väli omale Laivere nime saand ja koht ka. Selle välja ligidalt üle vainu on ühel maakohal paarsada sammu kaugel Lihalõpe, arvata, et seegi nimi sest on tulnud, kui seal nii suurel mõedul hukkamise tööd on tehtud, et seal siis muidugi palju liha sai lõpetatud. Teine jutt käib jälle rahvasuus, et sinna Kalevipoeg oma hobuse olla lõhki sõitnud, sest olla see Laiveri ja Lihalõpe nimi tulnud. Siis on veel siin ligidal üks veike äkiline kallas, see pidada Kalevipoja hobuse kops ja süda olema. Kolmas jutt liigub jälle Lihalõpe üle, et seal on enne üks koht olnud. Siis pidand sinna üks metsaline saksa rüütel tulema, ja et põle neil trehvand temale liha anda, tapnud ta nende veikese lapse ära ja hakanud seda küpsetama ja sööma toas. Lapse vanemad pannud tasumise vihaga uksed kinni ja maja põlema. Siis saanud see kuri metsaline ühes oma saagiga ära põletatud. Hiljuti mõne aasta ette sai sinna Laivere välja sõrva kohtumaja ehitatud, siis tuli kundamendi tegemisega palju inimeseluid maa seest välja. Kas need küll võivad need luud olla rahvajutu järel, mis seal laagris said tapetud, ja võib ka küll olla. Üks jutt liigub, et olla seal mäel vanaste saanud niisuguseid vargaid, kes teiste väljalt vilja- ehk linnupuid varastasid, kus lukku ees ei olnud, nagu aitadel olnud, siis saanud need vargad seal maa sisse kaelast saadik pandud ja pead otsast ära küntud. Üks Tõnu-nimeline olnud veel viimne, kellele see kuri trahv saanud seal mõistetud. See oli ikka muidugi vanal põlvel, kui rahval veel oma priius ja vaba elamine oli ja oma kohtumõistmine. |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Kohtade nimedest veel Laivere ja Tülivere — need nimed ei ole vist küll juhtumise kaupa sedamoodi hüüdma hakatud. Rahva seas on veel vanad jutud liikumas, et olla nagu Laivere koht ja see väli sest selle nime saanud, et seal olla üks sõjalaager kordelit pidanud. Kesk välja on veel praegu üks umbes nelja ruutsülla [suurune] ümmargune tiigi moodi auk, mis rahvasuus laagri kaevu nime kannab. Kui veel tol ajal suur mets selle välja ümber kasvanud, pidanud seal pelgus siis väge kokku korjatama, mis olnud laiali läinud, kas olid need eestlased või sakslased, rootslased või venelased, seda põle teada. Siis olla jälle vaenlased teada saand sest kohast ja olla öö varjul salaja neid seal ümber piiranud ja ära tapnud. Et seal siis palju verd saand valatud, on see väli omale Laivere nime saand ja koht ka. Selle välja ligidalt üle vainu on ühel maakohal paarsada sammu kaugel Lihalõpe, arvata, et seegi nimi sest on tulnud, kui seal nii suurel mõedul hukkamise tööd on tehtud, et seal siis muidugi palju liha sai lõpetatud. Teine jutt käib jälle rahvasuus, et sinna Kalevipoeg oma hobuse olla lõhki sõitnud, sest olla see Laiveri ja Lihalõpe nimi tulnud. Siis on veel siin ligidal üks veike äkiline kallas, see pidada Kalevipoja hobuse kops ja süda olema. Kolmas jutt liigub jälle Lihalõpe üle, et seal on enne üks koht olnud. Siis pidand sinna üks metsaline saksa rüütel tulema, ja et põle neil trehvand temale liha anda, tapnud ta nende veikese lapse ära ja hakanud seda küpsetama ja sööma toas. Lapse vanemad pannud tasumise vihaga uksed kinni ja maja põlema. Siis saanud see kuri metsaline ühes oma saagiga ära põletatud. Hiljuti mõne aasta ette sai sinna Laivere välja sõrva kohtumaja ehitatud, siis tuli kundamendi tegemisega palju inimeseluid maa seest välja. Kas need küll võivad need luud olla rahvajutu järel, mis seal laagris said tapetud, ja võib ka küll olla. Üks jutt liigub, et olla seal mäel vanaste saanud niisuguseid vargaid, kes teiste väljalt vilja- ehk linnupuid varastasid, kus lukku ees ei olnud, nagu aitadel olnud, siis saanud need vargad seal maa sisse kaelast saadik pandud ja pead otsast ära küntud. Üks Tõnu-nimeline olnud veel viimne, kellele see kuri trahv saanud seal mõistetud. See oli ikka muidugi vanal põlvel, kui rahval veel oma priius ja vaba elamine oli ja oma kohtumõistmine. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Tekstimärkus | Trükitud: M. J. Eisen, Endised jõumehed, lk. 14—15. Vrd. ka: Kalevipoja hobuse jäänused, muist. 274. |
||||||
| Kirjandus | "Muistendid Kalevipojast" | ||||||
| Sisu kommentaar | Kp | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 27557 | ||||||
| Sisestaja | Reeli Reinaus | ||||||
| Sisestuskuupäev | 21.10.2018 | ||||||
| Lisatud | 20.06.2012 16:41 | ||||||
| Viimati muudetud | 21.10.2018 18:00 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | E | ||||||
| Säilik | ERA-12306-62244-11675 | ||||||
| Pala | ERA-16067-54523-86196 | ||||||