{"id":403,"date":"2020-02-20T11:09:01","date_gmt":"2020-02-20T11:09:01","guid":{"rendered":"https:\/\/galerii.kirmus.ee\/elulood\/?page_id=403"},"modified":"2020-06-08T09:32:54","modified_gmt":"2020-06-08T09:32:54","slug":"see-koik-oli-nii-nagu-tundsin-ja-motlesin","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/galerii.kirmus.ee\/elulood\/see-koik-oli-nii-nagu-tundsin-ja-motlesin\/","title":{"rendered":"\u201cSee k\u00f5ik oli nii, nagu tundsin ja m\u00f5tlesin\u201d"},"content":{"rendered":"\n

\u00dche naise elulugu p\u00e4rimusliku ajaloo vaatepunktist<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tiiu Jaago<\/strong><\/p>\n\n\n\n

1998. aastal lugesin Eesti Kirjandusmuuseumis eesti elulugusid(1) , mis olid laekunud aasta varem elulugude kogumisv\u00f5istlusele teemal \u201cMinu ja minu pere elu ajaloo keerdk\u00e4ikudes\u201d. Kokku oli lugusid 265, millest t\u00f6\u00f6tasin l\u00e4bi oma uurimisteemast l\u00e4htuvalt 42 \u2013 need, mis sisaldasid teistest enam perelugusid. Nii sattus minu lauale ka Minna T\u0161udesnova lugu, millele on p\u00fchendatud j\u00e4rgnev artikkel. Kuid n\u00fc\u00fcd ei vaatle ma seda pereajaloo vaatepunktist. P\u00f5hik\u00fcsimuseks on hoopis \u00fche 20. sajandi naise elukeskkonna avanemine sajandi l\u00f5pul jutustatud loo kaudu: mil m\u00e4\u00e4ral kujundab inimese elu ajalooraamistik, mil m\u00e4\u00e4ral tema pere (esivanemad, partneri valik); mis osa on inimeste vahelistel suhetel ajaloolistes konfliktiolukordades ja mis osa on vaimselt ja f\u00fc\u00fcsiliselt kogetaval \u00fcmbrusel (loodus, olme, linnamilj\u00f6\u00f6, kirjandus, kunstid\u2026) oma (isikliku) elukeskkonna kujunemisel.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4sitluses tuginen kolmele teoreetilisele l\u00e4htealusele, mis sisalduvad m\u00e4rks\u00f5nades \u201cp\u00e4rimuslik ajalugu\u201d, \u201cepisoodiline (autobiograafiline) m\u00e4lu\u201d ja \u201csemiosf\u00e4\u00e4r\u201d.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rimuslik ajalugu kui uurimisviis v\u00f5imaldab anal\u00fc\u00fcsida t\u00f5sielul p\u00f5hinevaid tekste, milles kasutatakse rahvatraditsiooni jutustamistehnikaid ja mida v\u00f5ib m\u00f5ista kui rahvap\u00e4raseid ajaloot\u00f5lgendusi. Oluline on nimelt see, et jutustaja t\u00f5lgendab nii iseenda l\u00e4bielatud s\u00fcndmusi ja omandatud hoiakuid kui ka l\u00e4hikondsetelt kuuldut nii\u00f6elda oma ajaloona(2) , m\u00f5testades nii minevikku ja andes t\u00e4henduse jutustamisajale. P\u00e4rimusliku ajaloo allikaiks on klassikalistest rahvaluule\u017eanridest peamiselt pajatused, suuremalt jaolt siiski aga \u017eanrilises folklooris m\u00e4\u00e4ratlemata tekstid nagu teemajutustused, suulised suguv\u00f5sa-, k\u00fcla- jms ajalood. 20. sajandi teise poole eesti p\u00e4rimuses viljeldakse peamiselt proosavormis lugusid, kuid p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5ivad rahvap\u00e4rased ajaloopeegeldused olla ka k\u00fclakroonikute laulud(3) v\u00f5i luulevormilised elulood.(4) Allikad v\u00f5ivad olla komplekssed (fotod, joonistused, m\u00e4lestusesemed, taimed jms), kuid sel juhul on eelduseks, et nendega on seotud ka lood.(5)<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5istagi ei piirdu p\u00e4rimuslik ajaloojutustus pelgalt vahetult kogetud s\u00fcndmuste esitamisega. Oma lugu p\u00f5imitakse tervikuks teistelt kuuldu kaudu. Parimaks n\u00e4iteks on siin suguv\u00f5saajalood(6), mida kujundatakse ju p\u00f5lvkondade v\u00e4ltel. Siin toimib omap\u00e4rane dialoog erinevate, kuid samas asjaosalistest jutustajate vahel. Tulemuseks on \u00fchtse ajaloo raames ilmnevad eri versioonid, mida v\u00f5ib m\u00f5ista ka kui p\u00e4rimusr\u00fchma kontrollimehhanisme \u00fche jutustaja poolt minevikus\u00fcndmustele omistatud t\u00e4henduse \u00fcle. J\u00e4rgnevas l\u00e4htun aga \u00fche naise loost ja ajalookogemusest. Kuidas \u00fche loo (v\u00f5i \u00fche inimese kogemuse) kaudu on v\u00f5imalik k\u00e4sitleda\/m\u00f5ista ajalooperioodi \u00fcldisemalt?(7) Kuidas sel puhul saavutada tagasiside \u00fchele t\u00f5lgendusele? \u00dcks v\u00f5imalusi, mida allj\u00e4rgnevalt kasutan, on teiste tekstide sissetoomine k\u00e4sitlusse, s.o konteksti loomine teiste tekstide abil. Teise maailmas\u00f5ja ohvritega seoses kasutan ametliku ajaloo kirjutisi nii n\u00f5ukogude kui ka taasiseseisvumise perioodist \u2013 see loob omakorda ideoloogilise vastasseisu\/t\u00e4ienduse kahe ajastu arusaamadele. Kohtla-J\u00e4rvet, jutustaja elukohta puudutavas l\u00f5igus kasutan intervjuusid ja kirjalikke teemajutustusi samas paigas elanud ja elavate, ent erinevate kogemustega inimestelt.<\/p>\n\n\n\n

Elulugu kui kogemusjutustust m\u00f5istan Endel Tulvingu uuritud episoodilise m\u00e4lu m\u00f5iste kaudu(8): oluline on jutustaja \u201ckohalolek\u201d, mis kergitab s\u00fcndmuste m\u00e4letamise puhul esile nende t\u00f5lgenduse, mis omakorda meenutamise ja jutustamise kaudu moodustab uusi t\u00f5lgenduskihte. \u201cIga s\u00fcndmust v\u00f5i fakti j\u00e4etakse meelde iseloomulikul viisil s\u00f5ltuvalt sellest, milline oli vaimne tegevus meeldej\u00e4tmise ajal. Kuidas mingit objekti meelde j\u00e4eti, s\u00f5ltub sellest, milline on objekt ise, ning sellest, kuidas objekti m\u00f5isteti\u201d (Tulving 1994: 48). Just sellest l\u00e4htekohast on ajendatud nii artikli pealkiri \u2013 k\u00f5ik oli nii nagu jutustaja tundis ja m\u00f5tles, kui ka konteksti kujundamine \u2013 \u00fchte ja sama s\u00fcndmust kogeti ja m\u00f5isteti (m\u00f5istetakse) erinevalt, sest \u00fches ja samas s\u00fcndmuses kohtuvad erinevad varasemad kogemused ning sellele j\u00e4rgnevad erinevad tulevikud. Nii v\u00f5ib uurija koos jutustajaga tajuda k\u00fcll kirjeldatud s\u00fcndmuse mitmetahulisust, kuid siiski mitte s\u00fcndmuse k\u00f5iksust (objektiivsust?).(9)<\/p>\n\n\n\n

Samast s\u00fcndmusest l\u00e4htuvate kogemuste ja t\u00f5lgenduste paljusus tekitab vajaduse kolmanda teoreetilise l\u00e4htekoha j\u00e4rele: s.o, kuidas toimib s\u00fcsteem, kus kohtuvad v\u00e4ga erinevad ajalood ja \u00fchtlasi samade s\u00fcndmuste j\u00e4rsult erinevad t\u00f5lgendused. Sama probleemiga puutusime kokku juba eelnevalt, kui oli juttu kuuldud ja jutustatud tekstide najal \u00fchtse tervikliku teksti loomisest. K\u00e4esolevalt anal\u00fc\u00fcsitav Minna lugu on selleski suhtes v\u00e4ga k\u00f5nekas n\u00e4ide. Samamoodi v\u00f5ib seda probleemi k\u00e4sitleda Minna elu kontekstis: ta liigub kultuuride piirimaal (maa – linn, rahvuslikud ja meelsusega seotud piirid). L\u00f5puks, ka Kohtla-J\u00e4rve on selliseks uurimiseks \u00e4\u00e4rmiselt sobiv paik. Kuidas suudeti luua tervikut piirkonnast, kus 1950ndail sai k\u00fclast\/asulast linn ja agraarne \u00fchiskond vahetus m\u00f5ne aastaga industriaalse \u00fchiskonnaga; kus asustuspilt ulatusliku sisser\u00e4nde t\u00f5ttu muutus v\u00e4ga j\u00e4rsult nii sotsiaalselt kui ka etniliselt. Selliseid s\u00fcsteeme saab vaadelda semiosf\u00e4\u00e4ri(10) m\u00f5iste kaudu: see on abstraktne sf\u00e4\u00e4r, mille piirid on tajutavad (aga mitte j\u00e4igad) ja mille raames saab toimuda kommunikatsioon \u2013 informatsiooni loomine ja vahetamine ilma \u201ct\u00f5lketa\u201d. Kui m\u00f5istmiseks on vaja \u201ct\u00f5lget\u201d, siis \u00fchtlasi viitab see piiri olemasolule. Kohtla-J\u00e4rve areng p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da ei v\u00f5imaldanud selle piirkonna kultuuridel p\u00fcsida stabiilseina, oldi sunnitud suhtlema v\u00f5\u00f5ra v\u00f5i teisega. Oluline on siinjuures tekkinud konfliktide jms k\u00f5rval aga see, et k\u00f5ik elanikkonna r\u00fchmad, ka p\u00f5liselanike r\u00fchmad muutusid. Uue Kohtla-J\u00e4rve kui uue keskkonna kujunemine ei t\u00e4hendanud pelgalt oma r\u00fchma piiride sulgemist ja\/v\u00f5i avamist v\u00f5\u00f5ra ees, see t\u00e4hendas uue terviku kujunemist. Juri Lotman seletab sellist \u201cuue\u201d tekkimist enesearengu mehhanismide k\u00e4ivitumisega: \u201cV\u00e4liste tegurite sissetung nende [pikemat aega tasakaalustatud seisundis olnud kultuuri] sf\u00e4\u00e4ri k\u00e4ivitab enesearengu mehhanismid. Mida s\u00fcgavam on senise seisundi katkestamine ja, j\u00e4relikult, mida raskemini de\u0161ifreeritakse \u201cemateksti\u201d struktuuris sisalduvate koodidega sissetunginud tekste, seda d\u00fcnaamilisemaks osutub kultuuri kui terviku seisund\u201d, kusjuures on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, et selle \u201cv\u00e4lise\u201d vastuv\u00f5tt ei viita pelgalt \u201cadapteerimisele ja l\u00fclitamisele kultuurim\u00e4llu\u201d, vaid see t\u00e4hendab nimelt kultuuri (oma) \u201cenesearegut, millel v\u00f5ivad olla ettearvamatud resultaadid\u201d(Lotman 1990: 291). Omap\u00e4rane antud kontekstis on see, et 1950. aastate Kohtla-J\u00e4rve \u00fchiskonna avatusest on saanud t\u00e4naseks isolatsioon.(11) See paljut\u00f5otav teema j\u00e4\u00e4b antud artiklis siiski vihjeks.<\/p>\n\n\n\n

Artikli esimene osa on p\u00fchendatud eluloole ja teksti ning lugeja omavahelisele suhtele. See toetub nii jutustus(t)ele kui ka kohtumisele jutustajaga.(12) Teine osa on kontekstianal\u00fc\u00fcs, milles keskendun loo aja- (1918-1990ndad, eriti 1950ndad) ja koharaamidele (Kohtla-J\u00e4rve).(13)<\/p>\n\n\n\n

Elulugu(14): autor, tekst, lugeja<\/p>\n\n\n\n

Ta s\u00fcndis 1918. aastal L\u00f5una-Eesti taluperes. Ta oli maalaps, kuid tema esivanemate seas oli ka linlasi.(15) 1930ndate Eesti k\u00fcla\u00fchiskonnale iseloomulikult osales ta seltsiliikumises. Lisaks sellele luges ta palju raamatuid ja kirjutas \u00fchtteist (k\u00f5ike seda nii\u00f6elda omast, mitte talu ajast). Kui Minna oli saamas 17, arvas ta, et tema ettekujutus maailmast on raamatute najal p\u00e4ris korralik. Tollel ajal populaarse noorsooraamatu \u201cHelisev koidik\u201d(16) eeskujul oli temalgi ettekujutus oodatavast noormehest. Ja ta tuli, kohvrike n\u00e4pu otsas ja viiulikast kaenla all \u2013 noor uus koolmeister. 1937 aastal nad abiellusid. Ootamatuse valmistas see, et mees oli kommunistlike vaadetega. 1941. aastal lasti mees Saksa okupatsiooni esimestel kuudel maha.(17) Minna ja t\u00fctar k\u00fcll p\u00e4\u00e4sesid sel korral, kuid eelnevast tulenevalt kuuluvad Minna elukogemusse Saksa vangilaagriaastad. S\u00f5ja l\u00f5pul oli ta Berliinis, kus tutvus venelasest inseneriga, kes oli saadetud s\u00f5ja j\u00e4rel demonteerima Saksa tehaseid, et nende sisustus saata Venemaale. Mees p\u00e4\u00e4stis naise vangilaagritest, nad l\u00f5id pere. 1940ndate l\u00f5pul sai mees t\u00f6\u00f6d Eestis \u2013 Kohtla-J\u00e4rvel, kuhu nad rajasid oma kodu. Abielu teise rahvuse esindajaga t\u00f5i kaasa nii probleeme kui ka teadmisi teisest kultuurist. Suved veetis naine lastega oma lapsep\u00f5lvekodus Karilatsis. Aktiivselt suheldi vene perekondadega (mehe t\u00f6\u00f6kaaslased, aga ka sugulased Venemaal). 1990ndatel, eluloojutustuse kirjutamise ajal oli Kohtla-J\u00e4rve \u00e4\u00e4rmiselt keeruline elukeskkond nii t\u00f6\u00f6stuse allk\u00e4igu kui ka sotsiaalse struktuuri t\u00f5ttu (rahvuskonfliktid, t\u00f6\u00f6tus, \u201cmust\u201d \u00e4ri), mis k\u00f5ik peegeldub ka Minna loos.<\/p>\n\n\n\n

Minna jutustatud lugu on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne v\u00e4hemalt kolmel p\u00f5hjusel.<\/p>\n\n\n\n

Esmalt, tema eluloo etapid ei kattu teiste selle kogu elulugude kirjutajate eluetappidega. Enamik k\u00f5neleb n\u00f5ukogude okupatsiooniga kaasnenud represseerimistest.(18) Saksa fa\u0161istliku vangilaagri kirjeldus on vaid temalt.<\/p>\n\n\n\n

Teiseks, abielu kommunistiga ja siis abielu vene rahvusest mehega. Tema inimlikus valikus saab n\u00e4ha ja n\u00e4htigi ajastu erip\u00e4ra t\u00f5ttu okupatsiooni v\u00f5imu poole \u00fcleminekut. (Ettevaatlik-eelarvamuslik suhtumine koduk\u00fclas s\u00f5ja alguses: kas polegi koos mehega \u00fcles poodud(19); p\u00e4rast s\u00f5da: suviti olin ju maal, sellel Eestimaal, kus elas palju mu noorp\u00f5lve kaaslasi. Ega k\u00f5ike juletud ka. Mu mees oli venelane, kes neid teab uskuda\u2026(20)).<\/p>\n\n\n\n

Kolmandaks, tema kirjutatu on v\u00e4ga h\u00e4sti loetav: jutustaja on keeleliselt v\u00f5imekas, kogemust edasiandvates detailides t\u00e4pne ja s\u00fcgav.<\/p>\n\n\n\n

Eluloojutustusest joonistub v\u00e4lja \u00fche naise lugu kolmel tasandil:<\/p>\n\n\n\n

1) suhted pereliikmete ja l\u00e4hedastega, mis on tema v\u00e4\u00e4rtushinnangute teljeks ja elus orienteerumise kompassiks,<\/p>\n\n\n\n

2) ajaloo s\u00fcndmuste keerised, mis kujundavad tema elulugu,<\/p>\n\n\n\n

3) tema varasemad ja jutustamisaegsed unistused, lugemus, huvid ja lemmiklaulud kui alternatiivne, teisene maailm.<\/p>\n\n\n\n

Minna on oma loo kirjutanud kahes versioonis. Hilisem, 1997. saadetud lugu erineb varasemast (1996) kirjanduslike vahel\u00f5ikude poolest. Jutustaja liigendab oma jutustuse peat\u00fckkideks, mis juhatatakse sisse katketega erinevate autorite luuletustest, rahvatarkustest jms. Jutustuse pealkiri on \u201cMinu eluloo lahtised lehed\u201d \u2013 Minna kinnitab, et ta ei tea, kuhu ta v\u00e4lja j\u00f5uab oma elus ega ka oma loos, kuid tal on kirjutamisel abiks laual \u201cpakk lahtisi puhtaid lehti\u201d, mida ta hakkab t\u00e4itma. Tulemus \u2013 lugu \u2013 on t\u00e4is k\u00f5rvalep\u00f5ikeid pealiinist, katkeid kirjandusest, arutlusi maailmaasjadest.<\/p>\n\n\n\n

Minna loo juures m\u00f5jusid mulle jutustaja m\u00e4lu ja ausus. Ta lubab siseneda s\u00fcndmuste ahela ja argielu kujutamise k\u00f5rval oma arvamuste, kujutluste ja soovide siseilma. Ta lubab endal oma loos eksida, \u00fcmber m\u00f5elda ja hinnata minevikku j\u00e4\u00e4nud kujutlusi. Kuid ta ei kaota respekti oma valikute ja oma l\u00e4hedaste inimeste suhtes.<\/p>\n\n\n\n

Jutustaja mina-pilt ilmub lugeja ette eelk\u00f5ige tema ja ta l\u00e4hedaste inimeste vaheliste suhete ning ta m\u00f5ttemaailma kaudu. Kuigi jutustuses on v\u00e4ga palju s\u00fcndmusi, p\u00f6\u00f6ranguid, kriitilisi aegu, j\u00e4\u00e4b k\u00f5lama armastus. V\u00f5ib tunnetada kirjutaja loo ja tema poolt valitud \u201clahtiste lehtede\u201d algusluuletuse samasust:<\/p>\n\n\n\n

[Mis on iga\u00fchel ilmast loota?]<\/p>\n\n\n\n

Oma elu \u00e4ra elada.<\/p>\n\n\n\n

Olla kellelegi l\u00e4hedane.<\/p>\n\n\n\n

Olla kellelegi vajalik.<\/p>\n\n\n\n

Teha veidi rohkem head kui halba.<\/p>\n\n\n\n

Vahel olla rahulik, \u00f5nnelik.<\/p>\n\n\n\n

Katre Ligi.(21)<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige keerulisemaks osutus minu jaoks 1950. aastate m\u00f5istmine. See on periood, mil s\u00f5da ja sellele j\u00e4rgnenud vangistused, k\u00fc\u00fcditamised olid l\u00f5ppenud. Oodati veel \u201cvalget laeva\u201d \u2013 v\u00e4lisabi n\u00f5ukogude v\u00f5imust p\u00e4\u00e4semiseks, kuid juba olid kolhoosid loodud, inimesed hakkasid tagasi tulema Siberist.(22) Minna elulugu neid teemasid ei kajasta. Nii pakkus Minna lugu v\u00f5imaluse n\u00e4ha viiek\u00fcmnendaid teisest vaatevinklist ja anal\u00fc\u00fcsida ajastu keerulisust.<\/p>\n\n\n\n

Tekkinud k\u00fcsimused ja hea jutustuse ootus \u00e4rgitasid otsima kontakti jutustajaga. K\u00fclastasin p\u00e4rast loo m\u00f5lema versiooni l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamist jutustajat tema kodus Kohtla-J\u00e4rvel (detsembris 2002). Lisaks palusin tal kirjutada teemal \u201c1950. aastad minu elus\u201d(23). Selles loos j\u00e4ttis ta minu esitatud k\u00fcsimustikust l\u00e4htuvalt k\u00f5rvale ajaloo s\u00fcndmustest tulenevad keerdk\u00e4igud ja keskendub enesevaatlusele: miks on tema elus nagu kaks poolust; mis on kodu ja kodutunne, mis osa tema elus on olnud inimestel, kohal, kirjandusel\u2026<\/p>\n\n\n\n

Minus elab kaks poolust. V\u00f5ibolla on see skorpion(24), kes elab maas ja vees? Ehk on see hoopis Aadam ja Eva? Kes teab, v\u00f5i hoopis need emapoolsed \u201cb\u00fcrjerisoost\u201d tegelased-t\u00f6\u00f6r\u00fcgajad? Kindel ports on isapoolsetest maas-juurtega-kinni r\u00f5\u00f5msameelsetest unistajaloomustest.<\/p>\n\n\n\n

Ja ikkagi. Minu 84 eluaastat on kulgenud nagu traaviv\u00f5istlused ja \u201cunistaja aknal\u201d.(25)<\/p>\n\n\n\n

See l\u00f5ik kinnitas minu arusaama jutustajast: oma teed valivas eas on ta valmis muutusteks oma elus (alustades sellest, et ta on k\u00fcll talulaps, aga tahab sealt \u00e4ra, tahab haridust enam, tahab lugeda enam kui talulapselt oodatakse ja l\u00f5petades pereeluga kahe kultuuri piiril). Samas, elu pakub uue maailma kogemise v\u00f5imalusi rohkem ja omal moel, kui seda keegi soovida j\u00f5uaks.<\/p>\n\n\n\n

Minna elu \u00fcht osa kujundavad raamatud ja aated, mis kohati osutuvad k\u00f5rvalthindajale ehk elukaugeteks. Kuid jutustaja isegi mainib, et raamatu- ja tegeliku elu ilmasid tuli \u00fcksteisega sobitada, oma ideaalidest loobudagi.<\/p>\n\n\n\n

Huvi raamatute vastu tugineb s\u00f5na ja laulu t\u00e4henduslikkusele \u00fcldse, mis kajastub loos k\u00fcllalt esiletungivalt. N\u00e4iteks episood leerisk\u00e4imisest: ta ise selleks soovi ei avaldanud, isale poleks tema leerist loobumine midagi olulist t\u00e4hendanud, emale aga k\u00fcll. Ta l\u00e4ks leeri ja kirjeldab n\u00fc\u00fcd oma eluloos \u00f5petajalt kaasav\u00f5etud (talle lausutud p\u00fcha) s\u00f5na: \u201cPea kinni, mis sul on, et \u00fckski ei saa sinu krooni v\u00f5tta.\u201d(26) Usklik ega kirikusk\u00e4ija ta ei ole. Teinegi n\u00e4ide s\u00f5na maagilisest m\u00f5just. Kui ta abiellus esimest korda, sattus n\u00e4dalap\u00e4evaks olema kolmap\u00e4ev. Ema \u00f6elnud: kolmap\u00e4evased pruudid tulevad koju tagasi, mis pidi t\u00e4hendama seda, et kolmap\u00e4eval s\u00f5lmitud abielud ei kesta kaua. \u201cMina ei pidanud seda tarkust t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseks\u201d. Kuid ometi on ta sellele oma eluloos t\u00e4henduse omistanud, mainides ema \u00f6eldut ka teise abiellumisega seoses. Ta kirjeldab seda olukorda taas kui \u201ckriitilist\u201d: nad ootasid abiellumisj\u00e4rge teisip\u00e4eval, olles 35 paari seas 32.(27) Siiski, seekord \u00f5nnestus abielluda teisip\u00e4eval.<\/p>\n\n\n\n

On need t\u00e4henduslikud laused seletatavad kui l\u00f5busad vaheseigad, usk, pidepunktid elus orienteerumiseks v\u00f5i hoopis jutusue \u00fcksikuid osi \u00fchendavaks v\u00f5tteks? Eks k\u00f5ike seda. N\u00e4ib, et see tuleb kaasa tema lapsep\u00f5lvekodust. Kirjeldades lapsep\u00f5lvekeskkonda, r\u00f5hutab ta n\u00e4iteks, et p\u00e4rast s\u00f6\u00f6ki \u201cvanemad inimesed t\u00e4nasid, ikka \u00f6eldes: \u201cOle tuhandest terve.\u201d Selle ilusa t\u00e4nus\u00f5na olen minagi au sees hoidnud.\u201d(28) Argielu kujutamisse pikib ta lauseid stiilis: \u201cElagu elu, mis p\u00f5letab rinda\u201d \u2013 enne abiellumist \u2013 , v\u00f5i \u201cElu oli sile nagu kooritud muna\u201d \u2013 see on tema kui noore abielunaise aeg Haapsalus enne s\u00f5da; \u201cElus ei tohi iial ohje l\u00f5dvaks lasta\u201d \u2013 p\u00e4rast oma t\u00e4isealise poja hukkumist 1990ndail.(29)<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na m\u00f5ju peegeldub selleski, millise t\u00e4henduse ta omistab lapsep\u00f5lves vanaemalt kuuldud juttudele, mille teema ulatus vereimejatest v\u00f5i lapsi r\u00f6\u00f6vivatest tatarlastest piiblilugudeni. 1930ndaid iseloomustab noore neiu unistus \u201cHeliseva koidiku\u201d stiilis (unistuste noormees, m\u00e4ngimas suve\u00f6\u00f6l viiulit teispool pargitiiki, kuid j\u00e4\u00e4des siiski neiu kuuldeulatusse). 1950ndad seostuvad \u201cStalini preemia laureaatidega\u201d (must-valged kangelased sooritamas must-valgeid v\u00e4gitegusid must-valgete vaenlaste vastu).<\/p>\n\n\n\n

Olin vaimustuses Stalini preemia laureaatidest ja n\u00f5ukogude kirjandusest. Uskusin t\u00f5simeeli: ah, millised \u00fcllad ideed ja v\u00e4simatult vaprad inimesed. K\u00f5ik tuli hiljem ja v\u00e4hehaaval, kui mu maailm avardus.(30)<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsisin muuhulgas, miks ta kasutab oma loo liigendamiseks luulet ja kuidas ta need luuletused leiab. Minna vastas, et luule annab m\u00f5ttele sihi. Kuid meenutas siis 1930ndail peetud p\u00e4evikut, kuhu ta kirjutas ka luuletusi, mida ta oli lugenud ja mis seostusid tema tundemaailmaga. See p\u00e4evik l\u00e4ks keerulistel aegadel kaduma, kuid oli omamoodi ise\u00e4ralik jutustaja l\u00e4hi\u00fcmbruses (teistel ei olnud niisuguseid asju)(31) ja seotud ka l\u00e4hedaste m\u00e4lestustega (ta oli selle vihiku saanud linnavanaisalt).<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus ja lugemine ning \u00fchtlasi luuletused Minna jutustuses on tema eluloo loomulikuks osaks. On erinevaid vaimseid v\u00e4ljundeid, mille kaudu saadakse orientiir oma argieluks \u2013 usundid, ideoloogiad, teadus, kunstid\u2026 Temal on selleks kirjandus. Nii on kindlasti kirjandus ja loosse p\u00f5imitud luuletused tema eluloo struktuurseks osaks.<\/p>\n\n\n\n

Loo ajastu- ja kohataustast<\/p>\n\n\n\n

\u201cOlen oma ajastu laps ja j\u00e4\u00e4nud ajaloo hammasrataste vahele\u201d, nendib jutustaja. Keskendun j\u00e4rgnevas faktidele, mis kujundasid raamid eluloos kajastatud s\u00fcndmustele, mida v\u00f5ib k\u00e4sitada ka s\u00fcmbolitena: Vabaduss\u00f5da (1918-1920), millega koos s\u00fcnnib Eesti omariiklus, Teine maailmas\u00f5da, millega kaasneb Eesti omariikluse kadu ja elamaasumine Kohtla-J\u00e4rvele, mis muuhulgas v\u00f5iks s\u00fcmboliseerida vana ja uue \u00fchiskonna kokkup\u00f5rget.<\/p>\n\n\n\n

Kui Minna s\u00fcndis, oli l\u00f5ppemas Esimene maailmas\u00f5da (1914-1918) ja algamas Vabaduss\u00f5da (1918-1920). Ta mainib, et ta isa oli \u201cp\u00fcssi all\u201d. Need olid rasked ja segased ajad, kuid v\u00e4ga kiiresti s\u00f5ja j\u00e4rel saavutas Eesti \u00fchiskond teatava stabiilsuse, mis peegeldub ka jutustaja lapse- ja noorp\u00f5lvem\u00e4lestustes.(32) See periood n\u00e4ikse l\u00f5ppevat armumisega kommunisti. Jutustaja kirjutab, et tema kodu oli vabariigimeelne ja turvaline, kommunist tema ettekujutustes oli aga riigikukutaja. Siit ei saa alguse mitte ainult jutustaja elu muutumine (abielu, emaks saamine, maa- ja talukeskkonnast \u00fcmberasumine v\u00e4ikelinna ja koolimilj\u00f6\u00f6sse), paraku seostub selle valikuga ka saatus, mida tingisid muutused ajaloos: vasakpoolse valitsuse moodustamine 21. juunil 1941, Eesti \u201castumine\u201d N\u00f5ukogude Liitu 6. augustil 1940, s\u00f5da juunis 1941. Minna mees on osaline uues valitsuses, Saksa okupatsiooni alguses ta arreteeritakse ja lastakse maha. See eluperiood seostub elukohaga Haapsalus. Alguses on Haapsalu Minna jaoks imearmas:<\/p>\n\n\n\n

Minu jaoks oli k\u00f5ige kodusem linn s\u00f5jaeelne Haapsalu. Tollal ma m\u00f5tlesin, et ei taha iial mujal elada. Seda \u00f5nne ja turvatunnet j\u00e4tkus ainult \u00fcheks aastaks. Siis v\u00f5ttis s\u00f5da ta minult. Mu unistuste linna. Ma ei igatse sest saadik teda.(33)<\/p>\n\n\n\n

Minna j\u00f5udis kohaneda Haapsalu loodusega: ta kirjeldab pikki talviseid jalutusk\u00e4ike lapsega talvises mere rannas. Aga n\u00e4ib, et ta ei j\u00f5ua juurduda, luua kontakte kohalike inimestega. Ta ei kirjeldagi \u00f5ieti neid (v\u00e4ljaarvatud umbisikuliselt \u2013 mehe s\u00f5brad). Teistest represseerimisi kirjeldavatest lugudest loetu p\u00f5hjal oletan, et l\u00e4bisaamine kohalike inimeste vahel v\u00f5is saada antud juhul saatuslikuks. On tavaline, et r\u00f5hutatakse hoiatamisi ja aitamisi (mu isa oli v\u00e4ga hea inimene, teda hoiatati ja \u00f5petati; tal oli politseis palju s\u00f5pru) ja vastupidi, teatakse ka kaebajaid.(34) Inimeste vaheliste suhete teema on uuritav v\u00f5\u00f5raks ja omaks peetava kontekstis. Ei olnud sugugi v\u00f5imatu, et Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgsete represseerimiste ajal oli hoiatajaks v\u00f5\u00f5ras(35), kuid oluline oli, et just kohalike inimeste vahel oleks l\u00e4bisaamine hea. Kui tavaolukordades on see lihtsalt hea tooni k\u00fcsimus(36), siis kriitilised olukorrad v\u00f5ivad saada saatuslikuks ja m\u00f5jutada osapooli kogu nende edaspidises elus. Nii ka siin kirjeldatavas olukorras: n\u00e4ib, et v\u00f5\u00f5rale, eriti veel v\u00f5\u00f5ra (n\u00f5ukogude) v\u00f5imu esindajale oli kergem selga keerata, soovi korral aga tema peale kaevatagi.<\/p>\n\n\n\n

Samas v\u00f5ib v\u00e4ita ka vastupidist. Minna mehest kui inimlikust v\u00f5\u00f5ra v\u00f5imu esindajast on kirjutanud oma m\u00e4lestustes Lembitu Varblane, kes koolipoisina Lihulas veebruaris 1941 sattus ettevaatamatu \u201cpoliitilise\u201d kirja t\u00f5ttu julgeoleku huviv\u00e4lja, mis v\u00f5inuks kaasa tuua k\u00fcllalt saatuslikke tagaj\u00e4rgi. Olukorda tuli lahendama haridusosakonna inspektor Ruut Ruus. \u201cSiis l\u00e4ksin koolidirektori kabinetti. Seal istus Ruut Ruus ja kirjutas midagi. Tunnistasin end kirja kirjutajaks. Ta vaatas mind s\u00f5braliku, kuid terava pilguga, pakkus istet ja vestles l\u00fchidalt, noomivalt. N\u00e4itas minu kirjutatud sedelit ja k\u00fcsis, kas tunnistan omaks. Tunnistasin. Sellele oli servale midagi lisaks kirjutatud. \u201cKumba soovite, kas j\u00e4tate endale v\u00f5i h\u00e4vitame koos?\u201d Olin n\u00f5us koos h\u00e4vitama. Ta v\u00f5ttis v\u00e4lgumihkli ja s\u00fc\u00fctas. Tuli tegi oma t\u00f6\u00f6. Ruus oli NKVD-st sedeli v\u00f5tnud. Tema soovitusel n\u00f5ustus julgeolek asjasse mitte sekkuma ja, kui asjaosaline s\u00fc\u00fcd tunnistab, kohtulikku k\u00e4iku mitte andma. [—] Ta lootvat siiralt, et ma tulevikus oskan hinnata n\u00f5ukogude korra eeliseid ja tunnistan kapitalismi iganenuks. Ilmselt oli minu kerge karistamine propagandan\u00e4ide \u201chumaansest\u201d n\u00f5ukogude korrast. Ruut Ruus m\u00f5rvati Saksa okupatsiooni ajal Haapsalus. Metsakalmistul olevale obeliskile on raiutud ka tema nimi. Hukkunute nimesid lugedes tekivad mul alati vastakad m\u00f5tted. Millal l\u00f5peb maailmas inimeste kohtuta s\u00fc\u00fcdim\u00f5istmine ja meelsuse p\u00e4rast karistamine?\u201d (Varblane 2000: 37-38.) Kui ma Lembitu Varblasega sel teemal vestlesin, tuli esile, kui hinnatav on sellistes keerulistes poliitilistes olukordades orienteerumisel inimlikkus ja mitte niiv\u00f5rd meelsus. (37) V\u00f5ib v\u00e4ita, et inimeste vaheliste suhete s\u00fcsteem meelsusaegadel ei ole \u00fchepindne. Vastuolu ideoloogia v\u00f5i meelsustasandi ja eluliselt toimiva inimliku k\u00e4itumise loogika vahel loobki olukorra, kus \u00e4\u00e4rmussituatsioonid ei saa normaalolukorraks kujuneda.<\/p>\n\n\n\n

Mis toimus Haapsalus 1941. aastal Minna mehega tegelikult: sellest kas vaikitakse v\u00f5i seda ei teatagi? Teada on aga see, et jutustaja sattus v\u00f5\u00f5ra v\u00f5imu esindaja naisena Saksa okupatsiooni ajal vanglasse, alul Tartusse, sealt edasi Tallinna, kust ta l\u00e4heneva rinde eest viidi edasi Stutthofi (38) koonduslaagrisse Poolas. Ta kirjutab neist aastatest detailselt, mainib pikki aastaid kestnud hilisemaid painavaid unen\u00e4gusid.<\/p>\n\n\n\n

Juba vahetult p\u00e4rast s\u00f5da kirjutatakse fa\u0161istlikest laagritest ja vanglatest, esitades nii omaaegsete vangide m\u00e4lestusi ( Saksa fa\u0161istlik okupatsioon\u2026 1947: 479 jj) kui ka statistilisi andmeid: \u201cTallinna Keskvanglas \u00fcksi oli 1. jaanuaril 1944 2 689 inimest. Kuni 6. septembrini 1944 tuli juurde 6 933 inimest. Kokku k\u00e4is seega kaheksa kuu jooksul \u00fchestainsast vanglast l\u00e4bi 9 622 inimest. 11. septembriks oli neist j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud vaid 1 633 inimest ja needki h\u00e4vitati suuremalt osalt septembrikuu jooksul enne taganemist. [—] 1944. a. veebruaris korraldati poliitiliste vangide saatmine Saksamaale koonduslaagreisse. See on \u00fcks jubedamaid lehek\u00fclgi vangide m\u00e4lestustes. [—] Saksa timukad m\u00f5rvasid 61 300 Eesti NSV kodanikku, 132 000 inimest veeti v\u00e4givaldselt Saksamaale sunnit\u00f6\u00f6le, kus suur osa neist hukkus\u201d (samas: 417). Uurijatekstist k\u00f5lab l\u00e4bi v\u00f5itja \u00fchepoolne emotsionaalsus: \u201cKolm aastat kestnud raske ja verine saksa fa\u0161istlik okupatsioon oli pannud meie rahva n\u00f5rkema, laastanud tema kodud ja varanduse, l\u00f6\u00f6nud raskeid haavu igale perekonnale\u201d (samas: 555).<\/p>\n\n\n\n

Vangistatute hulgas oli nii Eestist kui ka teistelt N\u00f5ukogude Liidu aladelt p\u00e4rit inimesi, mist\u00f5ttu ei saa eelesitatud andmetest teha j\u00e4reldusi eestlaste kohta. Ka ei saa suhtuda tolleaegsetesse arvandemetesse kriitikata.(39) Viimased k\u00e4sitlused pakuvad andmeid erinevatest ideoloogiatest l\u00e4htuvate represseerimiste kohta. Neist kirjutistest n\u00e4htub, et Saksa okupatsiooni v\u00f5imud on represseerinud 10 % k\u00f5ikidest represseeritud inimestest: \u201cDots. Leo Talve (1991) ja prof. Ene Tiidu (1993) andmetel v\u00f5ib 1940.-1988. aasta mitmesuguste v\u00e4givallaaktsioonide tulemusena kanda 12 repressioonikategooriasse kokku orienteeruvalt 274 260 eestimaalast. L. Talve andmetel arreteeriti neil aastail poliitilistel p\u00f5hjustel 60 000 \u2013 80 000 eestimaalast, neist kuni 10 protsenti Saksa okupatsiooniv\u00f5imude poolt.\u201d (\u00d5ispuu 1996: A2.)<\/p>\n\n\n\n

Ajaloolistes situatsioonides, kus ideoloogiad ja v\u00f5im vahetusid m\u00f5ne aasta jooksul 180 kraadiste p\u00f6\u00f6retega; kus saavutatud eetiline ja materiaalne maailm v\u00f5is kokku variseda m\u00f5ne hetkega; kus ei olnud v\u00f5imalusi ette planeerida j\u00e4rgmist sammu, ei olnud inimeste valikutes vabaduse ja sunduse osakaal sama, mis tavaolukorras. On v\u00e4ga huvitav teema, kuidas inimene tasakaalustab need endast tulevad soovid ja v\u00e4lised sunnid oma valikuks. Minna jaoks t\u00e4hendab see antud juhul uue pere loomist vene p\u00e4ritolu mehega ja elamaasumist Kohtla-J\u00e4rvele. Laiemas plaanis haakub see migratsiooniteemaga.<\/p>\n\n\n\n

Migratsiooniprobleeme Eestis sel perioodil k\u00e4sitleb Luule Sakkeus j\u00e4rgnevalt:<\/p>\n\n\n\n

1) Eesti oli demograafilise situatsiooni seisukohalt sobiv paik sisser\u00e4ndeks samal ajal, kui naaberalad Venemaal olid demograafilise k\u00e4itumise selles faasis, mis soodustas v\u00e4ljar\u00e4nnet;<\/p>\n\n\n\n

2) lisaks eelnevale soodustati migratsiooni riiklikult: p\u00f5liselanike k\u00fc\u00fcditamine idapoolsetele N\u00f5ukogude Liidu aladele ja samas sealt sisser\u00e4nne Eestisse;<\/p>\n\n\n\n

3) s\u00f5ja- ja murranguperioodil kaotas Eesti 17,5% eestlaste s\u00f5jaeelsest arvust, ehk umbes 200 000 inimest;<\/p>\n\n\n\n

4) sisser\u00e4ndajaist N\u00f5ukogude ohvitserkonna suurust hinnatakse umbes 100 000 \u2013 150 000 \u2013 nemad olid v\u00f5imu esindajad;<\/p>\n\n\n\n

5) industrialiseerimine, mis Eestis oli 1950ndail kiire ja j\u00f5uline protsess \u2013 andis t\u00f6\u00f6d ja l\u00f5i hea infrastruktuuri, mis oli soodus pinnas sisser\u00e4ndeks t\u00f6\u00f6d otsivatele inimestele. (Sakkeus 1999: 310-325.)<\/p>\n\n\n\n

Sisser\u00e4nde esimest etappi peegeldavad arvud:<\/p>\n\n\n\n

Aasta mitte-eestlaste arv<\/p>\n\n\n\n

1945 23 000<\/p>\n\n\n\n

1959 304 000 (40)<\/p>\n\n\n\n

Sisser\u00e4ndajad tulid linnadesse, eriti t\u00f6\u00f6stuspiirkondadesse, sealhulgas Kirde-Eestis asuvasse p\u00f5levkivi kaevanduste ja t\u00f6\u00f6tlemise piirkonda. Teadmisi sellest piirkonnast tulijatel ei olnud, kuid k\u00f5ik soovisid toita end ja oma peret. Sellest v\u00f5imalusest oldi oma kodudes ilma j\u00e4\u00e4dud v\u00f5i tunti end Eestist ida pool N\u00f5ukogude Liidu aladel tagakiusatuna (kirjeldatakse seda, et Saksa okupatsiooni alale j\u00e4\u00e4nud inimesi v\u00f5eti kui reetureid, samuti teatud rahvusi nagu ingeri).(41)<\/p>\n\n\n\n

Kohtla-J\u00e4rve linn rajati 1946. aastal endiste Kohtla ja J\u00e4rve k\u00fclade ja kaevandusasulate kohale. Tegelik linnaehitus J\u00e4rve k\u00fclas, mille kohale kerkis see linnaosa, kus elab ka Minna (Sotsgorod)(42) algas aasta hiljem ning k\u00fcla lammutati 1948. Miks seda tehti? P\u00f5hjuseks oli p\u00f5levkivikaevanduste ja \u2013t\u00f6\u00f6stuse laiendamine.<\/p>\n\n\n\n

Kohtla-J\u00e4rve piirkonnas hakkas p\u00e4rast Esimest maailmas\u00f5da kujunema t\u00f6\u00f6stus seoses sajandi alguses avastatud p\u00f5levkivi(43) leiukohtadega. P\u00f5levkivi kaevandamisest ja t\u00f6\u00f6tlemisest kujuneb piirkonna keskseim t\u00f6\u00f6andja p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da. Kohtla-J\u00e4rvel kasvab t\u00f6\u00f6kohtade arv ja \u00fchtlasi riiklikult toetatud sisser\u00e4ndajate hulk \u2013 luuakse uus maailm, kus 1940ndate l\u00f5pul, 1950ndail leiavad oma kodu nii idapoolsetel aladel koduta j\u00e4\u00e4nud kui ka need eestlased, kes p\u00e4rast k\u00fc\u00fcditamist oma koju Eestis tagasi minna ei tohtinud. Viimasel p\u00f5hjusel nimetataksegi nii vaadeldavas jutustuses kui ka mujal tolleaegset Kohtla-J\u00e4rvet Eestimaa Siberiks.<\/p>\n\n\n\n

\u00dche inimese jaoks v\u00f5is n\u00e4ha kirjeldatud protsessi algus v\u00e4lja nii nagu sellest kirjutab Minna (tema puhul Kohtla-J\u00e4rvele elamaasumist aastal 1948):<\/p>\n\n\n\n

Meie oma kodu ei olnud veel valmis. Seda v\u00e4ikest soome maja(44) veel putitati mitmeti. Seni elasime \u00fches suures l\u00e4bik\u00e4idavas toas kompsude otsas ja valvates, et keegi midagi \u00e4ra ei t\u00f5mbaks. L\u00f5puks saime endale pool soome maja. Tilluke tuba, v\u00e4ike k\u00f6\u00f6k, kena avar klaasveranda ja pisike kuivk\u00e4imla. Akna taga laudadest puukuur. [—] Meil oli teise majapoole naabriks Marusja, ukrainlanna, pisit\u00fctre Nataga. [—]<\/p>\n\n\n\n

Aga \u2013 kelle talu\u00f5ue olid ehtinud need suured vahtrad seal reas? Keegi oli pidanud j\u00e4tma oma kodu uue ehitatava linna ees. Kaugemal olid lauda v\u00f5i talli varemed.(45)<\/p>\n\n\n\n

Kelle talu\u00f5ues siis olid olnud need suured vahtrad enne 1948ndat. Kuhu olid saanud kohalikud inimesed ja need vanad kodud, et anda ruumi uuele \u00fchiskonnale, uutele inimestele? Need puud, millele jutustaja vihjas, olid Kustu ja Joosti talu omad. Kustu talu peremees oli surnud 1929.(46) Tal oli kuus t\u00fctart, aga mitte poegi, mist\u00f5ttu pool talu j\u00e4i tema perele (kes rentisid oma osa v\u00e4lja), pool talu sai vanaperemehe \u00f5epojast p\u00e4rijale. Kustu talu oli esimesi, mis seoses uue linna ehitamisega sealsetelt elanikelt \u00e4ra v\u00f5eti (1947). Kustu talu t\u00fcdrukud said hariduse, enamik neist t\u00f6\u00f6tas \u00f5petajatena.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rijast peremees suri 1948. aasta alguses, kuid tema j\u00e4rglased elavad Kohtla-J\u00e4rvel praeguseni.(47)<\/p>\n\n\n\n

Kustu rentnik l\u00e4ks oma perega p\u00e4rast maja \u00e4rav\u00f5tmist 1947 Villemile samas k\u00fclas, saades sealt peavarju seniks, kuni ta uut maja ehitas. Tema naise vanemate talu P\u00e4rtli oli k\u00fcll ka samas k\u00fclas, kuid selle elumaja oli s\u00f5jas kannatada saanud ja elamisk\u00f5lbmatuks muutunud.<\/p>\n\n\n\n

Enamik maju v\u00f5eti elanikelt \u00e4ra 1948, kui k\u00fcla tervikuna linnaehitusele ette j\u00e4i. Nagu Kustu rentnik nii teisedki k\u00fclamehed, ehitasid uue maja oma karjamaadele, teadmisega, et sinna linn j\u00e4rele ei tule. Aga nii see ei j\u00e4\u00e4nud ja sellest karjamaadele ehitatud piirkonnast sai Punane t\u00e4nav, mis jutustustes ongi koha- ja ajam\u00e4\u00e4ratluseks (olime Punasel t\u00e4naval).<\/p>\n\n\n\n

1970. aastate l\u00f5pul j\u00e4id Punase t\u00e4nava kodud taas linnaehitusele ette ja need v\u00f5eti neilt inimestelt j\u00e4lle \u00e4ra.(48) Kustu rentnik oli selleks ajaks surnud ja kolmandat korda nemad uut kodu Kohtla-J\u00e4rvele ei loonud. N\u00fc\u00fcd \u00fcle 90-aastane vanaperenaine elab Tallinnas, lapsed Tallinnas ja Tartus. Kes j\u00e4id Kohtla-J\u00e4rvele, said taotleda korteri korruselamus v\u00f5i, kes jaksas, ehitas veel kord uue elamu.<\/p>\n\n\n\n

Joosti talu oli s\u00f5ja j\u00e4rel samuti j\u00e4\u00e4nud peremeheta, seal oli enne s\u00f5da koduv\u00e4iks kommunist Alfred Stamm, kes lasti 1941. aastal maha. Joosti vanaperenaine suri 1947. Alfred Stamme lapsed ja naine elasid p\u00e4rast s\u00f5da Tallinnas. Enne maja linnaehitusele jalgu j\u00e4\u00e4mist m\u00fc\u00fcs naine selle maja Kiigem\u00e4e peremehele, kes v\u00f5ttis selle maja lahti ja ehitas selle oma karjamaale (hiljem Punane t\u00e4nav) uuesti \u00fcles.(49)<\/p>\n\n\n\n

Need kaugemal olevad lauda v\u00f5i talli varemed olid t\u00f5en\u00e4oliselt Kustu talu k\u00f5rvalhooned.(50)<\/p>\n\n\n\n

Minna on p\u00e4rit L\u00f5una-Eestist ja ilmselt ei tunneta ta Kohtla-J\u00e4rve varasemat, s\u00f5jaeelset elu. See koht\/paik ei hakka tema loos omasena k\u00f5lama. Kohtla-J\u00e4rvel on haruldaselt tugev p\u00f5liste virulaste kodu-uurimise liikumine,(51) kuid see ei ole v\u00f5\u00f5rale n\u00e4htav. P\u00f5lised virulased n\u00e4evad\/kogevad Kohtla-J\u00e4rvet pol\u00fcfoonilisena: seal on omaaegne k\u00fclamaastik koos inimeste vaheliste suhete v\u00f5rgustikuga kohakuti n\u00f5ukogude aegse t\u00e4navapildiga. Maa- ja linnaajastud omakorda moodustavad juttudes kihte: isiklikumaid (siit k\u00e4isime \u00f5unapuid v\u00e4lja kaevamas; siin k\u00e4isin ma sinililli noppimas; siia kaevanduse auku vajus meie hobune niimoodi sisse, et ainult k\u00f5rvad paistsid), v\u00f5i \u00fcldisemaid (siin olid saksa vangid; siin olid Suubani p\u00f5llud, kuhu ehitati maaalune kaevandus, kus \u201cn\u00fc\u00fcd\u201d on vanalinna kaubamaja juures bussipeatus, kuhu on maetud 1945. aastal purustatud Kohtla-J\u00e4rve Vabaduss\u00f5ja m\u00e4lestussamba t\u00fckid, ja see m\u00e4lestussammas taastati 1993).(52)<\/p>\n\n\n\n

1950. aastad on Minna jaoks s\u00f5jaaegsetest vapustustest rahunemise aastad. Ta tegeleb oma argimaailmaga, s\u00fcveneb vene keele ja kultuuri tundma\u00f5ppimisse, tegeleb oma pere ja kodu asjadega. Ta kirjutab oma loos sellest:<\/p>\n\n\n\n

Mida tegi maailm?<\/p>\n\n\n\n

Tellisin ajalehti, kuulasin raadiosaateid. Olin ikka raamatukogu usin k\u00fclastaja. Elasin rohkem oma tegude rikkas maailmas. Ma olin mitmeid kordi k\u00e4inud Leningradis. [—] Alati k\u00e4isime mingis teatris v\u00f5i ajalooliselt huvitavas paigas. [—] Mul oli huvitav elu. Nii palju uudsust. V\u00f5isin rahuga pikemaks ajaks uppuda oma igap\u00e4evase koduelu rutiini, sest teadsin: k\u00fcll see Volodja [abikaasa] j\u00e4lle midagi huvitavat v\u00e4lja m\u00f5tleb. 1955. aasta m\u00e4rtsis s\u00fcndis meie perre neljas laps.[—] Kui sul on juba peres viis inimest, paar koolilast, siis \u00fcks beebi juurdetulek ei annagi eriti aega millegi v\u00e4lise \u00fcle juurdlemiseks.(53)<\/p>\n\n\n\n

1950ndad olid tema jaoks m\u00f5neti ka kahestunud aastad \u2013 argielu rahulikkus ja \u00f5nnestumised k\u00f5rvuti painavate unen\u00e4gudega minevikust:<\/p>\n\n\n\n

Olin ikka veel \u00f6\u00f6siti unedes oma surmalaagri ko\u0161maarides. M\u00e4lu oli viletsaks j\u00e4\u00e4nud suure n\u00e4lgimise tagaj\u00e4rjel. N\u00e4rvidki kindlasti rohkem pingul kui vaja. Aga ma olin r\u00f5\u00f5msalt selles uues keskkonnas. S\u00f5da oli ju l\u00e4bi, aastaid juba haavu parandatud, iga aastaga l\u00e4heb elu paremaks.(54)<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks esiletulevaid teemasid 1990ndail jutustatud elulugudes on represseerimine. Minna jutustuse kesktelge see teema siiski ei kujunda, hoolimata t\u00f5igast, et temagi v\u00e4givallast puutumata ei j\u00e4\u00e4nud ja, et ta s\u00fcveneb oma loos sellessegi eluetappi. Samas, erinevalt n\u00f5ukogude ajal represseeritutest sai ta vangistusperioodil kogetut v\u00e4lja elama hakata varem. Juba 1960ndail k\u00e4isid tema ja ta saatusekaaslased esinemas koolides fa\u0161ismist ja s\u00f5jast. N\u00f5ukogude poolne represseerimine oli aga avalikkuses alles l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kimata teema. See oli inimestesse aastak\u00fcmneteks peitu surutud valus kogemus, mis alles vajas avalikkuses v\u00e4lja\u00fctlemist. See sai v\u00f5imalikuks 1990ndail. Nii on erinevad laagrikogemused k\u00fcll sarnased oma olemuses, kuid nad erinevad nii poliitiliste v\u00e4rvingute kui ka \u00fchiskonna ja ajastu pakutud hinnangute poolest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dche naise elulugu p\u00e4rimusliku ajaloo vaatepunktist Tiiu Jaago 1998. aastal lugesin Eesti Kirjandusmuuseumis eesti elulugusid(1) , mis olid laekunud aasta varem elulugude kogumisv\u00f5istlusele teemal \u201cMinu ja minu pere elu ajaloo keerdk\u00e4ikudes\u201d. Kokku oli lugusid 265, millest t\u00f6\u00f6tasin l\u00e4bi oma uurimisteemast l\u00e4htuvalt 42 \u2013 need, mis sisaldasid teistest enam perelugusid. Nii sattus minu lauale ka Minna […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-403","page","type-page","status-publish","hentry"],"yoast_head":"\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n