Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | RKM II 322, 384/8 (1a) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | RKM II 322, 384/8 (1a) < Hargla khk., Mõniste v. – Henriette Parve < Emilie Kuus, s. 1896 (1976) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:RKM IIKöide:322LK1:384LK2:388Pala:1a | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1976 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | mõis, mägi | ||||||||||||||
| Tegelased | isik, nõid/ravija, mõisnik | ||||||||||||||
| Muud märksõnad | ravimine, nälg | ||||||||||||||
| Žanr | uk med, muist, üh, õud | ||||||||||||||
| Jututüüp | Mõniste (?) mõisas nälg, lapsed surevad, viimased surmatakse rehesuitsuga; Hipp jääb ellu, aga pimedaks, koolitatakse käsitööd tegema; hurtsik Tellimäel, ravib sammaspoolt | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Tellimägi | ||||||||||||||
| Rahvapärane nimi | Tellingumägi? | ||||||||||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Hargla | ||||||||||||||
| Vana vald | Taheva | ||||||||||||||
| Vana küla | Tahevamõisa | ||||||||||||||
| Uus küla | Tsirgumäe | ||||||||||||||
| Märkus | Tellingumägi ei jää Mõniste maale, samas öeldud, et viidi mõisast vällä | ||||||||||||||
| Koht 2 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Mõniste mõis | ||||||||||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Hargla | ||||||||||||||
| Vana vald | Mõniste | ||||||||||||||
| Vana küla | Mõniste | ||||||||||||||
| Märkus | Gottlieb Heinrich Theodor *1774 II. 10., +[1834 II. 3.], a. Menzen, Saara, Taivola, Didriküll u. Rosenhof, GardeKornet; [abielu] 1822 III. 24. Charl. Aug. Ludowika v. Wrangell [...] Genealogisches Handbuch der Baltischen Ritterschaften. Teil: Livland [1929] |
||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Vanaema jutustab: Ma oll sis viil väikene, ei olle mul ämp selgete meelen. Imä iks peran ka kõneli mulle. Nii suur nälg oll, aganapurru ja puulehti korjati ja küdsäti noist leiba. Vana pei veel vasta, a latsõkõsõl oll nälg surmas, ütstõsõ perrä kuuli maha. Kae sis laskse härra latse mõisate viia, et muidu kooleva orjakese kiik väla, polegi keä tüü teesi. Mäe rihetare küteti lämmis ja latsekese viide sisse. Üks kokamammakene, kes eluaig oll mõisan kokk olnu, tõi latsekõisile süvvä. Kats–kolm päeva pärast näi ära, et latsekese sõiva palju. Nii ütel härra kokkamammakõsõl: „Pane rihetare uss kinni, suurdõ tuuga om ahun, toeta takast puu ette.” Läts kokamammakõnõ latsile süvvä viima päramest kõrda. Tuli oll ahun, a täma pand suure puu risti ussele ette. Latsekene rööki seal kuni kuuli. Hommukult läts mammakõnõ kaema, kõik oll koolnu, ennegi üts tüdrik-latsekene ütsinda olli ellu jäänu, roninu üles ahe pääle ja lugi seal värsse. „Mida sa seal loed, Hipõkene?” „Loe, iks loe, mammakõnõ.” „Tule alla, Hipõkõne, ma anna süvva.” „Pimme om, mammakõne.” A pimme es olõ sukugi. Suur valgõ oll vällän ja uss olli peräsi valla, a Hipõkõsel oliva sauga silmä välla joosnu. (Mõisaherra – Theodor von Kosküll. Mõisaproua – Scharlotte von Kosküll, sündinud von Wrangel). Viidi sis pimme latsekõnõ mõisate, söödeti ja kasvatatõ suureks. Sai timä jo tüdrikuks, sis viie saksa ta Saksamaale ühen pimedate kooli. Sääl anti talle kuldtähtiga piibli lukõ. Kõigisugumast käetüüd mõistis ta tettä, ummõl säksolõ kampsi lilliga välla, kudi kindakirjo nii ilusit ku mitte ütski es mõista. Päkkiga tundsõ langa välä, määnest värvi kuagi oll. Muido olli ta väega illus tüdrik. Aidameess tahtse teda hindele naises võtta, a tool olli sõsar valitsejaimänd, too es lase. Kõnele saksile nii pallu ette, et pimme Hipõkõne viidi mõisast välla. Tellimäe peale tetti talle väike hurtsikuke ja aid ümber. Pandi teda sinna elämä.” Seal ta elli ja tei ilusat käetüüd saksulõ ja võõrile. Lätimaaltki, Aumeistrist ja Koivalinnast sõidi säksi sinna ja tõidi talle tööd. Ta tegi säänset tekke, miä saksa panni põrmandu peale ja saksa kutsüti tepinges. Mõist ta sammaspuult parandada. Kadri Torn olli ütsemä aastaline, olli tal sammaspuul põse pääl. Imä vii Hipõkõse manu. Tare olli tal illos kui suuril saksul. Põrmandu pääl ja sainu pääl olli tekki, a silma olli tal kinni, nii oleks alasi maganu. Sammaspoole parandati ka ära, emä vii talle tuu eest sõira. Kavva ta es elä, kuuli väla, a aidamiis lask tal ilostõ matta, tõi Tartost piibarimehe mängmä ja kivve havva pääle ikma.” Kuulsin selle loo Kaarli Kuusilt ja Katri Tormilt (elas Antsi talus). Mõisahärra oll tookord parun Koskül, rahvasuus Koskküla härr. |
|||||||||||||||
| Lisaandmed | |||||||||||||||
| Tekstimärkus | Sisestas Liina Salveste 2008, kontrollis Salle Kajak 2008 [ns+] | ||||||||||||||
| Sisu kommentaar | Kosküllidele kuulus enne Wolfe-Wulffe kogu idapoolne Hargla | ||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 39200 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Valdo Valper | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 04.06.2024 | ||||||||||||||
| Lisatud | 04.06.2024 18:13 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 04.06.2024 18:13 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | RKM II 322 | ||||||||||||||
| Säilik | |||||||||||||||
| Pala | |||||||||||||||