riim — luules rakendatav vormivõte, sõnade või sõnaosade süsteemne, teksti korraldav häälikuline kooskõla. Riimiga kaasneb riimuvate sõnade tähenduslik seos. Riime eristatakse asendi järgi värsis, on algus-, sise- ja lõppriimid. Viimane märgib värsipiire ja kujundab luuletuse stroofilist kompositsiooni. Kvaliteedi järgi eristatakse täisriime, kus kõik häälikud pearõhulise silbi täishäälikust alates on ühtivad (nt. mulle – sulle) ja irdriime, kus kokkulangevus on osaline (nt. kõnts – tönts).