saksa kirjanik. Üks olulisemaid eelromantikuid. Tema looming oli kantud müstilisest igatsusest surma ja igavese elu järele, näiteks luuletsüklis "Hümnid ööle" (1800). Romaanikatkendis "Heinrich von Ofterdinger" (1802) kujutas ta "sinise lille" kui tõe sümboli otsimist. See kujund sai romantikute jaoks tähendusrikkaks ja tähtsaks.