prantsuse filosoof, kriitik ja ajaloolane. Positivismi üks kandvamaid teoreetikuid, kes rakendas humanitaarias loodusteaduslikke meetodeid, rajas naturalismi esteetikateooria. Õpetuses on kesksel kohal kolm momenti: pärilikkus, kasvukeskkond ja ajalooline moment, mis määravad ära kogu inimtegevuse, ka kunstiloome. Olulisemad teosed on "Inglise kirjanduse ajalugu" I–V (1864) ja "Kunsti filosoofia" I–II (1865–1869).