Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | E 49263/6 (8) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | E 49263/6 (8) < Kambja - P. Lensin (1914) | ||||||
| Viite osad | Kogu:EKöide:LK1:49263LK2:49266Pala:8 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1914 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | hiis, puu, maastik, pühapaik | ||||||
| Žanr | u | ||||||
| Jututüüp | Müüri Paavli hiiekoht ja hiiepuu; puude raiumine toob õnnetust | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | hiiekoht | ||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||
| Kihelkond | Hargla | ||||||
| Vana vald | Taheva | ||||||
| Vana talu | Tautsi | ||||||
| Märkus | Taidsi t. Mustjõe ääres Tatrigukolgas on c 1,5 versta mõisast, Mustjõe Koivasse suubumise koht c 500 m | ||||||
| Tekst | |||||||
| Vana hiiepuu ja selle maha raidumine. Hargla kihelkonnas, Taivola vallas, Tautsi talu maal oli vana Hiekoht ja üksik \"Hiepuu\". Kõige viimate oli seal veel vana \"Müüri\" Paavel oma vana usukombe järele ohvertanud. Sellest Paavli ohvertamisest on juba teises kohas kõne olnud. Nüüd veel tema Hiepuu maha raidumisest rääkida. Kui vana Paavel ära oli surnud ja maha maetud, elanud tema naene kül veel enda mehest päritud hoones. Hoone oli talust kaugemal, kus vana Paavel oma naesega elanud, nenda 4-500 sammu, ilusal kohal, suure metsa ligidal, kus ka tema Hiepuu ja koht seisis. Mustjõgi oli ka kaunis ligidal, arvata 100 sammu Paavli elumajast kaugel. Mustjõgi on omal ülevel jooksul kül mäda ja pehme heinamaa sees. Juba Mõniste mõisa kohal, see on 19 versta päälpool Paavli maja kohta, on Mustjõgi ilusa kõva heinamaal, kust Mustjõgi läbi käib. Mida kaugemale jõgi alla poole jõuab, seda ilusamaks muudab ennast jõe ümbrus ja maakoht. Jõgi teeb endale mittu aru. Igas kohas jõeäärses kasvavad valkjalehtega vinsked pajud, nende hulgas leidub ka veel paljo toomikaid. Nendes jõeäärses võsastikus asuvad kevadisel ajal väga paljo ööpikuid, need laulavat seal kevadesel poolsel suvel ime ilusaste, et igal inimesel lust on seda laulu kuulata, kes sellest rõõmu tunneb. See ilus jõeäärne maakoht ulatab ka selle kohani ja veel alla poole, kus vana Paavli maja seisis. Pool versta allapool Paavli maja kohta ühentavad Mustjõgi ja Koevajõgi ennast, siis saab mõlema jõe veedes päris suur Koeva jõgi. Lätlased nimetavad Koeva jõge \"Gaujeas\". Kevadel on ööpikud nende mõlemate jõe kohtadel elamas ja laulmas. Isiäranis paljo on ööpikuid taivola mõisa heinamaal Lätti piiril \"Vastse mõisa\" õue all, sääl laulavad neid kevadisel ajal päris üttelta sadade viisi. Sääl laseb mõisa Päris herra von Wulf poole versta pitkuse jõeääre, ühe vakamaa laiuselt pajudega ja toomingadega kasvada. Nenda üttelta: Vitsa metsas hoida. Säält vitsametsast jätkub neid vitsu kolme mõisa tarviduseks. Taheva, Mõniste ja Saru mõisatele. Kust need mõisad endale iga aasta tarviduseks viivad. Niisama talumehed omale, kui neil neid tarvis tuleb, ega neid sääl keegi ei vahi ega keelatud tol ajal neid raidumast. Pääle ilusa jõeäärse võsastiku kasvab sääl heinamaal paljo kõike suguseid healõhnaga lille, kust ka mitmesugust haiguse vastu rohtu võib saada. Veel kasvab seal jõgede vahel lagedal heinamaal üks isiäranis selts maaskimarjo, need marjad on koguni teist moodu, kui kõik meie maa metsamaasikad. Need kasvavat madalad laiad ehk enam õhukesed, ja kangeste lehtede külles kinni, nad on pea koguni ilma happuta, päris magusad. Neid on sääl koguni paljo leida, kõik heinamaa täis. Vana tamme puid kasvab seal veel paljo. Veel enam on selle heinamaa alune maa sügavas musta tamme puu laager. Neid leidub 3 kuni 18 jala sügavuses. See jõeäärne heinamaa on üks verst lai ja umbes 25 versta pik, igal poole on maapõhi musta tammesi leida. Kui Sangaste Graf Berg oma uut lossi ehitas siis võtsid Taheva valla talumehed ja ka mõisa krundimehed neid heinategemise aegus jõest välja ja viisid läbi ööd Sangaste mõisa. Teine päev kuhjategemise aegus olid nad jälle tagasi ja heina töös. Rahvas teenis selle musta tamme viimisega suveaegus hulga raha endale. Niisugusel ilusal ja huvitaval mustajõe äärsel kohal oli ka vana Paavli maja Hiekohaga: mida tema kõik oma eluaeg väga armastas ja hoidis, kaitses auusaste ülevel pidas. Koht oli ka tõeste ilus vaadata: sest ta on suuremetsa ääres, tuule varjus, kus ükski talvine ja kevadine tuul vaeva ei teinud. Tema eluhoone kohast võib kaugele, kuni Koeva linna mõisani vaadata ja näha. Paavli hoone ja mõlemad Tautsi taludest võib pikuti Koevajõge kuni selle nimega mõisani selgeste näha. Koevalinna mõisa seisab ka ühel ilusal kohal. Sääl on Koevajõe äärsed kõva kõrgemaa; ilusa metsaga kasunud, kuna heinamaa mõni verst allpool Koevalinna mõisad alustab, kus ka veel ilusad heinamaad leidub. Pääle Paavli surma elas tema naene veel mõni nädal seal hoones, kuni tema keegi sugulane seltsis oli olnud. Suve tööaegus läinud tema seltsiline ära enda kodu, kus tal oma kohused tööle sundisid minema. Paavli naene ei ole julgenud seal enam üksi magada, ega elada, tema asus ära ligidale mõisa kandimehe juurte elama. Nii jäi see Paavli maja päris tühjaks. - Kui see Paavli maja tühjas oli jäetud, ja ühe aasta nii seisnud; siis nägi taluperemees kelle maapääl hoone oli, Johan Tauts, et seal vana Paavli maja ümbruses väga ilus suur rammus rohi kasvas, seda nähes tuli taluperemehel teisel kevadel himmu seda rammusad hoone ümber maad üles künda, ja põlluks muuta, sest talupõllud olid kolmelpool külles olemas. Neljandal pool seisis mõisa suurmets. Allpool suurt laia Hiepuud olid vanal Paavlil veel mõned ilupuud istutud: need arvas peremees ilmaaegu ees olevat, käskis neid omal sulasel maha raiduda. Sulane ei ole raiduma läinud, üttelnud: neid vana Paavli puid ei tohi keegi maha raiduda, ega minagi neid raiduma ei läha. Puud jäänud esite kasuma, maha raidumata. - Puud olnud ikka künni ees: viimate üttelnud peremehe isa, vist ka Johan Tauts, mina võtan kirve ja raiun nad maha. Vanamees ei ole veel puud läbi raiduda saanud, juba olnud mehel häda käes. Tema saanud ära alvatud! Ei ole enam rääkinud. Neljantal päeval sures vana peremehe isa ära! Noor peremees Johan Tauts tuli mõisa surnukirstu laudu viima ja rääkis minule seda asja lugu, ja oma isa surma! Tuul oli pärast poolest läbiraiutud puu maha murdnud, see oli eest kõrvale koristatud. Noor peremees lasknud seisvad maad vana Paavli maja ümber kündma hakata, omal võeral poisil. Pois oli ringi ümber ühe künnivao ajada saanud, kui tal juba teise vaoga paarkümment sammu edasi oli kündnud, saanud pois ka ära alvatud. Pois põdes mittu nädalid, paranes jälle ära. Suve jooksul juhtusin mina sealt Tautsi talust ja ka Paavli majast mööda minema, siis näitas noor peremees mulle seda kohta, kus tema pois kündma oli alustanud. Maakünd seisis siis veel, ja seisis vist kõik selle suve. Pärast jätsin mina Taivola mõisa maha ja ei tea enam mis Paavli majast ja maast, mis maja ümber seisis saanud. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Tekstimärkus | Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001 | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 39211 | ||||||
| Sisestaja | Valdo Valper | ||||||
| Sisestuskuupäev | 06.06.2024 | ||||||
| Lisatud | 06.06.2024 16:52 | ||||||
| Viimati muudetud | 06.06.2024 16:53 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | E | ||||||
| Säilik | |||||||
| Pala | |||||||