Aleksander Tassa — (1882-1955) kunstnik ja kirjanik, kuulus rühmituste "Noor-Eesti", "Siuru" ja "Tarapita" rühmitustesse. Oma kunstiõpinguid alustas Stieglitzi kunstikoolis Peterburis (1904), peale 1905. aastat jätkas õpinguid pagulasena Helsingis, seejärel õppis ja töötas Pariisis jm (1907-1913), võttis tsaariarmee koosseisus osa I maailmasõjast. Kuulus 1918. aastal kunstikooli ja -ühingu Pallas asutajate hulka (1918) olles ka edaspidi aktiivselt tegev mitmetes kunstiinstitutsioonis. Kirjanduslikku tegevust alustas vene ja poola autorite (V. Žukovski, A. Tšehhov, B. Prus jt) teoste vahendamisest (1902-1903). Pagulasperioodil saatis nii ajakirjale "Noor-Eesti" (jm) kunstikirju (nt "Soome kunstinäitus Pariisis", 1908; "Salon d'Automne", 1909 jt) ning ka kirjanduslikku kaastööd. Kõige viljakam kirjanduslik loomeperiood jäi 1920. aastatesse, mil avaldas fantastiliste novellide kogu "Nõiasõrmus" (1919) ja legendidel põhinevate novellide kogumiku "Hõbelinik" (1921). Ajakirjas "Looming" ilmusid piibliainelised näidendeid "Lihavõttemäng", "Põrgumäng" ja "Mooramaa isand" (1924), seejärel lühinäidendid "Sügiskõnelused" ja "Seitse magajat" (1927). Tassa stiili iseloomustab dekoratiivsus ja detailirohkus, süžeelisele liikuvusele on pööratud vähem tähelepanu. Peale 1920. aastaid avaldas Tassa põhiliselt ERM-i kunstikoguga seotud teateid, tema ilukirjanduslik pärand on säilinud käsikirjalisena.