ekspressionism (lad. k. expressio, väljendus, ilme) 20. sajandi alguses maalikunstis tekkinud ning muudesse kunstiliikidesse tunginud vool. Esikohal on kunstniku enda mõtte ja elamuste väljendamine, protest inimest ahistava ühiskondliku elukorralduse vastu, rõhutatakse inimeste ühtekuuluvust, omapärast sotsiaaleetilist inimlikkust. Kirjandusse jõudis saksa luule kaudu enne I maailmasõda. Ekspressionistlikule luulele on omased jõulised, eksalteeritud ja fantaasiarikkad kujundid, agiteeriv, retooriline paatos, mille läbi kujutatakse õuduste haardes oleva inimese elamusi. |