Šveitsi kirjanik. Loomingut alustas vabadusideaale ülistava võitlusluulega "Luuletused" (1846). Tähelepanu pälvis autobigraafiliste sugemetega arenguromaan "Roheline Heinrich" I–IV (1879–1890). Tema novellilooming moodustab saksa kirjanduse paremiku. Selles valitseb ehe huumor, hea kodukohatunnetus ja muistendlik fantaasia, mis põimuvad satiiri ja didaktlisusega. Heaks näiteks on novellikogu "Seldwyla inimesed" I–II (1856–1874).