sonett — (it. k. sonare, helisema, kõlama) keskaegsest itaalia kirjandusest pärinev klassikaline rangete reeglitega luulevorm. Sonett peab koosnema kahesugustest stroofidest, milleks algselt oli oktett sekstett (8+7 värssi), hiljem lagunesid see katräänideks (nelikvärsid, 4+4) ja tertsettideks (kolmikvärsid, 3+3) või distihhonideks (kaksikvärssideks, 2+2+2+2) ja tertsettideks (3+3). Peale värsside arvu on sonetis nõutav kindel riimiskeem (nt katräänides abba abba ja tertsettides dcd dcd). Värsside arvu ja riimiskeemide alusel eristatakse mitmeid sonetiliike, tuntumad neist on itaalia e. Petrarca sonetti, inglise e. Shakespeare'i sonetti, prantsuse e. Ronsard'i sonetti. Sonetivormiga mängides on saadud peata sonett, poolsonett, sülisonett, pöördsonett, sabaga sonett. Klassikaliselt sonetilt nõuti ranget kinnipidamist vormireeglitest, nõutav oli kõlav, puhas, selge, sünonüümiderikas keel. Sonett pidi väljendama terviklikku mõtet ja olema sisemiselt ühtne. Soneti kompositsioonis oli nõutav: teema esitus ja arendus (katräänides), paralleelteema või lüüriline mõtisklus (tertsettides). Poeetiline, sageli puänteeritud kokkuvõte antakse 14. värsis.