(1821–1881)
vene kirjanik.
Üks kõigi aegade olulisemaid romaanikirjanikke. Oma romaanides
kujutas ta vapustavalt inimhinge varjukülgi. Teoste läbivad motiivid
on ennastohverdav armastus, inimese jumalaotsingud ja vastuhakk oma Loojale.
Poliitiliselt oli patriarhaalse tsarismi ja ortodoksse kiriku pooldaja,
milles nägi maailma pääseteed. Võitles sotsialismi,
nihilismi ja väikekodanliku liberalismi vastu. Oli vene patrioot ja
panslavist. Tema tähtsamateks romaanideks on "Kuritöö ja
karistus" (1866), "Idioot" (1868) ja triloogia "Vennad Karamazovid" (1880).
|