Jaan Bergmann — (1856-1916) sajandilõpu haritlane, luuletaja ja tõlkija, Paistu koguduse pastor (1884-1916). Toimetas ajakirja "Meelejahutaja", hiljem "Lastelehte". Oli Eesti Kirjameeste Seltsi aktiivne tegelane, tegutses rahvaluulekogujana. Luuletused ilmusid ajakirjanduses, esikkogu "J. Bergmanni laulud" (1901). Lüürikuna kirjutas peamiselt järelromantilisi loodus-, isamaa- ja armastuslaule, ka vaimulikku luulet. Silmapaistvamaid tulemusi saavutas muistsete eestlaste vabadusvõitluse ja rahvaluule ainetel loodud ballaadiloomingus ("Lembitu valimine", "Salme", "Linda", "Ustav Ülo"). Bergmanni peetakse sajandilõpu luule vormimeistriks ja luulekeele edasiviijaks.