Elisabeth Aspe (Elisabeth Nieländer) — (1860-1927) proosakirjanik, kelle jutustused ilmusid valdavalt 19. sajandi lõpukümnendite ajakirjanduses, raamatutena 1910, 1911, 1913, 1927. Esimene algupärane jutustus "Enne ukse lukutamist" avaldati 1881 ajalehes "Eesti Postimees", sealsamas ja teistes ajalehtedes ("Olevik", "Postimees", "Linda", "Lasteleht" jm) ilmusid ka järgmised jutustused, oma palades kujutas värvikalt talupoegade, meremeeste, linlaste elu. Peateoseks peetakse jutustust "Ennosaare Ain" ("Oleviku Lisa" 1888), mis polemiseerib sama perioodi baltisaksa kirjanduse ühe keskse teemaga (alavääristav suhtumine eestlastesse, oma rahvusest võõrandumine). Kirjanduslikku materjali ammutas valdavalt oma kodulinnast Pärnust ja selle ümbrusest. 1920. aastatel oli aktiivsest kirjanduselust taandunud, avaldas mõned lühi- ja lastejutud ning mälestusi. Eduard Vilde kõrval on teda peetud üheks kaalukamaks sajandilõpu realistiks, uuenduslik oli sündmuste kujutamine epistolaarses vormis.

PILT