on Sulle, gümnasist, iseseisvaks ajude ragistamiseks!

Küsimustik on üles ehitatud ERNI raamatukogus leiduvate teoste autorite järgi alfabeedis. Küsimusi on mitmel tasandil alustades autori elust kuni tema tekstide keele ja stiili analüüsini. Nendele küsimustele vastamine eeldab vastavat autorit puudutava materjali läbitöötamist, vastata võib nii kirjalikult kui suuliselt. Osade autorite juurde on lisatud ka loovülesanne ja tegevusülesanne, mis vastavad just selle autori loomingu iseloomule. Niisiis eeldab tegevusülesande lahendamine autoriga lähemat tutvust.


VILMAR ADAMS

I autor

1. Mille poolest oli VA erandlik kuju eesti poeetide parnassil?

2. Kas oskad oletada, millised pinged võisid olla tingitud tema teistsugusest temperamendist? (NB! suhtumine Venemaasse ja venelastesse (ja ka vastupidi) erines 1924.–1925. aastal praegusest suhtumisest).

3. Millised eelnevad kogemused mõjutasid eesti haritlaste käitumist?

II raamat

“Via sacra”

1. Kas ja kui, siis millise uue dimensiooni avas VA oma erilise natuuri ja kultuurikontekstiga eesti kirjanduses?

“Suudlus lumme”

1. Milline on VA haritus? Kirjuta küsimusele vastamiseks tema luulekogust “Suudlus lumme” välja kõik pärisnimed ja arutle, millises kontekstis ta neid kasutab.

2. Milline on eesti kultuuri osakaal nende hulgas?

3. Millist rahvuslikku ja isiksuslikku aksioomi lõhub VA oma kõlava eestikeelse ja -kultuurse luulega, mis otsekui ennustaks ette 20.sajandi multikultuurseid isiksusi?

III kriitika

1. Tutvu August Alle, Artur Roose ja Johannes Schwalbe kriitiliste artiklitega VA luulekogu kohta! Mida on neis ühist, mida erinevat?

2. Miks Sinu meelest tekkis just “Suudlus lumme” ilmumise järel taoline reaktsioon eesti meedias?

3. Kas oskad seletada nüüd eesti luulekriitikute heameelt VA eksperimendi puhul? Kuidas meeldis Sulle endale VA luule?

4. Loe veel kord VA luuletusi! Kirjanduslik skandaal!? Mida see mõiste iseendast tähendab?

IV keel & stiil

1. Kriitikud kirjutavad VA huvitavast irdriimist kui luuleuuendusest. Miks?

2. Kirjuta vähemalt 10 täisriimilist sõna: näiteks raha—paha, tee—vee, äike—käike.

3. Paiguta nende vahele mõni irdriim, häälda kõvasti, jälgi sõnade muusikat (kõla): näiteks lipus—kipuks, vahend—tahet on irdriimi näited VA luuletusest “Poeedile”.

4. Lehitse J.Barbaruse luulekogu “Geomeetriline inimene”! Millist osa etendab VA poeesias riim?

5. Milliseid teisi luuletajaid oskad nimetada, kelle looming võiks sarnaneda VA luulega? Põhjenda!

V loovülesanne

1. Vali mõni VA luuletus (näiteks “Koidula” või “Kinnastet daamile”) ja püüa selle sisu edasi anda vabavärsis või lühikese proosapalana.

VI tegevusülesanne

1. Tee instseneering VA-i loomingu põhjal, kusjuures tuleb kasutada nii tema luulet, arvustusi kui ka eluloolisi (kirjandusloolisi) seiku.

I autor

1. Kõigis tekstides ja skandaalides on AA enam–vähem ühene. Milline?

II raamat

“Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust”

1. Mõtle, millest võiks olla juttu poeemis, kui selle võtmeterminiteks on järgmised sõnad: naine, tõusik, kohvik, kalapüük. Moodusta neist sõnadest kas üks lause või väike mõnelauseline lihtne jutuke.

2. Loe seejärel läbi poeem ja võrdle oma esialgset kujutluspilti loetuga.

III kriitika

1. AA poeemis leiab kriitik K.A.Hindrey selge struktuuri olevat. Milline see struktuur on?

2. Mida kriitik AA luules hindab?

3. Analüüsi K.A.Hindrey arvustuse ülesehitust, mille poolest see erineb teiste arvustajate omast?

IV keel & stiil

1. Mille põhjal on Sinu meelest AA oma teksti osadeks (salmideks) jaganud?

2. Kas valitseb mingi seaduspära või on kõik kaootiline ja meeleolust lähtuv? Põhjenda!

V loovülesanne

1. Kirjuta pikem kommentaar ühe AA tsitaadi kohta poeemi “Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust” 4. osast:

“Ja rahu maa pääl, inglastel hää meel,/ et Eesti jookseb, kargab edu teel!”

“Ent külan undab rehepeksumasin./ See lõikuspüha oreli töö-palve/ toob uudse leiva talumehe salve…”

“Taas viirastub mu unne sünge linn,/ kesk tuld ja suitsu tänavate rägan…”

“Mu ajju haarab kondikäega kirm,/ vist sellest ajast säilind öine hirm,/ kui kivikirvega mu esiisa/ veel kaitses armast, karvast esiema.”

“Pääkohal Martin Lutheruse jumal/ kui kohtupristav ametlik ja vali,/

all maapääl rahvas tuim ja rumal,/ kel` kunst ja luule — päevavargus, nali.”

VI tegevusülesanne

1. Püüdes sisse elada erinevatesse luuletajaisiksustesse, koosta luulekava VA ja AA luulest. Lähtu vastandlike karakterite erinevatest tõlgendustest sarnastele teemadele! Näiteteemad: “Naine ja armastus”, “Kirgastumise heledad momendid”, “Epateeriv boheemlane” jne.

I autor

1. Kes oli JB oma hariduselt? Analüüsi, kuidas võis see mõjutada JB loomingut ja maailmavaadet, too näiteid. Leia näiteid ja võrdlusi kaasaegsest kirjandusest!

2. Kuidas võis olla seotud JB töö, elukoht ja looming?

II raamat:

“Geomeetriline inimene”

1. Tuleta meelde, kes 19. sajandi Euroopa kirjanikest (valdavalt prosaist) tõi instinktide räige kirjelduse oma loomingusse, eriti ühte romaani ja sai nn eksperimentaalromaani rajajaks.

2. Sirvi “Maailmakirjanduse lugemikku”, kes võiksid olla JB õpetajad 19.–20. sajandivahetuse poeetidest? Arvesta nii sisu kui ka vormi!

3. Mitmendas klassis õpid Sina geomeetriat? Kas JB on kasutanud selle teaduse põhilisi või perifeerseid termineid oma luules?

4. Kas Sinu meelest on JB suutnud allutada luulele geomeetriliste mõistete tuuma ja väljendada midagi, mis on ilma neid termineid kasutamata võimatu? Sõnasta oma arvamus.

III kriitika

1. Milliseid ohte kriitik JB luules näeb, miks tema arvustus ei kujune apoloogiaks?

2. Kas Sinu arvates käivitab JB luule lugejas teatud “enesesäilitamise mehhanismi”, teatud kultuuritausta, mis protesteerib JB revolutsioonilisuse vastu, vaatamata sellele, et viimane võib tunduda isegi sümpaatsena?

3. Kui jätkub energiat, mõtiskle lõpuni: vii kokku JB luulekujutlus tulevikust, uuest inimesest ja linnast tema poliitilise tulevikuga!

4. Milline vahe peaks Sinu arvates olema lihtsameelse boheemlase ja vastutava riigitegelase vahel?

IV keel & stiil

1. Millised JB keelendid on erinevad nii kõne- kui kirjakeelest? Tõlkige need sõnad kaasaegsesse eesti keelde.

2. Miks on JB kasutanud selliseid luuletuse mõtet hägustavaid vorme? Kas tunned ära mõne eeskuju, mõju?

3. Arutle selle üle, kas JB luules tingib sisu stiili või vastupidi? Põhjenda oma seisukohti!

4. Võrdle järgmisi JB luulekatkendeid mõne luuletusega kogust “Geomeetriline inimene”:

1)”…Nüüd viska raamat, mine, inime,/ End anna uulitsate vangi,/

Joo silme flirti — vaatle naiste mängi,/ Näe alkoholi nende poose taktis,/

Ses janund keha kupelduse aktis/ Vaim päästa valla: tarkus tühine./

Mis filosoofia?! Oo parem ühine/ Sa iga pilguga, mis armu jahil,/

Las ihar—naisi nõrke käte vahel,/ Ja himune, käi tugev-sirgel sammul/

Sa kergi daame — viirastuste kannul…/ Oh viska raamat, mine, inime!…

(“Ilmutus II”, kogust Fata–Morgana)


2)”Kun vihat kirjandus — tand koerteg` puretai / on mass, on arvustus (kuis siis veel ellu jääd?!) /

see — Eesti — pikapääle väljasuretai, / neid, kes on uhkelt kannud — sirgelt kaela, pääd.

3)Meil aus on angeldai ja tabamatud vargad, / kes tagas` miljonitega vaid riigitööst/

päev päevalt tulevad, ent tõusvad taeva pangad / ja lossid säravad meil vastu näljaööst.

(“Antipatriootilised värsid” kogust "Vahekorrad")

V loovülesanne

1. Süvene JB artiklisse “Meie kirjandusloomingulik staatus quo”. Mõtle ennast ainukese Tulevikuinimese rolli 20. sajandi lõpus! Kirjuta eesti kirjanikele üleskutse loobuda raamatutest kui kirjandust kammitsevast ahelast ja paku välja uusi projekte, mudeleid uuest kunstist (uuest inimesest!), mida hakatakse tarbima uuel sajandil.

VI tegevusülesanne

1. Kui Sinu koostada oleks JB 100. sünniaastapäeva poster ehk seinaleht, kellelt tänase Eesti kirjanikult paluksid meeleldi intervjuud? Mõtle selle peale, et ta peaks olema kuidagi seotud JB luulemaailmaga! NB! Enne intervjuud tegele tõsiselt intervjueeritava tausta tundmaõppimisega, küsimuste väljamõtlemisega, mängi läbi ka vastused oma küsimustele, et ennetada tobedaid, mitte midagi ütlevaid küsimusi. Viisakas on teavitada ka intervjueeritavat oma küsimustest, ent alati olgu Sul varrukast võtta mõni üllatav, intrigeeriv ja vaimukas puänt-küsimus, mis eeldaks niisama vaimukat vastust. Tee seda!

I autor

1. Millise kahe kultuuri piirimail seisab AG? Kuidas võis see mõjutada tema loomingut. Kas oskad nimetada veel mõnda eesti autorit, kellel oleks sarnane elulooline taust?

II raamat:

Purpurne surm”

1. Nimeta apokalüptilisi motiive sisaldavaid teoseid maailmakirjandusest (ka eesti kirjandusest)! Seosta nende motiivide esinemise sagedus konkreetsete ühiskondade ajalooga (sõjad, katkud, suurõnnetused jne). Mil moel sobib sellesse jadasse AG romaan?

2. Milliseid kaasaegseid ja huvitavaid ideid võiks romaan sisaldada soouurimuse vaatepunktilt?

III kriitika

1. Mida näeb ja analüüsib kriitik Nigol Andresen AG romaanis?

2. Kuidas on Sinu arvates on põhjendatud AG võrdlus F.Dostojevskiga?

3. Millest kõnelevad ja kuidas mõjuvad Sinule katkendid romaanist?

IV keel & stiil

1. “Tõlgi” paar AG ilukirjanduslikku lauset meie tavalisse kõnekeelde! Ja vastupidi: kirjuta mõni tavaline lause ning püüa seda edasi anda gailitlikus stiilis!

2. Mis on metafooris ja võrdluses sarnast ja erinevat? Näiteks: “kui oled sajad korrad palund silmavees Issandat, aga ta on kurdiks jäänd kui kivi” või “aga ta on kivi”.

V loovülesanne

1. Pane tähele, mis muudab teksti gailitlikuks. Kirjuta AG jäljendusi erinevail teemadel, näiteks: “Öine läbu”, “Tantsutüdruku unistus”, “Õhtu külabaaris” jms.

VI tegevusülesanne

1. Pista oma nina kirjaniku nn kööki! Võrdle omavahel katkendeid “Purpursest surmast” ja romaane “Toomas Nipernaadi” , “Ekke Moor”. Milliste metamorfooside läbi on Joonas Moorist saanud Ekke Moor?

I autor

1. Keda võiks lugeda EH kirjanduslikeks põlvkonnakaaslasteks?

2. Miks EH ei võinud olla näiteks “Siuru” rühmituse liige? Põhjenda!

II raamat

“Arlekinaad”, “Huhu merituulen”

1. EH poeemis püütakse taasluua itaalia renessansiaja turuväljaku arlekinaadi tähtsamate commedia dell’arte tegelastega: Colombiina, Pierrot, Arlekiin. Millisele näitleja/artisti traagilisele sisevastuolule need tuginevad?

2. Mille poolest erinevad need tekstid kogust "Meeri–Maria–Mari"?

III kriitika

1. Loe A.Alle retsensioone EH ja Juhan Jaik loomingu üle ("Võrumaa jutud", "Looming", 1924, nr 10). Milliseid ühiseid jooni näeb kriitik August Alle olevat noortel kirjanikel? Missuguseid paralleele võib tõmmata tänapäevaga: mis on ühist, mis erinevat?

2. Loe EH poeesi “Armluul” kogust “Ohverdet konn” ja võrdle “Arlekinaadi” või “Mänguga” kogust “Huhu merituulen”. Mida paned tähele?

3. Millist kontakti lugejaga EH püüab saavutada, kui ta ei otsi seda emotsionaalsel ega intellektuaalsel tasandil? Millis(t)ele inimese kaasasündinud omadus(t)ele EH loodab?

IV keel & stiil

1. Võrdle EH riime ükskõik millises luuletuses ja tema luuletuste keelt! Kumb tundub Sulle huvitavamana? Miks?

2. Kuidas allub EH luule vormile ja rütmile “Ohverdet konna” sisu ja 1924. aastal ilmunud luule sisu?

V loovülesanne

1. Püüa joonistada mõne EH luuletuse põhjal pilt!

VI tegevusülesanne

1. Otsi 20.sajandi alguse futuristide reprosid! (nt kogumikust “20.sajandi kunst”, Tallinn 1994, lk 37–47). Analüüsi, missugune on futuristi maailmapilt?

2. Võrdle oma pilti nende loominguga. Mida täheldad?

3. Kinnitage klassis stendile (või seinale) 20. sajandi futuristide reprod ja sinna juurde mõned sobivad katkendid Erni Hiire või Albert Kivika loomingust (mõeldud on tema futuristlikku perioodi)!

I autor

1. KAH on peetud ainukeseks tõeliseks härrasmeheks 20. sajandi eesti kultuurielus. Uuri tema lähemalt biograafiat, miks võis selline arusaam tekkida.

II raamat

“1914.a. reisipildid”

1. Mida tähendab sinu meelest sõna valgustus? Kuidas see võiks olla seotud reisikirjadega?

2. Tuleta meelde, milline ajastu andis esimesed põnevad reisikirjad! Milline ajastu taaslõi selle kirjandusž anri? Milliste ühiskondlike muutustega astub eesti kirjandusse reisikiri?

3. Milliseid reisikirju oled enne lugenud? Võrdle! Mis teeb Sinu jaoks reisikirja köitvaks?

4. 20. sajandi lõpp on eestlase jaoks reisikirjade suhtes diametraalselt erinev lõppenud nõukogude ajast. Kas oskad seda erinevust kirjeldada: mida hinnati reisikirjades 1950.–1980. aastateni ja mida praegu?

III kriitika

1. Lehitse F.Tuglase “Hispaania teekonda”. Kas märkad mõningaid silmatorkavaid erinevusi KAH teosest?

2. Kriitik A.Kalamees nendib üht omapärast psühholoogilist paradoksi: kümne aastaga on KAH reisikiri oma köitvuses pigem võitnud kui kaotanud. Millest võib olla tekkinud selline vaatepunkti nihe?

IV keel & stiil

1. Missuguseid keele ja stiili eripärasusi märkad KAH reisikirjas?

2. Kas oleks võimalik KAH reisikiri kirjutada ümber kaasaegsesse kirjakeelde?

3. Mida arvad kriitilistest märkustest keele ja stiili kohta? Kas pooldad hilisemates väljaannetes keelelist ja stiililist korrektuuri või leiad, et nautida saab ka teatud ajajärgu kirjakeelseid omapärasusi? Põhjenda!

V loovülesanne

1. Kujutle, et olete käinud Pariisis eesti kunstinäituse avamisel ja pead kooli ajalehele esitama sellest aruande või reisikirja (kooli ajaleht sponsoreeris Sinu sõitu!). Milliseid eesti kunstnikke pead Pariisi näituse väärilisteks?

2. Otsi välja reprod kaasaegsete kunstnike töödest või kirjelda mälu järgi 5–6 pilti ja nende kujuteldavat vastuvõttu Pariisi kunstiringkondade poolt. Võid Pariisi üle kanda ka mõne oma lemmikkunstniku konkreetse näituse! Pööra tähelepanu oma loo stiilile: kas oma rahva parima poja romantiline ülistamine või poolirooniline skeptitsism, mis millekski ei kohusta. Samas ei tohiks unustada, et näitus on ka müük!

3. Püüa kujutada Leo Saalepit ja Lillit (E.Vilde näidendist “Tabamata ime”) istumas La Rotond'i kohvikus Pariisis KAH silmade läbi!

VI tegevusülesanne

1. Sõida Nuustakule ja kirjuta pärast lugu sellest, miks on vahel vaja kodukandis ära käia. Nii võiks jala matkata kuhu iganes ja lasta liblikal oma põlvele istuda, nautimaks kedagi, kes ei soovi Sinu seest verd ega taskust raha imeda.

2. Meenuta suurlinna, mis Sind endaga kaasa veab, poodide kirevat sebimist, kohvikute suitsust suminat, diskode melu, kontsertide–muuseumide elitaarset õhustikku ja kirjuta lugu sellest, miks on vahel vaja kaduda nimetusse rahvamassi, nautimaks seda, et keegi tuttav Sind ei näeks ega arvustaks.

I autor

1. Nimeta Lõuna–Eesti kirjanikke! Mis võiks olla nende loomingu ühisteks joonteks ja omapäraks?

2. Miks 20. sajandi lõpus toimus lõunaeestikeelse kirjanduse renessanss?

II raamat

“Rõuge kiriku kell. Luuletusi 1918–1922”

1. Lugenud läbi valiku neist poeesidest, märgi üles tunded–mõtted, mis Sul tekivad. Loe nüüd paar oma valitud luuletust veel kord läbi nii, et asetad ennast kord arvutifänni, vana Lõuna–Eesti külas elava mehe, noore naismodelli jt rolli. Iga kord kirjuta üles, mida erinevat JJ luules leidsid. Jaga oma mõtteid pinginaabriga.

“Võrumaa jutud”

1. Mis Sa arvad, miks ei ole selle raamatu puhul tegemist lastekirjandusega, kuigi teos ei sisalda mingit peent psühholoogiat ja huvitavat stiili, vaid on üles ehitatud peamiselt põnevale sisule ja fantaasiale.

III kriitika

1. Kas Sa kujutad ette kriitiku kimbatust, kui tema laual on kõrvuti Adamsi, Barbaruse, Alle ja Jaiki teosed: vormivirtuoossus kõrvuti algeliste täisriimidega maa—saa, pesi—vesi, vahtu—jahtu? Mil moel tuleb kogenud kriitik Artur Roose täbarast olukorrast välja?

2. Mida mõtles kriitik A.Alle selle all kirjutades JJ teose kohta: "eesti muinasjutu fabula, loorit Googoli suveöö meeleolu uttu, mida läbivad gailitlised võrdlused kui piitsalöögid" (August Alle “Juhan Jaik: "Võrumaa jutud.” "Looming", 1924, nr. 10).

3. Parem õppida õpipoisilt JJ-lt kui meistrilt William Shakespeare`ilt. Kriitik annab oma arvustuses armutu õppetunni õpipoisiluulele. Millised on vead, mis sonetiharrastajat kimbutavad? Mida teate juba riimidest?

IV keel & stiil

1. Uuri välja, millal kaduma hakkas erinevus lõunaeesti ja põhjaeesti keele vahel? Kas see oli Sinu meelest kunstlik erinevuste kaotamine või objektiivne protsess? Millises suunas areneb keel kaasajal, miks?

2. Kuidas kirjeldaksid võru kirjanduse omapära võrreldes näiteks põhjaeesti omaga?

3. Kirjuta kirjakeelne variant luuletusest “Painaja”, püüa leida riime. Harjuta eraldi täis- ja irdriimide leidmist!

V loovülesanne

1. Kirjuta oma tunnetest JJ luulet lugedes. Mida erinevat märkad enda kui lugeja ja mingis teises rollis oleva lugeja vahel?

2. Katseta soneti kirjutamist. Loe paralleelselt JJ sonette ja kriitikat nende kohta, püüa tunnetada soneti struktuuri vaimsust, eriti ülesehituse olulisust. Alles siis mana silme ette mõni pilt, tunne, paradoks, mälestus… Soneti viimasesse ritta surutud vaimukas kokkuvõte võiks olla silme ees enne, kui värsiread sinnani jõuavad. Kui tunnetad tehnilist kindlust, loo kasvõi sonetipärgi!

VI tegevusülesanne

1. Kirjuta üles oma kodukoha ümbrusest muistendeid, linnast igasuguseid hirmu- ja õudusjutte teatud tänavate ja majade kohta. Jutusta neid kaaslastele. Mida märkad?

I autor

1. Kas väide: “AK looming moodustab medali kaks erinevat poolt” on tõene? Põhjenda!

2. Missugune AK teos on pälvinud kõige enam tunnustust? Miks?

3. Uuri välja, missugune saatuse osaliseks sai AK peale 1940. aastat, kas oleks võinud minna teisiti?

II raamat

“Jaanipäev”

1. Kas Sinu meelest on AK romaani pealkiri sümbolistlik? Milliseid teisi külaelu kujutavaid ilukirjanduslikke teoseid Sa oled lugenud? Nimeta autor, pealkiri! Millal toimub selle romaani tegevus? Millised jõujooned moodustusid sel ajal Eesti külas?

2. Kas ja milliseid ühiseid jooni võib leida A.H.Tammsaare romaaniga “Tõde ja õigus”?

III kriitika

1. Arvustaja Henrik Visnapuu kritiseerib AK romaani kompositsiooni ja stiili lohakust, hoolimatust, viimistlematust, laiskust. Leidke inimlikke põhjusi sellisele iseenesest troostitule kriitikale (NB! vt F.Tuglas, “Natuke kirjaniku aust”. “Agu” 9.VIII 1924, nr 32).

2. Kas F.Tuglas mõistab AK, kui kirjutab: “Siin /Eestis/ on nii igav, nii ääretu igav! Sellepärast loogem enestele Ruth, loogem ideaal, mis revolutsiooni pitserit kannaks! Kivikas teeb revolutsiooni propellerdet põrsastega!”(“Ilo” 1919, nr 2, lk 56(58).

IV loovülesanne

1. Mida teed Sina, kui sul on igav? Palun loe AK “Lendavaid sigu”, siis ei ole Sul enam igav, ja fantaseeri mõni pastiche!

V tegevusülesanne

1. Mine istu telefoniposti otsa ja kujuta, et oled lind. Ära enne maha tule, kui keegi on kohale toonud tuletõrjeredeli.

I autor

1. Mida oled kuulnud JK-st enne selle programmi juurde asumist?

II raamat

“Bianka ja Ruth (Olaf Amose järelejäänd pabereist). Romaan värssides”

1. Milliseid värssromaane tunneb maailmakirjandus? Millised ajastud produtseerisid neid ohtrasti?

2. Kas JK-l on mõni otsene eeskuju?

3. Kas JK suudab luulele anda erootilise tähenduse? Missuguseid kujundeid ta selleks kasutab?

4. Kaasaegne moderninimene otsib väljapääsu ja talle terendab kaks erinevat printsiipi otsekui Dorian Gray´le. Millised printsiibid need on ja kes neid kehastab?

III kriitika

1. V.Adams kirjutab: “Ja laulikult nõuame tänapäeval, kus meie ikka lootusetumalt ilmavaateliselt hotentotistume, kus meie läbi ja läbi materialistlik haritlaskond astub tsivilisatsiooni barbaarseimasse perioodi, et poeet ka läbi oma isikliku väsimuse näitaks tähtevalgust” (“Üliõpilasleht” 1924, nr 3/4). Millega VA pole JK poeemi puhul rahul?

IV keel & stiil

1. Kas “Bianka ja Ruthi” värsse on raske, kerge või igav lugeda? Millest see Sinu meelest sõltub?

2. Jälgige, kuidas JK lõpetab lause ja kuidas ta lõpetab värsirea! Missugust värsitehnilist nippi ta kasutab (selle võttis “Noor–Eesti” ajal kasutusele Gustav Suits)?

3. Missugune vahe võiks olla poeedi ilutsemisel ja sisseelamisel?

4. Kas võib JK süüdistada liigses ilutsemises? Tooge näiteid, kui leiate.

5. Võrdle JK-i luulestiili J.Barbaruse luuletuste omaga! Kumb laad Sulle rohkem meeldib, kas JK Onegini stroofi laad või JB oma? Seo teose sisu vormiga!

V loovülesanne

1. Teema: “Maha Olaf Amose sarnased maotud kangelased! Elagu action!” Kirjuta kõne action-filmide kaitseks, tegutseja–tüübi kaitseks unistaja–tüübi vastu.

2. Kirjuta vastupidine kõne, kus kaitsed olafamoslikku kangelast, kes unistades ja uideldes käib oma elurada.

VI tegevusülesanne

1. Pea oma klassis kõne unistaja–tüübi kaitseks, püüa tolerantselt suhtuda tagasisidemesse klassikaaslastelt!

I autor

1. Joonista vihikusse ring, mille keskele kirjuta nimi “Oskar Luts”, seejärel tõmba ringist väljapoole kümme kriipsu ja märgi iga kriipsu peale mingi teave kirjanikust. Võrdle oma teadmisi pinginaabri omaga ja teatmeteostega, täienda oma “siilikest”!

II raamat

“Tulilill”

1. Mille poolest erineb veste kui kirjandusžanr jutustusest ja novellist?

2. Mis on veste ja följetoni erinevus?

3. Milliseid OL följetone Sa tead?

4. Nimeta teisi tuntud vestekirjanikke OL kaasajal ja tänapäeval.

III kriitika

1. Ado Kalamees osava arvustajana leiab kirjaniku head ja vead kiiresti üles. Kas nõustute tema seisukohtadega?

2. Mida kriitik ootab kirjaniku igalt teoselt? Miks eesti kirjanikud ei “parandanud” oma järgmisi töid, vaid suurima heameelega “eksisid” ikka ja jälle?

IV keel & stiil

1. Milles väljendub iroonia? Too konkreetseid näiteid OL nukrast irooniast!

2. Mille poolest erinevad huumor ja sarkasm! Too konkreetseid näiteid!

V loovülesanne

1. Teema “Kriitiku ja kirjaniku suhe”. Palun kirjuta vihiku lehe ühele poole, mida peavad kriitikud OL loomingus taunitavaks; teisele poole aga oma tähelepanekud sellest, kas OL võtab kriitikast õppust.

2. Tee kokkuvõte oma arvamusest, kas OL oleks pidanud iseendasse kriitilisemalt suhtuma? Kuidas suhtud Sina kriitikasse?

3. Miks peetakse OL eesti kirjanduse seebiautoriks?

VI tegevusülesanne

1. Pidage gümnaasiumile ettekanne Oskar Lutsust kui eesti rahva kangelasest.

2. Võrrelge Tootsi ja Kalevipoega! Iga rahvas väärib oma kangelasi.

II raamat

“Trioletid Amorille”

1. Kuna luuleteose sisu kujutab noore mehe ja koolitüdruku armastust, siis võiks ta pakkuda huvi ka tänapäeval. Millise tolle perioodi eesti luuletaja poeemiga sarnaneb EN teos? Mille poolest? Kas tänapäeval lööks selline teos raamatuturul läbi?

2. Lugenud EN elulugu, mõtle, kas 1924.aastal olid tema trioletid populaarsed?

IV keel & stiil

1. Kirjuta üles trioleti riimiskeem! Ära unusta uurimast 1., 4. ja 7. värsirida!

V loovülesanne

1. Leia see koht teoses, kust lugu muutub igavaks ja ei vasta tänapäevastele trendidele! Kirjuta oma lõpp (proosa- või luulevormis)!

Artikkel “Kirjanduse lugemisest” (“Üliõpilasleht” 9. IV 1924, nr 3/4)

1. Kirjanduskriitikute ühine mure 1924. aastal on väärtkirjanduse vähesus ja lugeja “rikutud” maitsele poolele teele vastuminejate rohkus (eriti peetakse silmas R.Rohti). Millele toetudes klassifitseerib DP lugejaid?

I autor

1. Kes kaebas MR kohtusse ja mille eest?

II raamat

“Kangastused 1919–1923”

1. Millist luulet nimetatakse eesti kirjanduses ajaluuleks? Kas MR “Läbi linna” on ajalaul? Põhjenda!

2. MR katsetab murdeluule ja regivärsiga. Kuidas Sulle tema katsetused meeldivad?

III kriitika

1. Meie traditsiooniliselt talupoeglikku ühiskonda tuli 20. sajandi alguses uus nähtus — boheemlane, vaene, ülbe, sapise sulega, andekas. MR kirjutiste ümber läheb lahti tõeliseks sõna- ja laimusõjaks. Vanema ja noorema põlvkonna boheemlased seisavad teineteise vastas. MR-le määras kohus raske karistuse — kolm kuud vangistust!!

2. Milles näeb kriitik Ago Liigolta vastuseisu peapõhjusi?

I autor

1. Millise rühmituse toel tuli ta eesti kirjandusse?

2. Mille poolest on tema päritolu erinev teistest autoritest?

II raamat

“Toomas ja Mai”

1. Kuidas Sina suhtud regivärsiga mängimisse? Kuidas teha vahet näiteks 19. sajandi alguses üleskirjutatud rahvalaulu ja 20. sajandil kirjutatud jäljenduse vahel?

IV keel & stiil

1. Leia lugulaulust kinnisepiteete, mis pidevalt kasutades on tänapäeva lugejale desorienteerivad, kuna nad kannavad teistsugust emotsiooni kui parasjagu toimuv tegevus.

VI tegevusülesanne

1. Püüa skandeerides esitada mõni osa lugulaulust. Kas see annab regivärsi mõistmisele midagi juurde? Selgita! Skandeerida tuleb neljajalgset trohheust.

I autor

1. Milliste teostega on RR nimi kinnistunud Sinu mällu?

II raamat

“Väikelinn”

1. Kirjuta üles oma esimesed pähetulevad omadussõnad selle mõiste kohta — väikelinn. Loe nüüd läbi sisukokkuvõte ja raamatukogust katkendid. Kas Sa tunnetasid õigesti?

2. Millise nime all oli omal ajal populaarne üks teine väikelinna seltskonna kirjeldus?

3. Missugune võis olla RR romaani lugejamenu? Kas see teos läheks peale ka tänapäeval?

III kriitika

1. Kuidas Sa suhtud tegelaste kujutamise must–valgesse printsiipi?

2. Kas Sinu suurimad lugejaelamused on seotud valguse–varju kindla alaga või näed Sa inimeses koos mõlemat loovat alget — nii kurjust kui headust?

V loovülesanne

1. Kirjuta võrdlus suurlinna ja väikelinna omapärast. Millises linnas tahaksid Sa ise elada? Miks?

2. Kas Sinu arvates on igal linnal mingi ainult temale omane fluidum? Kas linn võib kultuuris tähendada isegi enam kui riik? Too ajaloost taolisi näiteid! Kuidas on lood tänases Eestis?

Artikkel “Kunsti kaitseks” (“Vaba Maa” 2.XII 1924, nr.279)

1. Kuidas suhtud kunstiinimeste virisemisse publiku halva maitse üle, kirjanike väidetesse lugejate rikutud maitse üle, muusikute kurtmisse välismaa ees lömitamise üle jne?

I autor

1. Nimetage valdkondi, kus FT tegutses. Mida pead kõige olulisemaks?

2. Millele võiks tugineda FT autoriteet eesti kirjanduse ajaloos?

II raamat

“Poeet ja idioot”

1. Miks tõrgub lugeja Kuradi apoloogiat tõsiselt võtmast, kuigi — tunnistagem! — idee on vaimukas ja atraktiivne?

III kriitika

1. Kas novell tundub Sulle igav? Miks?

IV keel & stiil

1. Võrdle Aaviku sõnakasutust (käändelõppe, pöördeid, verbi vorme) FT ja A.Gailiti sõnakasutusega. Mida näed? Võrdle seda tänapäeva eesti keelega!

2. Millises suunas liigub Sinu arvates tänapäeva eesti ilukirjanduslik keel? Tee järgmine tabel! Kirjuta Aaviku “Ruthist”, FT “Poeedist ja idioodist”, A.Gailiti “Purpursest surmast” ja Tõnu Õnnepalu või kelle iganes teosest välja kolm pikemat lauset, hea, kui põimlaused. Analüüsi kirjanike keelekasutust: i- või de-mitmus, käändelõpud või pre-ja postpositsioonid, lauselühendid, modaaltegusõnade ohtrus vms. Millist järgnevat seisukohta jagad?

a) Ilukirjanduslik eesti keel on jäänud Aavikust saati samale tasemele.

b) Ilukirjanduslik eesti keel on muutunud vaid grammatiliste vormide osas, kujundlikkus on jäänud samaks.

c) Ilukirjanduslik eesti keel on muutunud lihtsamaks, kõnekeele-lähedasemaks.

d) Ilukirjanduslik eesti keel on muutunud tuimaks, värvituks. Meie põlvkond peaks teostama uue keeleuuenduse.

3. Võrdle “Poeedi ja idioodi” stiili FT varasemate värviliste novellide stiiliga (näiteks “Merineitsi” ja “Maailma lõpus”). Mida erinevat märkad?

V loovülesanne

1. Kirjelda võimalikult realistlikult selle linnaosa (küla, asula jne) miljööd, kus kõige enam päevast viibid, püüa tabada tema palet.

VI tegevusülesanne

1. Moodustage klassis rühmad nii, et samast linnajaost (küla osast, asula nurgast jne) pärit õpilased istuksid kokku. Võrrelge kirjutatut omavahel. Lugege kogu klassile ette ühe õpilase tööd igast rühmast ja paluge teistel õpilastel joonistada etteloetu põhjal. Korraldage näitus joonistustest ja kirjanduslikest katsetustest.

I autor

1. Millised sotsiaalsed ideaalid olid EV-le omased nii 1905. aasta revolutsiooni päevil kui hiljem, mil needsamad aated olid kaotanud juba aktuaalsuse ja sära suurrahvaste ajaloo karmuses?

II raamat

“Tabamata ime”

1. Loe läbi kõigepealt EV eessõna. Ta lõpetab oma kommentaari kuulsa sententsiga: “Tempora mutantur et nos mutamur in illis” (Ajad muutuvad ja meie koos ajaga). Mida tahab kirjanik sellega öelda?

2. Maailmakirjandus ja -kino armastab kujutada ühes teoses kõrvuti kahe erineva iseloomuga kangelasi. Too näiteid! Millised kontrastsed tegelased astuvad lavalaudadele “Tabamata imes”? Meenuta eesti kirjandusest romaane kunstnike-kirjanike kohta. Kuidas lahendab EV probleemi loovinimeste keskpärasusest või geniaalsusest?

III kriitika

M.Sillaots "Eduard Vilde naistüübid”

1. Milles seisneb Marta Sillaotsa paradoksaalne suhtumine EV draama kangelannadesse?

IV keel & stiil

1. Iseloomusta 20. sajandi alguse eesti haritlaste kõnepruuki. Võrdle Lilli Ellerti ja Eva Marlandi kõnet. Kuidas väljendub nn “päikesenaine”, kuidas “must madu”? Kelle kõne on Sinu jaoks veenvam?

V loovülesanne

1. 1913. aastal oli EV teos Tartu kultuuritegelastele liiga skandaalne. Mõtiskle, millised kirjandusega seotud probleemid võiksid 20.sajandi lõpus — 21. sajandi alguses olla Eesti Vabariigi kultuuritegelastele liiga skandaalsed? Kirjuta sellest dramatiseering ühe stseeni kohta (omal valikul) Vilde näidendi tegelastega teemal “21.sajandi Eesti tabamata ime”.

VI tegevusülesanne

1. Mängige oma klassis parimaid kohti EV “Tabamata imest” (Lilli–Leo contra Eva Marland) ja “Pisuhännast” (Sander–Matilde contra Laura) kui feministlikke stseene.

I autor

1. Visnapuu andekas ja vastuoluline iseloom on mõjutatud kindlasti tema rahutust noorusest. Milline skandaal teeb HV-le pigem häbi kui au?

II raamat

“Valit värsid”

1. Leia HV luulekogu põhiteemad. Võrdle tema luulet Barbaruse, Adamsi, Alle jt luulega. Mis on iseloomulik 20.sajandi 20-ndate aastate luulele tervikuna, mis aga HVle: missugune võiks olla luuletaja suhe Jumalasse?

2. Missugune on poeedi nägemus naisest?

3. Millised võiksid olla tema ajalaulude omapärased jooned?

III keel & stiil

1. Mida tahab HV saavutada oma sõnademänguga? Kuidas Sina kui lugeja seda vastu võtad: kas see muudab poeedi Sulle sümpaatsemaks või tõukab eemale kui poosetaja ja snoobi?

2. Millist algupära on Sinu meelest HV silbimängud (ssu, huu, eo–eo, tsio–tsio, thuu jne)?

3. Kas kirjanik suudab olla võrdselt võimas kõigis katsetatud stiilides: 1) kerglane sõnademäng 2) räige otseütlemine 3) isamaalik paatos 4) traagiline ajataju 5) tõsine armastus…? Otsi vastavad luuletused üles, võrdle oma tundeid ja otsusta. Kindlasti põhjenda oma valikut.

IV loovülesanne

1. HV armastab otseseid ja kaudseid pöördumisi kas kujuteldavate või konkreetsete isikute poole. Ikka ta käsib või keelab kedagi. Kuidas pöörduksid Sina siin ja praegu kohe oma Issanda, kallima või isamaa poole kas luule- või proosavormis?

V tegevusülesanne

1. Korralda koolis (klassis) kirjanduslik piduõhtu, kus loeksite 20.sajandi alguse eesti luulet vaheldumisi oma loominguga, kuulaksite muusikat ja tantsiksite.