Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | H II 21, 34/5 (1) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | H II 21, 34/5 (1) < Tori – A. Saal (1888) | ||||||
| Viite osad | Kogu:H IIKöide:21LK1:34LK2:35Pala:1 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1888 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | jõgi, hiis, mägi, saar | ||||||
| Žanr | arh, uk, j | ||||||
| Jututüüp | Iiemägi ja Tammesella rinnak Kasekülas, saar Tori jões Jõesuus vana ohvrikoht, sealt tamm maha raiutud. Hiiepuu raiuja mängib kartliku perenaise ees vigasaanut. | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Iiesaar (?) | ||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
| Kihelkond | Tori | ||||||
| Vana küla | Jõesuu | ||||||
| ERA kood | Tor_Muraka_01 | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Hiiemägi | ||||||
| Rahvapärane nimi | Iiemägi | ||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
| Kihelkond | Tori | ||||||
| Vana küla | Kaseküla | ||||||
| ERA kood | Tor_Selja_01 | ||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Hiiedest on Tori valdas veel aenult üks mäe nimi Kasekülas järele jäänd. Seal on üks Iiemägi, mille ümmerkaudsed kohanimed tunnistavad, et ta kord kaunis iiekoht olnd. Mäe ligidal seisab Kaseküla ja Tammesella rinnak. Tammedest enestest põle märkigi änam järele jäänud; iiemäge ja tammesellakut ehitavad ainult veel sarapuud, mis tammedega eameelega ühes kasvavad. Teine koht, mis püha iie eluase võis olla, on üks saar Tori jões, seäl, kus Vändra ja Aliste jõgi kokku joosevad, Jõesuus. See koht on Tori kirikust ummes neli versta ülespool. Seal olnd küll veel mõne aja eest üks suur tamm, mis aga maha raiutud. Nüid põle saare peal änam ühtegi suurt puud. Saare ligidalt jõest on iljuti veel mitmesugusid vanu riistu, nagu kivikirvid, odasid jne. leitud, millest arvata võib, et ta vanal ajal ohvripaik on olnud. Iiepuid ei tohtind keegi puutuda ega maha raiuda. Kes seda siiski tegi, seda nuheldi mitmesuguste õnnetuste, aiguste ja ädade läbi. Ühest püha iiepuu maharaiumesest räägitakse, et majaperenaene selle vasta kõegest jõust seisnd, aga kui ikki raiuma akatud, sis kodust ära läind ja eemalt kaugelt värisemisega pealt vaadand, mis raiujaga küll saab. Raiuja löönd paar laastu küllest ära, visand sis kirve käest ja akand irmsa äälega selili maas karjuma ja appi kisendama. Kartlik perenaene pidanud enne kaua aega arstima, kuni viguritegija iiepuu raiuja oma äda- ja valukaebamisega järele jätnud ning maast üles tõusnud ja uuesti raiuma akand. Iiepuude äävitajad olli änamiste usklikud ristiinimesed, kis seda oma kohuseks ja Jumala meelepäraliseks teuks pidasid, kuna ebausklikud neid jälle jõudumööda kaitsesid. Sellepärast sündis iiepuude maharaiumene ikki öösi, mil keegi ei näinud ega pärast ka kurjategijat teada ei saand. Üks niisugune, kis tõsise ja ebausu vahel selget vahet ei jaksand teha, see ei julgend ilma pealgi iiepuud maha raiuma minna. Oma kahevahel-olemises ollid nad sellega üsna rahul, ku iiepuud ära said äävitud. Sündis see aga nende teades ehk tahtes, sis ollid nad isi kurjategijatega ühe järje peal ja võisid sedasamma nuhtlust saada, mis kurjategijadki. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Kirjandus | Ilmunud: Hiie ase. Hiis Eesti rahvapärimuses. M.-A. Remmel 1998 | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 25227 | ||||||
| Sisestuskuupäev | 04.04.2011 | ||||||
| Lisatud | 20.03.2013 09:34 | ||||||
| Viimati muudetud | 09.06.2015 12:18 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | H II 21 | ||||||
| Säilik | ERA-10342-44550-07609 | ||||||
| Pala | ERA-15159-44307-92472 | ||||||