{"id":401,"date":"2020-02-20T11:01:19","date_gmt":"2020-02-20T11:01:19","guid":{"rendered":"https:\/\/galerii.kirmus.ee\/elulood\/?page_id=401"},"modified":"2020-02-20T11:01:20","modified_gmt":"2020-02-20T11:01:20","slug":"kolm-eesti-naist-elulugudes","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/galerii.kirmus.ee\/elulood\/kolm-eesti-naist-elulugudes\/","title":{"rendered":"Kolm Eesti naist elulugudes"},"content":{"rendered":"\n

Tiina Kirss<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mari Israel (Silima Mann) s\u00fcndis tema t\u00fctre poolt suuliste jutustuste p\u00f5hjal kirja pandud eluloo j\u00e4rgi l\u00f5ikuskuu 26ndal p\u00e4eval 1865. aastal talus, mis asus Hageri kihelkonnas Ruila k\u00fclas, 36 kilomeetrit Tallinnast eemal Tallinna-Haapsalu maantee \u00e4\u00e4res. Ta oli esimene laps viie hulgast. \u00dcheksateistaastasena abiellus ta naaberk\u00fcla noorperemehega ning \u00c4evardi talu perenaisena s\u00fcnnitas neliteist last. 84. eluaastal k\u00fc\u00fcditati ta Siberisse, kus ta napilt enne oma 90. s\u00fcnnip\u00e4eva suri. Helmes Tungal oli Silima Manni noorim laps, s\u00fcndides \u00c4evardi talus 1907. aastal. Tema haridustee ulatus oma ema omast kaugemale. P\u00e4rast Tallinna \u00d5petajate Seminari l\u00f5petamist 1930. aastal tuli ta tagasi oma kodukohta Ruilasse, kus asus t\u00f6\u00f6le kooli\u00f5petajana. 1944. aastal abiellus ta kaas\u00f5petajaga ja peresse s\u00fcndis 1947. aastal t\u00fctar Leelo. Helmes Tungal arreteeriti poliitilistel p\u00f5hjustel 1950. aastal ning ta veetis viis aastat Siberi sunnit\u00f6\u00f6laagris Inta piirkonnas. Siberist naasnuna j\u00e4tkas ta Ruila koolmeistrina kuni pensioneerumiseni ja suri nagu ta emagi pisut enne oma 90. s\u00fcnnip\u00e4eva, olles aga j\u00f5udnud kirjutada oma eluloo, mis avaldati m\u00f5ni aasta hiljem suurkogumiku \u201cEesti rahva elulood\u201c (ERE) I k\u00f6ites. \u00dchtlasi pani ta kirja oma ema Silima Manni eluloo. Helmese t\u00fctar Leelo Tungal ei vaja t\u00e4nap\u00e4eva eesti lugejale pikemat tutvustust. Oma 2001. aastal kirja pandud ning ERE III k\u00f6ites ilmunud eluloos k\u00e4sitleb ta lapsep\u00f5lve Ruilas, oma lahusolekut vangilaagris viibivast emast, haridusk\u00e4iku, mis viis teda Ruila k\u00fclakoolist Tartu \u00fclikooli, ning oma loomingulist kujunemist, abiellumist ja perekonnaelu.<\/p>\n\n\n\n

Tungalde pere naiste elulugude nimetamine ajaloo- ja eluloouurimuse allikaks peab toimuma arvestades nende tekkelugu ning kogumistingimusi. See on samah\u00e4sti pooljuhuslik-poolsihilik kui kunstlik, uurija poolt tekitatud kooslus, millesse koondatud tekstid on erilaadsed: l\u00fchibiograafia (\u201cSilima Manni saatus\u201d), k\u00e4sikirjaline elulugu (Helmes Tungal) ja tellimuse peale loodud destilleeritud elulugu (Leelo Tungal). Leelo Tungalt palus 2001. aastal oma elulugu kirjutada Rutt Hinrikus, et \u00fche uurimisprojekti tarvis oleks vanaema ja ema lugude k\u00f5rval olemas ka t\u00fctre lugu.<\/p>\n\n\n\n

Tegelikke autoreid on Tungalde pere naiste tekstikolmikul vaid kaks, kuna Helmes Tungal on nii omaenda kui oma ema kirjapandud loo autor. Niisiis k\u00f5neleb Silima Mann vaid vahendatult oma t\u00fctre sule kaudu. Oma ema portreed skitseerides loob Helmes Tungal kaudselt silueti ka iseendast (autobiograafia kolmandas isikus), j\u00e4ljendades ema ja t\u00fctre vahelist suhet, mis isegi selles lihtsas, siiras, s\u00fcdamlikus ning \u00fclimalt positiivses v\u00f5tmes, nagu seda on esitatud \u201cSilima Manni saatuses\u201d, ilmutab oma ps\u00fchholoogiliselt kompleksset kuju. Liiati on \u201cSilima Manni saatuse\u201d vorm \u2013 jutustus ilma pikemate refleksioonideta \u2013 oma lihtsuse ning varjude puudumise poolest eksitav. Jutustuses toimib metanarratiivi tasandil m\u00fc\u00fct \u201ct\u00f5elisest\u201d ehk eeskujulikust eesti naisest, kelle v\u00e4\u00e4rtusi, ellusuhtumist, eluk\u00e4iku ja saatust Silima Mann esindab. Konkreetsed s\u00fcndmused ja detailid tema elust niih\u00e4sti mahuvad m\u00fc\u00fcti \u00e4ra kui aitavad seda kujundada eredate n\u00e4idete kaudu. Eesti naise m\u00fc\u00fct on \u00fchtlasi Silima Manni eluloo selgroog ning loo \u201ctunnistuslikkuse\u201d m\u00e4rk. Kirjeldades Silima Manni surma Siberis, asetab t\u00fctar oma ema mitte ainult perekondlikku, vaid ka rahvuslikku kooslusesse:<\/p>\n\n\n\n

Kaugele v\u00f5\u00f5rasse mulda s\u00e4ngitasid Eesti kaasmaalased selle vapra, paljukannatanud, ausa ja \u00f5ilsa Eesti emakese, Silima Manni, \u00c4evardi perenaise, kaugel armsast Eesti mullast, mida ta nii v\u00e4ga armastas. Teadmata, tundmata, leidmata j\u00e4\u00e4b ta hauakohtki, sest temaga koos olnud kaasmaalased on ka k\u00f5ik juba surnud .<\/p>\n\n\n\n

Jutustuse l\u00f5pus v\u00f5tab Helmes Tungal oma ema elu kokku terava kontrasti abil \u201cilusa ja lootusrikka noorusaja\u201d ning \u201chirmu\u00e4ratava, traagiliselt raske elu finaali\u201d vahel. Viimases lauses v\u00e4ljendub kirjutaja hinnang oma ema eluk\u00e4igule ja seega ka tema enda kirjutamise eesm\u00e4rk: Lausa kisendav protest j\u00e4\u00e4b \u00f5hku ja inimajudesse ebainimliku j\u00f5hkruse, v\u00f5imuahnuse ja sadistlike h\u00e4vitajate vastu. Tunnistuslikud (testimonial) kirjutised on sihip\u00e4raselt poliitilised, lootes veenda lugejat toimunu eba\u00f5igluses ja v\u00e4givallas, s\u00fc\u00fcdistada selle l\u00e4biviijaid ning \u00f5igustada ja m\u00e4lestada selle ohvreid. Kuigi Helmes Tungal on oma ema biograafia jutustanud eraldi tekstis, esineb Silima Manni elulugu l\u00fchendatud kujul ka Helmese enda autobiograafia koostisosana, pakkudes v\u00f5imalust v\u00f5rrelda neid kahte jutustamisakti ning selle kaudu ka ema ja t\u00fctre Siberi-kogemuste jutustust. Muidugi oli Leelo Tungal oma eluloo kirjutamise ajaks oma vanaema ja ema lugusid lugenud ning tema k\u00e4sutuses on olnud v\u00e4hemalt osa perekonnaarhiivist, ka vanaema ja ema kirjavahetust. Temagi loos kajastuvad olulise teemana poliitilistel p\u00f5hjustel arreteeritud ja Siberisse saadetud ema kaotus, vahepealsed lapsep\u00f5lveaastad ning emaga taaskohtumine. Kutselise kirjaniku osavus ja tema kirjutise k\u00f5rge kunstiline tase meelitab nii lihtlugejat kui teaduslikku uurijat kaotama silmist piire ilukirjanduse ja autobiograafia vahel.<\/p>\n\n\n\n

Mis on elulugu? Olles eristanud Tungalde pere naiste elulooliste kirjutiste vorme, on eluloo \u00fcldisem \u00ba anrim\u00e4\u00e4ratlus narratiivit\u00fc\u00fcbina oluline k\u00fcsimus. Kuna tahtlik ja sihikindel eestlaste elulugude kogumine n\u00f5ukogudej\u00e4rgsel ajastul on alles suhteliselt uus, v\u00f5ib elulugu kui \u00ba anr olla p\u00f5nevust ning frustratsiooni tekitavalt h\u00fcbriidne kirjutusliik, mille piirid \u00fchelt poolt memuaarkirjandusega, teisalt ilukirjandusega ja kolmandalt poolt suulise pajatusega v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da veel m\u00f5neks ajaks k\u00fcllaltki \u00e4hmaseks. Erinevate p\u00f5lvkondade esindajate poolt kirja pandud elulood v\u00f5ivad n\u00e4idata m\u00f5ningate jutustamismudelite suuremat v\u00f5i v\u00e4hemat j\u00e4rjepidevust, ning k\u00fcllaltki tihti leidub neis ka vajadust oma isiklikku elu uue ajastu ideoloogia j\u00e4rgi \u00fcmber jutustada, nii nagu seda tehakse \u201csuure ajaloo\u201d \u00fcmberkirjutamistes. Esialgse \u00ba anrim\u00e4\u00e4ratluse huvides eristaksime kolme momenti: eluloo autobiograafilisus-biograafilisus, tunnistuslikkus ja narratiivsus. Neljanda tegurina m\u00e4ngib eluloolise teksti loomes olulist rolli m\u00e4lu oma isiklikes ning kogukondlikes aspektides.<\/p>\n\n\n\n

(1)<\/strong> Elulugu on autobiograafiline-biograafiline tekst. Sellest esialgsest \u00ba anrim\u00e4\u00e4ratlusest johtub v\u00e4hemalt kaks olulist teoreetilist tingimust. Esiteks p\u00fcstitub tekstis \u00fcksk\u00f5ik kui kaudselt tahes-tahtmata mingisuguse \u201cmina\u201d kontseptsioon. Teiseks rajab tekst suhte t\u00f5e vs. vale problemaatikaga, mis on keskne k\u00fcsimus lugejaga s\u00f5lmitavas \u201cautobiograafilises lepingus\u201d (Philippe Lejeune). Kuiv\u00f5rd t\u00f5etruu, t\u00f5en\u00e4oline, t\u00e4iuslik ja autentne on eluloonarratiiv, v\u00e4ljendub tekstis nii otseste v\u00e4idete ja koodide kaudu kui ka teksti avatuse kaudu teiste allikate poolt kontrollitavusele. Lugeja peab n\u00f5ustuma autori poolt pakutud lepinguga, v\u00e4hemalt tinglikult v\u00f5i esialgselt, ja sealt edasi suhtuma t\u00e4helepanelikult teksti m\u00e4rkides v\u00e4ljenduvatesse h\u00e4iresignaalidesse, mis paneksid m\u00f5tlema, et kirjutaja luiskab, varjab v\u00f5i on lihtsamalt \u00f6eldult \u201clibe kala\u201d. Tihti on elulool oma algallikad, millele jutustaja m\u00e4lu tugineb andmete t\u00e4psustamise, dateerimise ning j\u00e4rjestamise puhul: kalender-m\u00e4rkmikud, p\u00e4evikud, kirjavahetus, perekonnaarhiivis paiknevad dokumendid, teiste tunnistajate m\u00e4lud. M\u00f5nikord jutustaja osutab oma allikatele, kuid k\u00fcllaltki tihti ilmnevad need vaid lisaj\u00e4relp\u00e4rimiste k\u00e4igus. Samuti esineb elulugudes (ka Leelo Tungla omas, nagu hiljem jutuks tuleb) sageli v\u00e4iteid ja m\u00f6\u00f6ndusi jutustaja enda m\u00e4lu ulatuse ja kvaliteedi kohta ning t\u00e4psustusi, kelle m\u00e4lule antud seiga jutustus tugineb. Jutustaja, kes peab vajalikuks lugejat oma m\u00e4lu usaldatavuses veenda, on tihti v\u00e4ga teadlik oma jutustaja-autoriteedist, pidades seda j\u00e4tkuvalt silmas.<\/p>\n\n\n\n

Elulugu kui avalik eneselavastus on avatud tekst, milles aktiivselt ja teadlikult kuid ka mitteteadlikel tasanditel luuakse pilt iseendast kui tegijast, kogejast ja tunnistajast, kuid samas ka iseendast kui suguv\u00f5sa ehk \u201cl\u00e4hikonna\u201d suhetev\u00f5rgustiku lahutamatust osast (relational self). Seega paigutub elulugu, autobiograafiline l\u00fchivorm, aruanne, mis p\u00fc\u00fcab h\u00f5lmata ja haarata tervet eluiga, vanasse heasse traditsiooni: apologia pro vita sua. Kirjutaja mitte ainult ei jutusta ega kirjelda, vaid seletab ja p\u00f5hjendab, ning k\u00f5ikide nende tegevuste kaudu ilmneb suuremal v\u00f5i v\u00e4iksemal m\u00e4\u00e4ral performatiivsus, tahe silma paista, v\u00e4hemalt mitte unustusse kaduda. Sageli on elulookirjutis lava, kus saab end m\u00e4rksa v\u00f5imsamana esitleda, kui elus ettetulnud otsustavatel hetkedel tegelikult m\u00f5eldi, tunnetati ning k\u00e4ituti. Siin v\u00f5ib piinlikest ja h\u00e4biv\u00e4\u00e4rsetest juhtumistest, k\u00f5hklemistest ja kahetsustest vaikida, kortsus kohti siluda, j\u00e4ttes m\u00e4lus\u00f5elale k\u00f5ige kaunimaid hetki. V\u00f5i siis j\u00e4lgides vastupidist pihtimuslikku ajendit, pakub oma eluloo jutustamise n\u00f5udlik protsess hoopis ohtlikumaid v\u00f5imalusi segaseid asjaolusid endale selgemaks teha, heatahtlikule lugejale veenvalt seletada ja suud puhtaks r\u00e4\u00e4kida. Ning tagasi tulles jutustaja-mina juurde v\u00f5iks nentida, et kui jutustaja-mina kuulub enda poolt piiritletud l\u00e4hikonna v\u00f5rgustikku, ei ole ta pelgalt indiviid ega ka seet\u00f5ttu v\u00e4hem \u201ctema ise\u201d.<\/p>\n\n\n\n

Eluloolises kirjutises kujutletakse \u2013 nii teadlikult kui alateadlikult \u2013 v\u00f5imalik lugeja v\u00f5i lugejaskond, kelle kujuteldavast teadlikkuse ja sallivuse astmest oleneb teksti informatsioonitihedus, tonaalsus ja emotsionaalsuse aste. Kas autor k\u00f5neleb oma kitsamale perekonna- v\u00f5i sugukonnaringile, oma p\u00f5lvkonna- v\u00f5i saatusekaaslastele v\u00f5i peamiselt j\u00e4rgmisele p\u00f5lvkonnale, on oluline tegur teksti intentsionaalsuse tajumisel ning m\u00f5istmisel. Kui lugejas arvatakse leidvat saatusekaaslast, v\u00f5ib tegemist olla m\u00f5istuk\u00f5nega ning kummastavate vaikimistega, mil autor aimab, et teatud m\u00e4rks\u00f5nu nimetades lugeja teadlikult noogutab: \u00f6eldu on seletamatagi selge, ning m\u00f5ni teine asi on nii endastm\u00f5istetav, et seda ei peeta vajalikuks mainidagi. J\u00e4rgmistele ehk \u201cmitteteadjatele\u201d p\u00f5lvkondadele suunatud eluloolises tekstis v\u00f5ib loo jutustamist koormata vajadus \u00f5petada (n\u00e4iteks \u201cte ei tea, kuidas asjad tegelikult olid\u201d), seletada v\u00f5imalikult t\u00e4iuslikult s\u00fcndmuste p\u00f5hjusi ning olustikulist tausta. Konkreetse eluloolise teksti lugemisel tuleb siis ka arvesse v\u00f5tta adressaati ning adressaadiga s\u00f5lmitavat \u201cautobiograafilist lepingut\u201d, mille kaudu kirjutaja lugejat veenab oma m\u00e4lu t\u00e4psuses ning oma jutustuse siiruses, usaldatavuses ja t\u00f5etruuduses. \u201cAutobiograafilise lepingu\u201d proovilepanekud v\u00f5ivad tekkida vastuk\u00e4ivustest, faktilistest m\u00f6\u00f6dapanekutest (nt s\u00fcndmuste dateerimisel) v\u00f5i ka m\u00f6\u00f6ndustest, et teatud s\u00fcndmusi ja olukordi kirjutaja \u00fcldse ei m\u00e4leta v\u00f5i m\u00e4letab \u00e4hmaselt.<\/p>\n\n\n\n

(2)<\/strong> Elulugu on tunnistuslik tekst, milles avaldub pretensioon oma elu tervikuna kokku v\u00f5tta, suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral suhestudes ajastu ja tingimustega, milles kirjutaja oma elu on elama pidanud, seega ka kollektiivse ehk \u201csuure ajaloo\u201d s\u00fcndmustega. Antud olukorras v\u00f5ib tunnistuslikkuse m\u00f5iste h\u00f5lmata kirjutaja poolt tunnetatud vastutust k\u00f5neleda ka nende eest ja nimel, kes ise seda enam ei suuda. V\u00f5iks \u00f6elda, et tunnistuslikkus ajendub elulooteksti apologeetilisusest, laiendades selle haaret. V\u00e4idetavasti annab tunnistuslikule tekstile autoriteedi mitte jutustuse retooriline oskuslikkus ning veenvus, vaid elukogemus ise, millel v\u00f5ib olla inimlikult ja kultuurkondlikult k\u00f5rgendatud v\u00e4\u00e4rtus, kui kirjutaja on kannatuste v\u00f5i repressioonide ohver. Tunnistusliku teksti autobiograafilist lepingut k\u00e4sitledes tundub, et lugejalt oodatakse t\u00e4iuslikku usaldust l\u00e4bipaistva ning vahetult t\u00f5etruu \u201cdokumendi\u201d ees. Eetilisest vaatepunktist tuleks eeldada, et kirjutaja kui kannataja ei valeta, ja veel rohkem, et kannatuste vaidlustamine skeptilise lugeja poolt r\u00fcvetab nende p\u00fchadust. Tunnistusliku teksti \u201cmina\u201d on see, kes on oma katsumused \u00fcle elanud, elanud nii kaua, et talle on \u00f5nneks saanud nendest jutustada. \u00dcleelajaid v\u00f5ib eristada kas v\u00f5itjateks v\u00f5i kaotajateks, ohvriteks v\u00f5i kangelasteks, olenedes sellest, millise k\u00f5nelemispositsiooni kirjutaja on endale valinud. Teksti pretensioon transparentsusele on aga seotud keeruliste eelarvamustega; tegelikult on v\u00f5imatu tekstist vahetut kogemust k\u00e4tte saada, pestes maha retoorilised filtrid. Ajaloolane Joan Scott, tuginedes omakorda Teresa de Lauretise anal\u00fc\u00fcsile, nendib, et \u201ckogemus\u201d kui selline on \u201cprotsess, mille kaudu subjekt end m\u00e4\u00e4ratleb ning \u00fcles ehitab\u201d. \u201cKogemus\u201d ei ole see, mida kirjutaja l\u00e4bib, vaid on \u201cprotsess ise, mille kaudu inimene teatud subjektiks kujuneb, mille kaudu ta teatud \u00fchiskondlikud identiteedid omandab, materiaalsete, majanduslike ning inimestevaheliste suhete kaudu\u201d. Seega on \u201ckogemus\u201d, nii nagu seda elulootekstis edasi antakse, diskursiivne ning t\u00f5lgenduslik. \u201cKogemuslikule autoriteedile\u201d, olgu see kui tahes tinglik, aga tugineb eluloolises tekstis omakorda hoiakute, suhtumiste ja poliitiliste hinnangute tasand, kuigi kirjutaja v\u00f5ib \u00fcldistustest tagasihoidlikult loobuda, piirdudes paarilauselise kokkuv\u00f5ttega eluloo viimases paragrahvis.<\/p>\n\n\n\n

(3) <\/strong>Elulugu on narratiiv, jutustus proosas, milles v\u00e4ljenduvad kirjutaja isikup\u00e4rane stiil ning kaudsemalt ka tema lugemusest, haridusest ja elukogemusest tulenevad arusaamad jutustamisekunstist ja selle v\u00f5imalikest vormidest. Hea jutupaunik v\u00f5i seltskonnas anekdootide r\u00e4\u00e4kija v\u00f5ib luua huvitavama ja ehedama eluloojutustuse kui ilukirjanduse suhtes koolitatud lugeja, kes jumestades ja lihvides h\u00f5\u00f5rub konarused maha. \u00dcldiselt aga seisab elulugu oma keele kujunduslikkuse, tegelaste kujundamise v\u00f5tete ja raamistuste ning s\u00fc \u00ba ee distantseerumise poolest l\u00e4hemal ilukirjanduslikule proosale kui teaduslikule diskursusele v\u00f5i dokumentaalproosale. V\u00e4heste eranditega kirjutatakse eluloolisi tekste esimeses isikus, kas ainsuses v\u00f5i mitmuses. Samas aga kasutab elulookirjutaja ka kolmandat isikut, eriti teksti alguses, kui on kombeks tutvustada suguseltsi ning varase lapsep\u00f5lve olustikulist tausta. Nagu proosakirjanik peab elulookirjutaja korrastama oma tekstis toimivat aegruumi, paigutama tegelasi ja nende suhteid nii, et lugeja neist aru saab, ning kasutama vaheldumisi jutustust, kirjeldust ja tegelaste iseloomustust. Elulootekst ei moodusta tihtipeale kunstiliselt realiseeritud tervikut; uurija seisukohast on teksti ebakoherentsus, fragmentaarsus, ebakorrap\u00e4rasus, l\u00fcnklikkus, sasipuntrana m\u00f5juv suguv\u00f5sa kohati palju huvitavam kui elulugu, kust traagelniidid v\u00e4lja ei paista ning kust pliiatsij\u00e4ljed on korralikult maha n\u00fchitud.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4esoleva artikli l\u00f5pus tuleme tagasi eluloojutustuse \u00ba anrim\u00e4\u00e4ratluse juurde allikakriitilisuse probleemi taustal, k\u00fcsides, millist informatsiooni elulood v\u00f5iksid pakkuda ajaloolasele, kes kirjutab l\u00e4hiajalugu, kes p\u00fc\u00fcab kaardistada ajastut, mis pole surnud, mille elavad tunnistajad oma olemasolu ja meenutamisega \u201ct\u00fclitavad\u201d, s\u00f5nakalt v\u00f5i s\u00f5naahtralt oma kogetud elu j\u00e4tkuvalt kirja pannes kas eluloov\u00f5istluse raames v\u00f5i p\u00f5lvkondade vahelise m\u00e4lup\u00e4rimuse edasiandmise nimel pingutades\u2026 Arvestades teoreetilisi s\u00f5lmi, mida eelnev arutelu on teadvustanud, v\u00f5iksime skeptilisele ajaloolasele pakkuda v\u00f5imalusi elulugu ennast kui \u201clibedat kala\u201d p\u00fc\u00fcda v\u00f5i siis teda mitte \u00fclikiiresti merre tagasi heita. Elulooteksti allikakriitilisuse k\u00e4sitlemine n\u00f5uab ka isikliku (ja kommunikatiivse v\u00f5i kultuurkondliku) m\u00e4lu kui probleemse moodustise ja elulooteksti t\u00f5etruuduse-t\u00f5en\u00e4olisuse alustala l\u00e4hemat lahtiseletamist. Enne aga tuleks \u00fcritada s\u00fcveneda Tungalde pere naiste elulootekstide kolmikusse. Milliseid k\u00fcsimusi v\u00f5iksime esitada kolme eesti naise elulootekstide kobarale ja milliseid k\u00fcsimusi need k\u00f5rvutatuna lugejale esitavad? Tinglikult jaotaksime need kolme valdkonda.<\/p>\n\n\n\n

Esiteks, kui jutustuse tasemel moodustavad olulise peretraditsioonitahu Silima Manni ja Helmes Tungla Siberi-teekonnad, siis millised erinevad v\u00f5i koosk\u00f5lastuvad n\u00e4gemused sellest v\u00e4ljenduvad kolme p\u00f5lvkonna lugudes? Kui palju on \u00fcldse Siberist juttu? Millises v\u00f5tmes ehk tonaalsuses, millises avameelsuse ja emotsionaalsuse astmes esitleb iga kirjutaja seda \u201ctunnistuslikku\u201d materjali? Millised mallid on nende k\u00e4eulatuses Siberi-kogemuse t\u00f5lgendamisel \u00fcldisemas plaanis: kollektiivselt v\u00f5ttes k\u00fc\u00fcditamine ja poliitiline arreteerimine olid \u201ct\u00fcpoloogiliseks saatuseks\u201d s\u00f5ja ajal ning s\u00f5jaj\u00e4rgsetel aastatel. Nende radade k\u00f5ndijaid oli k\u00fcllaltki palju, nagu ka sellest kogemusest jutustajaid, olgugi et palju Siberisse puutuvast oli avalikult ja ametlikult keelatud ning jutustamine sellest pidi toimuma varjatult. Kuidas kirjutajad tagantj\u00e4rele raamivad ja seletavad oma perekonnaliikmete Siberi-teekondi, nende \u00fcleelamisi v\u00f5i surma? Kuidas nad omistavad toimunule t\u00e4henduse ning millist t\u00e4hendust nad selles leiavad? Kuiv\u00f5rd on kolme jutustuse Siberi-materjalis j\u00e4lgitav \u201ctraumaatiline m\u00e4lu\u201d ja kuiv\u00f5rd selle ilmingud lugejat pigem \u00fcllatavad?<\/p>\n\n\n\n

Teiseks v\u00e4ljenduvad kolmes loos nii emade kui t\u00fctarde vastastikku joonistatud portreed, mille kaudu omakorda ilmutavad end pere naisliini p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused ja k\u00e4itumismallid. Kes need naised \u00fcksteisele on ja kuidas nad \u00fcksteisele vaatavad? Tungalde pere naiste lugudes on olulisimateks v\u00e4\u00e4rtusteks perekond, haridus ja t\u00f6\u00f6, olgugi et nende haridusteed on erinevate pikkustega, ning Silima Manni arusaamine t\u00f6\u00f6st suure talu perenaisena on erinev niih\u00e4sti Helmes Tungla koolmeistriametist kui Leelo Tungla elukutsest ajakirjaniku ja kirjanikuna. Kui kaugele on k\u00e4bid k\u00e4nnust kukkunud? Milliseid j\u00e4lgi tajume lugudes p\u00f5lvkondadevahelisest m\u00e4lup\u00e4rimuse edasiandmisest?<\/p>\n\n\n\n

Kolmandaks, kui Helmes Tungal paneb oma ema eluloo pealkirjaks \u201cSilima Mann ja tema saatus\u201d ja Leelo Tungal tituleerib enda oma \u201cMinu elulugu: erandlikult t\u00fc\u00fcpiline\u201d, siis peaksime k\u00fcsima, milliseid signaale erandlikkuse-t\u00fc\u00fcpilisuse paradoksaalsus lugejale saadab. Kumba uskuda? Kui need kolm lugu nii eraldi v\u00f5ttes kui ka \u00fchiste sulgude vahele paigutatutena on unikaalsed, siis kuidas seostuvad nad teiste eestlaste elude ning lugudega, et \u00e4ra teenida ka t\u00fc\u00fcpilisuse m\u00f5\u00f5du?<\/p>\n\n\n\n

Nendele kolmele k\u00fcsimustekobarale vastamine v\u00f5iks toimuda interpreteeriva tegevuse kaudu, mida tasakaalustavad ning hoiavad vaos niih\u00e4sti ajaloolise tausta tundmine, laiem lugemus eestlaste elulookirjutistest (genre literacy) kui ka kirjandusliku teksti puhul kasutatavad t\u00f5lgendamismeetodid. Eluloolise teksti anal\u00fc\u00fcs siseneb oma ainesse, pannes t\u00e4hele retoorilisi v\u00f5tteid, mille kaudu autor oma lugeja ja oma teemaga suhestub ning loob aluse oma kirjutaja-autoriteedile. Ka asetab anal\u00fc\u00fcs luubi alla jutustuse struktuuri, tegelaste iseloomustuste \u00fclesehituse, s\u00fc \u00ba eelise arenduse, m\u00fc\u00fcdid v\u00f5i metanarratiivid ning kirjelduste tiheduse. Enam kui ilukirjandusliku teksti puhul n\u00f5uab elulooanal\u00fc\u00fcs t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ramist eluloo ajalisele periodiseerimisele ehk liigendamisele ja koosk\u00f5lastamisele \u201csuure ajaloo\u201d s\u00fcndmustega. Teksti ajaline korrastatus v\u00f5i selle korrastamise l\u00fcnklikkus, eba\u00fchtlus v\u00f5i vaevalisus on m\u00e4rgiks selle koherentsusest: teksti ajaline kaootilisus v\u00f5ib \u2013 kuid ka tingimata ei pruugi \u2013 osutada traumaatiliste s\u00fcndmuste m\u00e4letatavuse ning s\u00f5nastamise raskustele. \u00dcleminekukohtades, kus elulookirjutaja teeb pausi, et tagasi vaadata k\u00e4idud teele, on tihti paremini n\u00e4htaval s\u00fcndmustevahelised seosed, v\u00f5rdlused, paralleelsused, hoiakud ja hinnangud. \u00dcldiselt on kasulik silmas pidada, et see, millest tekst vaikib, on ehk sama t\u00e4htis kui see, millest ta pajatab. Ka vastuk\u00e4ivuste ja paradoksaalsuste esinemine on oluline, kuna eluloolistes tekstides toimivad alternatiivsed v\u00f5i otseselt kokkup\u00f5rkavad t\u00f5lgendused omaenda elust, mis v\u00e4ljenduvad keelelisel tasemel s\u00f5navalikus v\u00f5i nihetes lausestruktuuri tasandil. Sotsioloog Marie-Francoise Chanfrault-Duchet soovitab erandlikkuse-t\u00fc\u00fcpilisuse k\u00fcsimusele l\u00e4henemiseks suulise ajaloo intervjuutekstides ja kirjutatud elulootekstides j\u00e4lgida kordusfraase (\u201crefr\u00e4\u00e4ne\u201d), mille kaudu v\u00e4ljenduvad suhted kirjutaja hoiakute ja \u00fchiskonnas k\u00e4ibel olevate suhtumiste ja k\u00e4itumisreeglite vahel. Niisiis ei pretendeeri elulooteksti anal\u00fc\u00fcs sugugi ammendavale ega ka totaliseerivale t\u00f5lgendusele (rereading), mis teksti metateksti kombel h\u00f5lmaks v\u00f5i sisse m\u00e4ssiks, vaid ta on p\u00fc\u00fce siseneda teksti selle faktuuri j\u00e4lgides, struktuuri poolt kaardistatud j\u00f5ujoonte kaudu teadmises, et kultuurkond kujundab keelt, kirjutajat, tema m\u00e4lu ja vorme, milles autobiograafiline kirjutis oma ajastu raames esineb.<\/p>\n\n\n\n

Siberi-teekonnad: Surra, \u00fcle elada, maha j\u00e4\u00e4da<\/p>\n\n\n\n

Tungalde pere vanaema ja ema tegid l\u00e4bi Siberi-teekonna: vanaema Silima Mann 1949. aastal k\u00fc\u00fcditatuna, ema Helmes poliitvangina aasta hiljem. Leelo Tungal v\u00e4ikelapsena oli tunnistaja, kuid mahaj\u00e4\u00e4ja. Kahe vanema p\u00f5lvkonna naiste Siberi-teekonnad on tekstide kolmikus erinevalt olemas: kohati tekstid kattuvad, v\u00f5imaldades v\u00f5rdlust, kohati aga t\u00e4idavad nad \u00fcksteise l\u00fcnki. Helmes Tungal jutustab oma ema Silima Manni Siberi-teekonnast tekstis \u201cSilima Mann ja tema saatus\u201d, kuid omaenda eluloos mainib ta ema ja oma \u00f5e saatust vaid m\u00f6\u00f6daminnes. Omaenda Siberi-teekond on eelk\u00f5ige perekondlik trag\u00f6\u00f6dia, mis kisub teda oma mehe, eriti aga oma lapse juurest \u00e4ra. Leelo Tungal oli v\u00e4ikese t\u00fcdrukuna oma vanaema Siberi-teekonna alguse tunnistaja; ta n\u00e4gi seda, mida ta ema ei n\u00e4inud. Seega t\u00e4iendab Leelo Tungla m\u00e4lu kogemuslikku m\u00e4lul\u00fcnka Helmes Tungla loos. Helmes Tungla arreteerimist ja kojutulekut n\u00e4eb lugeja kahes variandis, Helmese ja Leelo silmade l\u00e4bi: need moodustavad nii emale kui t\u00fctrele kriisi selle s\u00f5na p\u00f5hit\u00e4henduses \u2013 ristmiku, kus kogetakse ja meenutatakse normaalsete suhete katkestust ja kokkus\u00f5lmimist. Helmese ja Leelo lugude Siberi-l\u00f5igud moodustavad vastupeegeldusi ema ja t\u00fctre suhte raamides mitte ainult \u00e4raviimise ja kojuj\u00f5udmise punktides, vaid ka vahepealse, viis aastat kestnud lahusoleku perioodil, mil nende elud kulgesid paralleelselt, kuid erinevas aegruumis ning ristusid kirjavahetuses vaid harva. J\u00e4relikult on Leelo eluloos topeltprojektsioon vanaema ja ema Siberist, ning ka Helmesel on kaks Siberit: omaenda ja oma ema oma.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas v\u00e4ljendab end Tungalde pere naiste Siberisse puutuv perep\u00e4rimus ehk perem\u00e4lu? Kolme lugu kui kolme erineva koega kangast k\u00f5rvutades v\u00f5ivad kattuvused ning erinevused kaardistada m\u00f5ndagi selle perem\u00e4lu tuumast, vaatamata Silima Manni vaikimisele, kuna ta k\u00f5neleb vaid l\u00e4bi oma t\u00fctre Helmese. Sisulisel tasandil v\u00f5iksime k\u00fcsida, kas need kolm teksti omavahel v\u00f5rreldes j\u00e4tavad olulisi l\u00fcnkasid v\u00f5i esitavad nad samav\u00f5rd olulisi kordusi (sarnase s\u00f5nastusega kli\u0161eesid) v\u00f5i vastuk\u00e4ivusi, nagu tihti on t\u00e4hele pandud \u00f5dede-vendade suuresti erinevate lapsep\u00f5lvekirjelduste puhul, mis ometi ju v\u00e4ltasid samas perekonnakoosluses. Ka t\u00f5statab v\u00f5rdlev l\u00e4henemine k\u00fcsimusi, millele tekstianal\u00fc\u00fcs \u00fcksi vastata ei suuda, k\u00fcsimusi, mis puudutavad perekondliku Siberi-m\u00e4lu edasiantavust ning m\u00e4lestamist. Meie ees seisva kolme teksti taustaks on kahtlemata aastatepikkune informaalsete suuliste jutustuste, t\u00e4helepanekute, m\u00f5ttevahetuste sadestus, millele lisanduvad s\u00e4ilinud kirjad ning muud reaalid perekonnaarhiivist, ka fotoalbumid, mis on olulised pidepunktid perekondliku m\u00e4lup\u00e4rimuse edasiandmisel. Suuline p\u00e4rimus leiab ka oma r\u00f6\u00f6pad, oma tabude poolt piiratud rajad, j\u00e4ttes teatud teemad v\u00f5i varjuk\u00fcljed kokkuleppeliselt puutumata v\u00f5i siis ajapikku v\u00e4lja selekteerides p\u00fcsiteemasid, mis antakse enam-v\u00e4hem samalaadses vormis v\u00f5i m\u00f5\u00f5dus edasi. Niisamuti on meie ees kolm kirjapanekut, mis toituvad k\u00fcll perekondlikust suulisest ajaloost, kuid \u00fchtaegu seiskavad selle voolavuse (circulation), p\u00e4rssides selle edaspidist ringlust. V\u00e4iksemas m\u00f5\u00f5dus t\u00e4hendab perekondliku m\u00e4lu \u00fcleskirjutamine mitte ainult edasiandmist (intergenerational transmission), vaid ka fikseerimist, seda, mis Jan Assmann \u00fcldises kogukondlikus m\u00e4lus nimetab \u201ckommunikatiivse\u201d m\u00e4lu \u00fclekandumiseks \u201ckultuurilise\u201d m\u00e4lu valdkonda. Seda \u00fcleminekut markeerivad ja kinnistavad kanoniseeritud kirjapanekud ning nendesse k\u00e4tketud hinnangud ja hoiakud, mis muutuvad rituaalseteks (figures of memory).<\/p>\n\n\n\n

Tungalde pere naiste Siberi-jutustuste vahel ei toimi nii m\u00e4rgatavalt vastuk\u00e4ivused, kui varjud, mis annavad lugudele endile nagu \u00fche lisadimensiooni. Kas teadmatus (Helmese puhul ema surma tingimustest) ehk siis elluj\u00e4\u00e4nu s\u00fc\u00fcmepiinad koormavad jutustajaid? Kuiv\u00f5rd j\u00e4\u00e4b lugejale mulje, et sellest, \u201ckuidas Siberis tegelikult oli\u201d, peeti paremaks mitte r\u00e4\u00e4kida? Kas jutustajad annavad endile aru Siberi-kogemuse ps\u00fchholoogilistest tagaj\u00e4rgedest ja selle j\u00e4tkuvast m\u00f5just edaspidistele p\u00f5lvkondadele? Kogupilti rekonstrueerides j\u00e4\u00e4b lugejale mulje, et kuigi otseseid vastuk\u00e4ivusi lugudes ei ole, toimib Helmes Tungla kahes jutustuses transferents: olles n\u00e4iliselt avameelselt, otsekoheselt ja tundek\u00fcllaselt v\u00e4ljendanud oma Siberi-\u00fcleelamist Kirjandusmuuseumi \u00fcleskutse peale kirjutatud eluloos, on ta omaenda Siberi-kogemuse traumaatilisema k\u00fclje v\u00e4ljendanud pigem privaatsemas, avaldamata tekstis, oma ema eluloos, kus Silima Mann m\u00f5jub rohkem m\u00e4rteremaliku, oma kannatuste ning kaotuste kaudu \u00fcllastatud ikoonina kui lihast ja verest naisena. Milleks oli sellist ikoonilist emapilti vaja ning mis on selle eesm\u00e4rgid ja tagaj\u00e4rjed? Kas toimib siin \u00fcrgne ja mahasalgamata vajadus p\u00fcstitada epitaaf ehk verbaalne hauakivi, kui oma ema matustel pole v\u00f5imalik olnud viibida? Projektsiooni v\u00f5ib lugeja j\u00e4lgida m\u00f5lema jutustuse kli\u0161eelikkuses, kuigi stampide rakendamine l\u00e4bib Helmese jutustusi tervikuna, mitte ainult Siberisse puutuvates l\u00f5ikudes. J\u00e4rgnevas anal\u00fc\u00fcsis p\u00fc\u00fcame t\u00e4psemalt j\u00e4lgida Siberi-teemat Helmese ja Leelo tekstiloomes.<\/p>\n\n\n\n

Siberi-peat\u00fckk Helmes Tungla jutustatud eluloos raamistub \u00fcldinimliku traagikaga, nimelt ema ja v\u00e4ikese t\u00fctre v\u00e4givaldse lahutamisega:<\/p>\n\n\n\n

Meie laps Leelo oli armas v\u00e4ike kolmeaastane t\u00fcdruk, kui mind tema juurest \u00e4ra kisti. Laps j\u00e4i isaga. See oli mu elu raskeim ja valusaim s\u00fcndmus. Kui kedagi tahetakse v\u00e4ga raskesti karistada ja eriti emale suurimat valu teha, siis lahutatagu ta oma lapsest. Ja mida t\u00e4hendab see kolmeaastasele lapsele, kui ta j\u00e4etakse ilma emata! (ERE I: 32).<\/p>\n\n\n\n

Enne, kui ta asub kirjeldama oma arreteerimise tingimusi ning vangilaagriaastaid, s\u00fcvendab Helmes Tungal lugeja muljet eelk\u00f5ige perekonna l\u00f5hkikiskumisest ja tema enda hoiakust edaspidi toimuva suhtes:<\/p>\n\n\n\n

Tundsin, et minule tehakse suurt \u00fclekohut. Vene mundrimehed viisid mu maja ees seisvasse koledasse kongautosse. Mu korterist saatsid mind \u00fchest k\u00e4est kinni mu kallis v\u00e4ike t\u00fctar Leelo ja teisest k\u00e4est mu hea ja armas abikaasa Feliks. K\u00fcsisin, kas see on matuserong. Aga mu mees ei tahtnud sellest k\u00f5nelda ja ma ise ka ei uskunud. Sisendasin endale puhtast s\u00fcdamest: ma pean teie juurde tagasi tulema, mu k\u00f5ige armsamad \u2013 laps ja mees (ERE I: 32).<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5navaliku ja tooni poolest on jutustus emotsionaalselt intensiivne, ja Helmes Tungla isiksus m\u00f5jub julge, sirger\u00fchilise ning tarmukana poliitvangile tuntud protseduurimustrite l\u00e4bielamist meenutades. Tal seisavad ees viis aastat vangistust, \u00fclekuulamised, tapiga saatmine vangilaagrisse P\u00f5hja-Komisse. Kuigi ta nimetab oma kaaslasi \u201ckaaskannatajateks-eestlannadeks\u201d, loobub kirjutaja enesehaletsusest ja v\u00f5tab hoiaku, mis toonitab elutervet, optimistlikku suhtumist, tuginedes kindlale veendumusele, et teda on vangistatud \u00fclekohtuselt. Irooniliselt v\u00e4idab ta oma kohtuprotsessi kohta: Seda k\u00f5ike ei oska ega m\u00e4letagi enam m\u00f5ista. Nii et s\u00fc\u00fc s\u00fcndimisest saadik kaasas. Viimase lause iroonilisuses k\u00e4tkeb Helmes Tungla teksti \u201ctunnistuslik\u201d s\u00fc\u00fcdistus.<\/p>\n\n\n\n

Helmes Tungla eluloo koestik koosneb l\u00fchikestest, lakoonilistest lausetest, seda eriti Siberi-elu kirjeldavates l\u00f5ikudes. Kirjeldused kohtuprotsessidest ning \u00fclekuulamistest j\u00e4\u00e4vad pealiskaudseteks, kuid nende taustal mainib kirjutaja, et ta ema ja \u00f5de olid 1949. aastal k\u00fc\u00fcditatud Novosibirskisse. Ema ja \u00f5e saatusi ta aga pikemalt ei kirjelda ning ema surm Siberis ei leia mainimist. Jutustuse pear\u00f5hk on mahaj\u00e4\u00e4nud perekonnal Eestis: Helmes Tungal peatub pikemalt t\u00fctre Leelo k\u00e4ek\u00e4igu juures oma Siberi-aastate v\u00e4ltel, kusjuures ta toonitab, et tal endal oli tuge kontaktist t\u00fctrega. Samas, vaatamata lahusoleku valule, v\u00f5is ta kindel olla, et t\u00fctar on heades k\u00e4tes ning sooja, kindla hoolitsuse all:<\/p>\n\n\n\n

Esialgu ei lastud koju kirjutada, vaid paari kuu tagant v\u00f5is kirja saata, aga siis l\u00e4ks vabamaks, v\u00f5isin kirjutada iga n\u00e4dal ja sain kodust kirju. See hoidis mu pea p\u00fcsti. Mu v\u00e4ike t\u00fctar joonistas ja kirjutas mulle, mis tegi mind \u00f5nnelikuks. Kord kirjutas ta \u201cMemme, tule ruttu koju, tatal on palju t\u00f6tt\u201d (\u201ct\u00f6\u00f6d\u201d) (ERE I: 34).<\/p>\n\n\n\n

Kirjeldades oma t\u00fctre hooldajaid vahetab Helmes Tungal jutustades vaatepunkte, vaadates empaatiliselt nii oma abikaasa majanduslikele raskustele kui asjalikult mainides hoidja-vanat\u00e4di ja mehe\u00f5de, t\u00e4di Annet. Huvitava paralleelina m\u00f5jub lugejale lausepaar t\u00fctre kooliminekust ning Helmese enda tegevusest Siberis:<\/p>\n\n\n\n

Olin veel kaugel p\u00f5hjas, kui Leelol tuli kooli minna. \u00d5nneks oli kool samas, m\u00f5nek\u00fcmne sammu kaugusel kodust. Laagris olin kogu aeg tsooni taga t\u00f6\u00f6l koos noortega. Olin ju ise ka veel noor, 44-aastane. Tervis pani vastu ja noorte hulgas oli troostirikkam (ERE I: 34).<\/p>\n\n\n\n

Huvitav on Helmes Tungla kui ema Siberisse viimise jutustust v\u00f5rrelda t\u00fctre Leelo omaga. Ka Leelo paneb t\u00e4helepanelikult kirja tunnete tasandi, lisades juurde ka hirmust tulenevad s\u00fcmptomid, mida ta v\u00e4ikese lapsena koges. T\u00fctre loos on ka detailsemalt r\u00e4\u00e4gitud laiema suguv\u00f5sa saatusest s\u00f5ja ajal ning s\u00f5jaj\u00e4rgsetel aastatel. Niisiis raamistub Leelo Tungla jutustus oma ema Helmes Tungla \u00e4raviimisest 11. aprillil 1951 kaks aastat varem toimunud 1949. aasta m\u00e4rtsik\u00fc\u00fcditamisega, mil viidi \u00c4evardi talust vanaema Silima Mann, kes parajasti kahe ja poole aastast Leelot hoidis. Tuletagem taas meelde, et Helmes Tungal ise oli koolivaheajal toimunud m\u00e4rtsik\u00fc\u00fcditamise ajal koos abikaasaga Tallinnas kooli\u00f5petajate n\u00f5upidamisel ning oma ema ja \u00f5e k\u00fc\u00fcditamist ise pealt ei n\u00e4inud. Peale s\u00fcnnip\u00e4eva on 1949. aasta Leelo Tungla eluloos esimene t\u00e4pselt \u00e4ram\u00e4rgitud aastaarv ning see seostub uneh\u00e4irete algusega: Alates 1949. aasta m\u00e4rtsikuust hakkasin n\u00e4gema hirmsaid unen\u00e4gusid ega tahtnud magama j\u00e4\u00e4da. Alateadlik reaktsioon on teadliku k\u00e4itumisega vastuolus. Oma lapselikult vahetut ning pealtn\u00e4ha hirmuvaba reaktsiooni k\u00fc\u00fcditajatele kirjeldab Leelo Tungal mitte ainult isikliku m\u00e4lu alusel, vaid tuginedes sellele, mis talle teised on r\u00e4\u00e4kinud.<\/p>\n\n\n\n

Mina olevat noorte p\u00fcssimeeste sagimist koolimajas naljaks pannud ning kutsunud onusid peitust m\u00e4ngima. \u00d5nneks ei viidud mind kaasa \u2013 head koolit\u00e4did Anni ja Armiida v\u00f5tsid mu memme-tata tulekuni enda hoole alla (ERE III: 333).<\/p>\n\n\n\n

Lapse kordusunen\u00e4od \u201cmustadest meestest\u201d aga muutuvad sellest s\u00fcndmusest edasi intensiivsemaks. Jutustuse diskursiivsel tasandil on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, kuiv\u00f5rd Leelo Tungal paralleelselt kirjeldab teadlikku ning alateadlikku tasandit. Unen\u00e4ost tulenev \u201cmustade meeste\u201d kujund moodustab silla nende kahe tasandi vahel.<\/p>\n\n\n\n

Helmes Tungla looga v\u00f5rreldes on t\u00fctre jutustuses tugevam kausaalsus, selgemalt joonistatud seletus Helmese arreteerimise p\u00f5hjustest. Tegemist ei ole isikliku s\u00fc\u00fcga, vaid perekondliku taustaga, mille eest karistamine vaid viibis. \u00dche lausega v\u00f5tab Leelo Tungal kokku k\u00fc\u00fcditamise objektiivsed tagaj\u00e4rjed nii ema kui isa suguv\u00f5sas:<\/p>\n\n\n\n

Mustad mehed tegid suguv\u00f5sa kallal oma t\u00f6\u00f6d ilmsi suure hoolega: memme vanem vend Volli j\u00e4i p\u00e4rast Vasalemma vanglast Venemaale viimist kadunuks, noorem vend Ruudi saadeti k\u00fcmneks aastaks vangilaagrisse, tema naine Nora koos mudilaste Anne ja K\u00fclliga viidi Krasnojarski kraisse, tata noorim vend Eino, kes Saue valla kirjutajana oli oma metsavendadest s\u00f5pradele kirjutanud v\u00e4lja N\u00f5ukogude passid, saadeti k\u00fcmneks aastaks vangilaagrisse Mordvasse (ERE III: 333).<\/p>\n\n\n\n

Nii Helmese Siberisse saatmine m\u00f5ni aasta p\u00e4rast oma ema ja \u00f5de, justkui oleks temast 1949. aastal \u201cm\u00f6\u00f6da vaadatud\u201d, ning Feliks Tungla p\u00e4\u00e4semine j\u00e4\u00e4vad aga l\u00f5puni seletamata. Lugejale j\u00e4\u00e4b j\u00e4reldada, et m\u00f5nel inimesel vedas, v\u00f5i siis toimisid tutvused, kaval diskreetsus ja b\u00fcrokraatia logisemine.<\/p>\n\n\n\n

Kuid Helmes Tungla arreteerimine ei tulnud ka t\u00e4ieliku \u00fcllatusena. Esiteks vallandati ta t\u00f6\u00f6kohalt: Muidugi ei saanud sellisest rahvavaenlaste pesast p\u00e4rit naine j\u00e4\u00e4da koolidirektoriks (ERE III: 333). Kuna Leelo Tungla eluloo keskmes on ta ise, keskendub ta selle s\u00fcndmuse katkestavale m\u00f5jule talle endale. Vallandamisega kaasneb elukohavahetus, kolimine koolimajast vanasse moonakamajja. Laps l\u00f5ikab uuest olukorrast kasu ema pidevama juuresoleku, seltsi ja suurema t\u00e4helepanu n\u00e4ol. Seet\u00f5ttu on \u00e4kiline lahutamine emast selle arreteerimisel eriti rebestav. Kuigi ta v\u00e4idab, et ta palju sellest p\u00e4evast ei m\u00e4leta, oma ema arreteerimisest jutustab Leelo Tungal kui pealtn\u00e4gija \u00fcksikasjalikumalt kui Helmes Tungal ise, kes oma eluloos ei maini selle s\u00fcndmuse t\u00e4pset kuup\u00e4eva. Muljed on ehedad ning k\u00f5nelevad l\u00e4bi silma ning k\u00f5rva.<\/p>\n\n\n\n

  1. aprillil 1951 l\u00f5ppesid meie pere l\u00f5busad koosviibimised: p\u00fcssimehed leidsid tee ka vanasse moonakamajja. P\u00fcsse karta ma ei osanud \u2013 tata vana Belgia jahip\u00fcss seisis kogu aeg k\u00f6\u00f6ginurgas ja ootas metsaminekut, k\u00fcll aga kartsin valju r\u00e4meda h\u00e4\u00e4lega punap\u00e4ist mustas nahkmantlis meest, kes k\u00f5neles vene-eesti segakeelt ja kolas ning kolistas asju p\u00f5randale loopides meie kappide-riiulite kallal. Palju ma sellest p\u00e4evast ei m\u00e4leta: meeles on memme ehmunud kinnitus: \u201cSee on mingi eksitus!\u201d Tata tuli koju ja arvas sedasama: polnud ometi v\u00f5imalik, et tema naine, kes eluaeg poliitikast eemale hoidunud, v\u00f5inuks olla poliitiline kurjategija. M\u00f5lemad olid kindlad, et Tallinnasse j\u00f5udes saadakse rumalast eksitusest aru ja memme tuleb \u00f5htuks koju tagasi (ERE III: 334).<\/li><\/ol>\n\n\n\n

    Eestlaste Siberi-lugude taustal v\u00f5iks m\u00e4rkida, et ps\u00fchholoogiline reaktsioon k\u00fc\u00fcditamisele ja arreteerimisele oli k\u00fcllaltki erinev. See olenes sellest, kas inimene enda arreteerimist aimas, m\u00f5nikord isegi selleks valmistus, asetades voodi k\u00f5rvale h\u00e4davajalike tarvetega kohvri, v\u00f5i saabus see talle t\u00e4iesti ootamatult. Toimuva eitamine, selle eksituseks pidamine on loomulikud \u0161oki kaasn\u00e4hud, mida t\u00f5endavad t\u00e4psemalt ka paljud Stalini poolt 1930. aastatel l\u00e4biviidud massiarreteerimise \u00fcleelanud endised GULAG-i vangid.<\/p>\n\n\n\n

    Kuidas v\u00e4ljenduvad ema eemaloleku aastad Leelo Tungla kui t\u00fctre eluloojutustuses? K\u00f5ige m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsem on kahestumine \u201c\u00f5nneliku\u201d ning \u201cebanormaalse\u201d lapsep\u00f5lve tasandi vahel. \u201cNormaalse\u201d lapsep\u00f5lvega kaasask\u00e4ivate soovide, unistuste ja m\u00f5nudega paralleelselt jooksevad erakordsed, hirmu\u00e4ratavad kogemused ning emast lahutamise traumaatiliste s\u00fcndmuste ajutised t\u00fcsistused. Argise elu kulgu katkestavad s\u00fcndmused kuskilt teiselt, m\u00fcstiliselt, muinasjuttu meenutavalt tasandilt. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval p\u00e4rast ema arreteerimist l\u00e4heb Leelo, lapselikult puhevil, olles \u201cl\u00f5puks ometi\u201d riietunud \u201cnagu t\u00f5eline daam\u201d, koos oma isaga J\u00f5gisoo vanaisa (isaisa) s\u00fcnnip\u00e4evale, nautides endale p\u00f6\u00f6ratud t\u00e4helepanu. Seal aga toimub s\u00fcndmus, mis r\u00f5hutab ja s\u00fcvendab ema \u00e4raviimise s\u00fcngust. J\u00f5gisoo vanaema on poolatar, kes polevat p\u00e4rast vanematekodust lahkumist aastal 1904 oma emakeelt kuulnud ega r\u00e4\u00e4kinud, kuid kes n\u00fc\u00fcd k\u00f5netab oma pojat\u00fctart \u201ctundmatus keeles kurjakuulutava h\u00e4\u00e4lega\u201d. Isiklikult m\u00e4letab Leelo veel paari ehedat detaili vanaema kummalisest k\u00f5nest:<\/p>\n\n\n\n

    \u00c4kki j\u00e4id k\u00f5ik vait, \u00f5hus h\u00f5ljus palderjanil\u00f5hna. Vanaema k\u00f5hnu k\u00e4si m\u00e4letan ka: need t\u00f5usid koos tumeda suurr\u00e4tiga k\u00f5rgele nagu kotkatiivad. V\u00e4ike k\u00f6\u00f6k oli neid hirmsaid tiibu t\u00e4is (ERE III: 334).<\/p>\n\n\n\n

    Lapse teadvuses v\u00f5is s\u00fcndmuse erakordsus, selle emotsionaalne intensiivsus ja v\u00f5\u00f5ras keel seostuda selle atmosf\u00e4\u00e4ri ning reaalsustasandiga, mida ta oli muinasjuttudes juba kohanud. Samas tundub ebat\u00f5en\u00e4oline, et laps, kes vanaema keelest aru ei saanud, s\u00f5numi sisust ja s\u00fcndmuse t\u00e4hendusest selgelt aru sai. Enne oma jutustuse j\u00e4tkamist kronoloogilises j\u00e4rjekorras peatub Leelo Tungal kirjutajana pikemalt, reflekteerivalt ja retrospektiivselt poola vanaema s\u00f5navalingu juures. Tuginedes oma t\u00e4di Lilia m\u00e4lestustele, toonitab ta s\u00fcndmuse erakordsust ning t\u00f5lgendab vanaema k\u00f5neviisi rituaalse needmisena, mille kutsub esile uudis Helmes Tungla arreteerimisest. See on m\u00e4lutulv, mis puudutab eelnevaid s\u00fcndmusi perekonnaloos, ja sellele ehitab Leelo Tungal oma t\u00f5lgenduse:<\/p>\n\n\n\n

    Kindlasti ei olnud mu vanaema ainus naine, kes selliseid needusi taeva poole saatis, aga kui paljude aastate p\u00e4rast N\u00f5ukogude diktaatori p\u00f5rm mausoleumist v\u00e4lja visati, oli mul tunne, nagu olnuks selles oma osa ka minu vanaema manamisel. V\u00f5ib-olla manas ta samamoodi ka siis, kui sai mingil kombel teada, et Stalini k\u00e4sul tapeti 1937. aastal m\u00f5lemad ta vennad \u2013 kes teab, kas oli nende s\u00fc\u00fcks inseneriharidus v\u00f5i mittevene p\u00e4ritolu (vrd ERE III: 334).<\/p>\n\n\n\n

    Kui poola vanaema needmise kaudu purskub v\u00e4lja \u201cv\u00f5\u00f5ras\u201d, pigem \u00fcrgomases emakeeles ammukogetud trauma ja kaotus, on selle j\u00f5ulisus pigem vaimse tervise kui kahjustuse m\u00e4rk. Keele osa needmises vihjab omakorda ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fctikute Abrahami ja Toroki (1979) poolt s\u00f5nastatud encryptment’ile, kus \u00fcks osa valusast elukogemusest kapseldub alateadvusse, langeb unustusse, p\u00fcsides muutumatult paigal, nagu erinevas ajav\u00f6\u00f6tmes, vajades eriti rabavat ps\u00fc\u00fchilist t\u00f5uget, et vallanduda. Eesti kirjanduse tundjal kutsub poola vanaema seik kahtlemata esile assotsiatsioone Viivi Luige \u201cSeitsmendast rahukevadest\u201d tuttava \u00fcrginimliku, kuid samas ka loodusj\u00f5una m\u00f5juva vanaemaga, kelle k\u00f5nepruuk ka tihti l\u00e4henes sajatustele ning needmistele.<\/p>\n\n\n\n

    Ema \u00e4raoleku aastatest jutustades k\u00e4sitleb Leelo Tungal kahte tasandit: v\u00e4list ja argip\u00e4evast ning sisemist, ps\u00fchholoogilist. J\u00e4tkub kontrast \u201c\u00f5nneliku-normaalse\u201d ning \u201cebanormaalse\u201d lapsep\u00f5lve vahel, milles ilma suurema vastuoluta seisavad k\u00f5rvuti seiklushimu ja nauding ning ema \u00e4raoleku valus tunnetamine ja hirmud. Lisandub ka teistmoodi kahestumine: Leelo Tungla sotsiaalses \u00fcmbruses hakkavad toimima n\u00f5ukogude lapsep\u00f5lve m\u00e4rgid, mis tedagi kujundama hakkavad. Praktiliselt t\u00e4hendas ema vangip\u00f5lv isale majanduslikke raskusi ja lisakohustusi, pidevat palvekirjade kirjutamist, ning laps \u201ck\u00e4is k\u00fclakorda\u201d.<\/p>\n\n\n\n

    Memme ootamine oli v\u00e4ga pikk ja vaevaline. Arvan, et v\u00f5isin tatale palju haiget teha oma pideva painamisega: millal memme koju tuleb? Muidugi oli tatal niigi raske: meie pere s\u00f5navarasse ilmusid sellised s\u00f5nad, nagu \u201carmuandmispalve\u201d, \u201cadvokaat\u201d, \u201ckohus\u201d ja \u201cPatarei vangla\u201d (ERE III: 334).<\/p>\n\n\n\n

    Leelot hoidsid kordam\u00f6\u00f6da vanavanemad ja Tallinnas elavad juuksuritest t\u00e4did, kuid eriti viimastega seostuvad uudishimu \u00e4ratavad ning positiivse v\u00e4rvinguga s\u00fcndmused: suhkrusabad, mis lapsele m\u00f5juvad seiklusena, piilumine lastekodu aeda, kus ihaldusv\u00e4\u00e4rsed objektid on punap\u00e4ine poiss, keda ta vennaks sooviks, ja lastekodukasvandike lendurim\u00fctsid (vt ERE III: 334).<\/p>\n\n\n\n

    Ps\u00fc\u00fchilisel tasandil m\u00e4rgib jutustaja oma unen\u00e4gude muutumist:<\/p>\n\n\n\n

    P\u00e4rast memme \u00e4raviimist ma enam musti mehi unes ei n\u00e4inud. Ja memme ise ilmus mu unedesse tsirkuseareenil istuvana, \u00fcmber neli suurt ja \u00fcks v\u00e4ike verejanuline tiiger (ERE III: 335).<\/p>\n\n\n\n

    Teiseks meenutab Leelo Tungal vaistlikku ja ebam\u00e4\u00e4rast venelasehirmu, mis l\u00f5i v\u00e4lja \u00f5mblusateljees, kui talle hakati palitut \u00f5mblema, ning ta puges vene keelt k\u00f5neleva r\u00e4tsepmeistri eest laua alla. Venelasehirmust sai ta \u00fcle t\u00e4nu inimlikule suhtele hoidjat\u00e4di Bettiga, kellel oli vene perekonnanimi ja kes valdas nii eesti kui vene keelt. Vene keel seostus seni ema kallal toimepandud v\u00e4givallaga, kuid selle keele omandamine m\u00f5jus lapsele ravivalt:<\/p>\n\n\n\n

    T\u00e4di Betti oli s\u00fcgavalt usklik, kuid samal ajal v\u00e4ga mahlaka keelega lesknaine, kes armastas mind rohkem kui iseennast. Ta luges koos minuga eestikeelset \u00f5htupalvet ja \u00f5petas mulle venekeelseid laule. Numbrid \u00fchest k\u00fcmneni sain enne selgeks vene ja alles hiljem eesti keeles. Eesti numbrid olid tavalised asjad, aga odin, dva, tri, t\u0161et\u00f5re \u2013 see k\u00f5las nagu loits. \u00dchest k\u00fcmneni vene keeles numbreid lugedes astusin justkui \u00fcle mingi hirmul\u00e4ve, sain \u201comaks\u201d selles arusaamatus, aga v\u00f5imsas venelaste maailmas (ERE III: 335).<\/p>\n\n\n\n

    Keele peaaegu et maagiline v\u00f5im ja toime meenutab poolatarist vanaema juures kogetud v\u00f5\u00f5ra keele elamust. Kuid positiivsetele vene keelega seotud kogemustele lisanduvad t\u00e4di Betti m\u00f5istusele suunatud seletused sellest, kuidas ja miks ema arreteeriti, kuigi need k\u00e4isid tagantj\u00e4rele vaadates lapsele \u00fcle m\u00f5istuse, arvestades tema vanust ning arenemisastet. Ps\u00fchholoogilises plaanis on tegemist kognitiivse \u00fcmberraamistamisega ehk \u00fcmbert\u00f5lgendamisega (cognitive reframing), kuid samuti ka poliitilise kasvatusega, mis \u00fcritab eristada ideoloogiat rahvusest:<\/p>\n\n\n\n

    T\u00e4di Betti oli ainuke inimene minu l\u00e4heduses, kes vaidles vastu faktile, et venelased viisid memme vangi: tema v\u00e4itis hoopiski, et seda tegid just eesti kommunistid. Ta p\u00f5hiargumendiks venelaste kaitsmisel oli see, et venelased ju ei tundnudki memmet, kuidas nad said teda siis vangi viia. See tegi asja minu jaoks natuke keeruliseks ja ma otsustasin, et ei hakka venelaste teemal t\u00e4di Bettiga enam r\u00e4\u00e4kima (vt ERE III: 335).<\/p>\n\n\n\n

    Leelo Tungla eluloos v\u00e4ljendub inimlikult m\u00f5istetava vastandamise ning t\u00f5rjuvuse asemel avatus ning sallivus erineva ja \u201cv\u00f5\u00f5ra\u201d suhtes. \u00dchest k\u00fcljest on isaema p\u00fcsiv n\u00e4ide omaks saanud ja omaks v\u00f5etud v\u00f5\u00f5rast; teiseks kuulub lapse hea hooldamise juurde ka v\u00f5\u00f5ra ohtlikkuse neutraliseerimine ning hirmust \u00fclesaamine on seet\u00f5ttu palju h\u00f5lpsam.<\/p>\n\n\n\n

    Helmes Tungla eluloo-jutustuse p\u00f5him\u00fc\u00fct on unen\u00e4o ja ilmsioleku kontrast, mida ta kasutab Siberist kojutuleku kirjeldamisel. Kuna kirjutaja seda \u00fcheks oma elu \u00fclevamaks s\u00fcndmuseks peab, on m\u00f5istetav, et Helmes Tungla jutustus kojus\u00f5idust ja kojuj\u00f5udmisest on emotsionaalne. Ka kojus\u00f5idu mahuline osakaal v\u00f5rreldes Siberi-aastate olustikukirjeldustega ning Siberis toimunuga on suurem.<\/p>\n\n\n\n

    Algas s\u00f5it Ruilasse, unelmate maale, kus olid mu kalleimad inimesed. Mehel ja lapsel oli koolip\u00e4ev. Ja me kohtusime. Jumal k\u00fcll, milline liigutav kohtumine! Mu v\u00e4ike t\u00fctar oli nelja aastaga koolilapseks sirgunud ja mu abikaasa oli pisarates. Neid j\u00e4llen\u00e4gemisetundeid ei oska ega saa kirjeldada, k\u00f5ik oli vaid tunnetes, s\u00fcgaval s\u00fcdames, meie v\u00e4ikeses peres (ERE I: 34).<\/p>\n\n\n\n

    J\u00e4rgmises kokkuv\u00f5tlikus lauses s\u00f5nastab Helmes Tungal natuke kaugemalt distantsilt oma kogemusi enne ja p\u00e4rast Siberit, pannes kokku muinasjutu ning unen\u00e4o kujundid: Olin kodus nagu muinasjutus, k\u00f5ik taastus ja nagu kuri uni j\u00e4i minevikku (ERE I: 34). Selles lihtsas \u00fctluses peitub s\u00fcgavm\u00f5\u00f5tmeline ja kaugeleulatuv hinnang toimunule. Kogemuslikult paikneb Siber teisel reaalsusastmel, v\u00e4ljaspool \u201ctegelikku\u201d elu, ning on pigem elu katkestus kui elu j\u00e4tk. Unen\u00e4o-ilmsioleku kujundi kaudu periodiseerib Helmes Tungal oma eluloo kolme etappi: \u00f5nnelik algus, \u00e4kiline murrang, millele j\u00e4rgnevad kaotused ja kannatused, ning seej\u00e4rel \u00f5nnelik, uskumatu, m\u00f5neti maagiline taastumine. Sama ajajaotusskeem toimib muinasjuttudes: Siberi-lugu ongi vormi poolest \u201cmuinasjutt\u201d, kogemuslikult ehk fenomenoloogiliselt paradoksaalsus v\u00f5i \u201cilmsi n\u00e4htud unen\u00e4gu\u201d. Kuid Siberi-lugu mahub eluloo sisse kui suuremasse tervikusse. T\u00e4nu kolmandale \u201cvaatusele\u201d ehk \u201cmuinasjutu\u201d \u00f5nnelikule l\u00f5pule ei ole Helmes Tungla maailmapurunemine t\u00e4ielik, vaid m\u00f5jub ajutise p\u00e4ikesevarjutusena, raske peat\u00fckina terviklikult ja h\u00e4sti elatud elus. Siberis vastu pidanud ja enda hinnangu j\u00e4rgi iseendaks j\u00e4\u00e4nud, on ta Eestisse naastes n\u00e4iliselt v\u00f5imeline r\u00f5\u00f5mu ja rahuldust tundma nii perekonnaelust kui ka t\u00f6\u00f6st: t\u00e4nu heade inimeste abile saab ta j\u00e4lle hakata oma koolis t\u00f6\u00f6le, kuhu ta j\u00e4\u00e4b edukalt tegutsema kuni pensioneerumiseni.<\/p>\n\n\n\n

    Ema vabanemine ja tagasitulek mais 1955 joonistab j\u00e4rjekordsed ajapiirid t\u00fctre elus. Leelo Tungla jutustus oma ema kauaoodatud kojutulekust on humoristlikus v\u00f5tmes, kuid r\u00f5hutab v\u00f5\u00f5ristust, isegi pettumust. Lapse poolt ema auks valmistatud nurmenukup\u00e4rja viskab t\u00e4di Anne solgi\u00e4mbrisse. Laps, kelle emaigatsust on toitnud ettekujutus noorest, s\u00e4ravate silmadega naisest, k\u00f5ige ilusamast emast maailmas, \u201ckes pidi olema punane kui veri, valge nagu lumi ja must nagu eebenipuu\u201d, arvab ema taasn\u00e4gemisel algul, et tegemist on veaga:<\/p>\n\n\n\n

    Aga memme\u2026 memme oli v\u00e4ike matsakas naine \u2013 nutust punaste silmadega, k\u00fclmav\u00f5etud lauba ja p\u00f5skedega! Olin kindel, et see pole minu ema \u2013 tegemist oli ilmselt diversiooniga, millest olin n\u00f5ukogude seiklusjuttudest palju lugenud (ERE III: 336).<\/p>\n\n\n\n

    Ema kasvatusliku m\u00f5ju kehtestamisega see mulje kinnistub, kuid toitub omakorda lugemusest, ka raamatutest, mida ema ise lapsele ostab.<\/p>\n\n\n\n

    Esimese ropsuga ma seda teistele kuulutama ei hakanud, kuid hiljem, kui memme mind korralikult kasvatama hakkas, tegin talle vist k\u00fcll mitu korda haiget, kui avaldasin arvamust, et tegelikult polegi ta minu ema, vaid hoopis Saksa spioon v\u00f5i \u00dchendriikide k\u00e4silane. Lugesin v\u00e4ga palju, ja tollane lastekirjandus \u2013 ka heade vene kirjanike looming \u2013 tegi t\u00f5elist n\u00f5ukogulikku ajuloputust. Memmegi astus esimesel kodumaale j\u00f5udmise p\u00e4eval l\u00e4bi raamatupoest ja t\u00f5i mulle kingiks kaks raamatut: \u201cRoheline aas\u201d jutustas mit\u0161urinlike laste sangarlikest katsetustest ja \u201cSuvep\u00e4ev Siverskojes\u201d revolutsion\u00e4\u00e4r Viktor Kingissepast\u2026 (ERE III: 336).<\/p>\n\n\n\n

    Kooli\u00f5petajast ema poolt kehtestatud igap\u00e4evased elumuudatused on ikka ranguse suunas: t\u00e4didel keelatakse \u00e4ra last premeerida heade hinnete puhul, magama tuleb minna korrap\u00e4raselt ning omaloodud, juba t\u00e4helepanu \u00e4ratanud luuletusi tuleb ka keeleliselt korda seada.<\/p>\n\n\n\n

    Ka Helmes Tungla suhe v\u00e4iksena mahaj\u00e4\u00e4nud t\u00fctrega oletatavasti taastub, kuigi oma eluloos k\u00f5neleb ta Leelost edaspidi mitte tundelises kontekstis, vaid pigem vaoshoitult, suhtudes kiitvalt tema hariduslikesse ja kirjanduslikesse saavutustesse. Seet\u00f5ttu m\u00f5jub lugejale eriti tugevalt kirjutaja keskendumine lapsest eemalolekule Siberi-aastate v\u00e4ltel. Kuigi lapsest lahusolek oli kahtlemata paljude Siberisse saadetud naispoliitvangide ning k\u00fc\u00fcditatute kogemus, on harva eluloolistes kirjutistes seda nii otsekoheselt ning avameelselt kirjeldatud, nagu seda tegi Helmes Tungal. \u00dchest k\u00fcljest tundub, et avameelsust ei saa siinkohal h\u00e4irida ei enesekahtlus ega tagantj\u00e4rele kogetud kahetsused: Helmes Tunglale ei antud v\u00f5imalust otsustada, kas oma last Siberi-teekonnale kaasa v\u00f5tta v\u00f5i mitte. Selle karmi otsuse ees seisid aga sageli k\u00fc\u00fcditatud emad, kellest paljud surusid hambad kokku ja kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik, otsustasid j\u00e4tta lapse tema enda kaitseks vanaema, sugulase v\u00f5i l\u00e4hedaste juurde. Pikk lahusolek, isegi siis, kui see \u00f5nnelikult l\u00f5ppes, j\u00e4ttis kahtlemata nii emale kui lapsele oma ps\u00fc\u00fchilised haavad, mille armistumine olenes last \u00fcmbritsevate suhete soojusest ja tihedusest. Emade ja laste lahusolek on oluline, kuid erakordselt hell teema Siberi-lugude lugemisel ning anal\u00fc\u00fcsimisel. V\u00f5iksime aga v\u00e4ita, et rasked pragmaatilised otsused oma last \u201cmaha j\u00e4tta\u201d olid rasked ka ettearvamatute ps\u00fc\u00fchiliste tagaj\u00e4rgede p\u00e4rast ning riskisid anda emade puhul \u201crongaema\u201d eneses\u00fc\u00fcdistust. Nende teemade keerulisust on ilukirjanduses k\u00e4sitlenud Tiia Kriisa oma romaanides-meenutustes \u201cT\u00fcdruk\u201d ja \u201cV\u00f5\u00f5ras\u201d, ning ulatuslikumalt Ene Mihkelson romaanis \u201cAhasveeruse uni\u201d.<\/p>\n\n\n\n

    Elulugu kui ajalugu: allikakriitilisi hoiatusi<\/p>\n\n\n\n

    Olles k\u00f5rvutanud kolme Tungalde pere naise lugu ja otsinud neist m\u00e4letamise mustreid \u2013 kattuvusi, vastuk\u00e4ivusi, vastastikuseid t\u00e4iendusi, peegeldusi ning projektsioone, ei kao selliseid t\u00f5lgenduslikke eelharjutusi tehes siiski k\u00fcsimus, kas neid (ja elulugusid \u00fcle\u00fcldse) v\u00f5ib k\u00e4sitleda ajalookirjutuse allikatena. Kuiv\u00f5rd on Siberi-kogemuste k\u00e4sitlus kolmes Tungalde pere naise loos perep\u00e4rimuse ilming ja kuiv\u00f5rd narratiivne allikmaterjal kavandatavaks eestlaste Siberi-teekonna ajalooks? Perep\u00e4rimuse ning ajaloo suhestumist, isikliku ning perekondliku m\u00e4lu \u201ck\u00e4eulatust\u201d ja perep\u00e4rimuslike jutustuste folkloorsust on k\u00e4sitlenud Tiiu ja Kalev Jaago oma uurimuses \u201cSee olevat olnud\u2026\u201d, kus nad keskenduvad juttudele esivanematest ja p\u00e4ritolust suulistes pajatustes. Vaadeldes perep\u00e4rimust kui \u00fcht folkloori osa, suunavad nad oma t\u00e4helepanu kokkupuutepunktile pajatuste ja \u00fcrikute vahel: \u201cJutt esivanemast v\u00f5i pere p\u00e4ritolust hakkab v\u00f5rsuma k\u00fcll tegelikust elust, kuid r\u00e4\u00e4kimine ainu\u00fcksi ei pruugi seda kujundada rahvaluuleks\u2026 Ka v\u00f5ib v\u00e4ita, et varasema materjali (s.o \u00fcle kolme p\u00f5lve tagasi ulatuvate teadete) hulgas on stereot\u00fc\u00fcpsuse aste suurem, kuiv\u00f5rd nii pika aja m\u00f6\u00f6dudes konkreetsus, teadmine tegelikkusest paratamatult hajub ja see aeg j\u00f5uab jutustajateni juttude kaudu. Kui teadmiste ja konkreetsuse hajumine on \u00fcletanud kriitilisuse piiri, on juttudest saanud napis\u00f5nalised teated. Oleme j\u00f5udnud ajalooprobleemide juurde, kus v\u00f5ime j\u00e4lgida ajaloofaktide ja fantaasia koosm\u00f5just s\u00fcndinud luulet, mida p\u00e4rimuse kandja tajub t\u00f5ena. Kahtlused tulevad alles siis, kui proovime suulisele p\u00e4rimusele leida t\u00f5estusmaterjali ajalooallikatest\u201d (Jaago 1996: 50). Kolm Tungalde naiste lugu on perep\u00e4rimusena vaadates siiski siinpool \u201ckolme p\u00f5lvkonna\u201d piiri. Kuigi Leelo Tungla loos on autor m\u00e4rkinud oma isikliku m\u00e4lu piirjooni, osutades eraldi teiste perekonnaliikmete m\u00e4lule, siis p\u00f5hiline nii Helmes Tungla, Silima Manni kui ka Leelo Tungla puhul on isiklik m\u00e4lu ning selle ulatus ajas. On ka selge, et nii Leelo Tungal kui veel rohkem ta ema Helmes Tungal on teadlikult kasutanud allikmaterjale perekonnaarhiivist. Ehk on kolme eluloonarratiivi kasulikkus ajaloolase jaoks k\u00f5ige suurem, kui lugeda neid kolme konstruktsioonina perekonnaarhiivi taustal, j\u00e4lgides nii faktoloogilisi kui ka kompositsioonilisi valikuid eluloo kui mikronarratiivi (pisiajaloo) kujunemisel.<\/p>\n\n\n\n

    Kirjutatud elulugu kui vorm suhestub siis niih\u00e4sti \u00fchelt poolt perep\u00e4rimuse pajatuslikkusega kui ka teiselt poolt narratiivse ajalookirjutusega. Lisaks interdistsiplinaarse uurimuse arenemisele m\u00e4lu, m\u00e4letamise ja m\u00e4lestamise (commemoration) alal viimasel aastak\u00fcmnel (Tulving 2002; Assmann 1995; Wertsch 2002) kulgevad rahvusvahelisel teadusareenil ajaloolaste arutlused m\u00e4lu ning ajaloo suhestumise \u00fcle, individuaalse m\u00e4lu vahekorra \u00fcle kollektiivse ehk kultuurilise m\u00e4luga. Need m\u00f5ttevahetused suhestuvad omakorda mikroajaloo, argi(p\u00e4eva)ajaloo (Alltagsgeschichte) ja mentaliteetide ajaloo kontseptsioonide vettpidavusega ning nende piiritlemisega moodustistena v\u00f5i piirkondadena ajalookirjutuse maastikul. Elulootekstid ja nende allikakriitika v\u00f5iksid olla selliste arutelude eksperimentaalseks v\u00e4ljaks, ehk isegi proovikiviks. Mis kasu saab ajaloolane eluloost kui m\u00e4lutekstist, mis on (lihtsa) inimese enda kirja pandud, olles mitte ainult subjektiivne, vaid verifitseerimatu, kuna ta rajaneb inimlikult l\u00fcnklikul, puudulikul, valelikul, vigasel, tihti ka vigastatud v\u00f5i muidu kahjustatud m\u00e4lul, r\u00e4\u00e4kimata keerulistest ja kavalatest intentsioonidest end k\u00f5ige paremas valguses n\u00e4idata ning m\u00e4le(s)tada lasta? Ajaloolased on autobiograafilisi tekste (memuaristikat, p\u00e4evikuid jne) j\u00e4tkuvalt allikatena tarvitanud, heal juhul \u00ba anriteadlikult, tajudes, et autobiograafilises tekstis toimib autori \u00fchtse juhtimise all vaatepunktide vahelduvus, mille j\u00e4lgimine n\u00f5uab teksti kui terviku retooriliste ning narratiivsete struktuuride tundmist. Teiseks, autobiograafilises tekstis rajatakse nii minakuvand kui ajastu- ja\/v\u00f5i sootsiumikujutus, mis v\u00f5ivad keeruliselt kokku m\u00e4ngida v\u00f5i \u00fcksteise m\u00e4ngu segada. Kolmandaks teadvustab \u00ba anriteadlik ajaloolane, et autobiograafiline tekst pole ei rohkem ega v\u00e4hem l\u00e4bin\u00e4htav ega otseselt representatiivsust taotlev kui ilukirjandus, k\u00fcll aga j\u00e4tab ta lugejale mulje, et vastutab t\u00e4helepanekute t\u00f5etruuduse eest. Kui Philippe Lejeune\u2019i poolt p\u00fcstitatud \u201cautobiograafiline pakt\u201d oma rangeimas m\u00f5ttes kehtib, siis tuleks autobiograafilise teksti kohta nentida, et t\u00f5etruuduse p\u00fc\u00fcdlus asendab rahuldumist \u201ct\u00f5en\u00e4olisusega\u201d. Kuid kui ajaloolase eesm\u00e4rk on ajaloonarratiivi loomine, veelgi enam, ajastu aegruumi kui terviku rekonstrueerimine (histoire totale), siis muutub oluliseks, kui palju ja millist informatsiooni autobiograafiline tekst allikana annab ja kui usaldusv\u00e4\u00e4rsed need teated on.<\/p>\n\n\n\n

    Minimalistlik l\u00e4henemine leiab elulugudes vaid t\u00e4iendmaterjali v\u00f5i illustratsioone: ehedad pisidetailid igap\u00e4evaelust (kingamoed, soola hind, saadaolevate riidekangaste v\u00e4rvid), mida on mujalt kui eluloolistest kirjutistest, p\u00e4evikutest, kirjavahetustest raske leida, kuid mis on ka teistsuguste allikate p\u00f5hjal kontrollitavad. Kui astuda v\u00e4ikegi samm minimalismist kaugemale, siis v\u00e4ljendub elulugudes see eluvaldkond, mida traditsiooni poolelt on uurinud etnoloogid ja folkloristid. Ka kultuuriajaloolastele oleks materiaalse kultuuriga seotud tavade, harjumuste ja rituaalide maailm relevantne, eriti sedav\u00f5rd, kuiv\u00f5rd elulugudes ilmneb selle kaudu ajaline nihestatus: \u00fches ajastus v\u00f5ivad korraga toimida erinevates \u00fchiskonnakihtides erinevad temporaalsused. Eksisteerib ju elatud elu sf\u00e4\u00e4r (Lebenswelt) niih\u00e4sti \u201cmentaalselt m\u00f6bleeritud\u201d ajas kui asjadega varustatud ruumis. Etnograafiline valdkond m\u00e4rgistub elulugudes n\u00e4iteks p\u00fchade ja t\u00e4htp\u00e4evade pidamise kombestiku mainimises, millest nii m\u00f5nelgi (eriti maal kasvanud v\u00f5i elanud) kirjutajal tuleneb eluloo periodiseerimine. Lisaks v\u00f5ib leida kirjeldusi, kuidas raviti haigusi, kuidas maeti surnuid v\u00f5i kuidas erinevais olukordades neid tavasid \u00fcmber kujundati. Ka leidub eluloolistes kirjutistes jutustusi, kuidas \u00fcks p\u00f5lvkond viis praktiliselt ellu oma p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtusi j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna kaudu, n\u00e4iteks haridusihalust, mis v\u00e4ljendus maalaste linna kooli sokutamises sugulaste ja tuttavate kaudu. Ka r\u00e4ndmotiivid, nagu Siberisse k\u00fc\u00fcditatute elulugudes tihti esinev meeste ja naiste kohvrite \u00e4ravahetamise teema, pakuvad ainest seletamaks toimetulekustrateegiate loomist ebanormaalsetes olukordades.<\/p>\n\n\n\n

    Kuid kas elulugude p\u00f5hjal saab midagi \u00fcldistada rahva meeleolude, m\u00e4lumustrite, k\u00e4itumisstrateegiate, hoiakute kohta, v\u00f5i on elulood nagu hunnik p\u00e4rle, mille \u00fchendamiseks on niiti kas liiga palju v\u00f5i liiga v\u00e4he? \u00dcldistamise probleem p\u00fcsib olenemata sellest, kust ja kuidas \u00fchendavaid niite tuletada, kas historiograafilistest seletusskeemidest v\u00e4ljaspool teksti v\u00f5i tekstides endis leiduvatest v\u00f5tmekujunditest (leitmotivs). Vahepealset astet ajaloolaste poolt loodud teoreetiliste moodustiste ning tekstimetafooride vahel v\u00f5iks pakkuda m\u00f5istetev\u00e4li, mis s\u00f5nastab hoiakuid ning p\u00fcsiv\u00e4\u00e4rtusi, kuid mille t\u00f5lgitavus \u00fchest keelekeskkonnast teise v\u00f5ib valmistada suuri raskusi. Vieda Skultansi t\u00e4helepanek, et paljudes Teise maailmas\u00f5ja \u00fcleelanud l\u00e4tlaste elulugudes kasutatakse kausaalses m\u00f5ttes m\u00f5istet liktenis (saatus), l\u00e4heb m\u00e4rkamatult Skultansi enda anal\u00fc\u00fcsis \u00fcle v\u00e4itele, et liktenis m\u00e4rgib rahvuslikku ajalugu (national history), seega seob \u00fcksikisiku kannatused rahva saatusega. On t\u00f5en\u00e4oline, et m\u00f5istetena on l\u00e4tlaste liktenis ja eestlaste saatus mitte ainult tuttavad igap\u00e4evases tarbekeeles, vaid ka s\u00fcgavalt juurdunud folkloristikas ja kirjanduslikus traditsioonis, nii et isegi v\u00e4hese formaalse haridusega kirjutajad v\u00f5ivad olla nendega ka teadlikumalt kokku puutunud kirjakeeles. Samuti on veenev, et saatuse m\u00f5istes k\u00e4tkeb rahvap\u00e4rane s\u00fcgav filosoofia: p\u00fc\u00fce mitte ainult nimetada, vaid ka seletada, ja hinnang inimese teadvuse, etten\u00e4gelikkuse ning tegutsemise piiride kohta. Kuid see veel ei t\u00e4henda, et s\u00f5na liktenis kui r\u00e4ndmotiivi ehk kli\u0161ee tarvitamine elulugudes omab \u00fchest t\u00e4hendust v\u00f5i et seda saaks k\u00e4sitada tugeva sillana individuaalse ja kollektiivse kogemuse (v\u00f5i m\u00e4lu) vahel. Pigem tuleks \u00fcldistust testida kui teemat variatsioonidega, mille t\u00f5lgenduslikud v\u00f5imalused v\u00f5ivad olla hoopis laiemad kui rahvusliku kuuluvuse r\u00f5hutamine.<\/p>\n\n\n\n

    Tulles tagasi artikli alguses antud \u00ba anrim\u00e4\u00e4ratluse juurde, mille j\u00e4rgi v\u00f5ib elulooteksti k\u00e4sitleda kui autobiograafilist, tunnistuslikkunarratiivi, v\u00f5iksime eluloo asetada nii teiste autobiograafiliste ajalooallikate (kirjavahetuste, p\u00e4evikute) k\u00f5rvale, mis k\u00e4sitlevad privaatset ehk eraelu, kui ka (ja pigem) memuaristika juurde, sest elulugu on suunatud avalikkusele. Kui aga r\u00f5hutada eluloo narratiivsust ning p\u00fc\u00fcdlust h\u00f5lmavusele ehk terviklikkusele, siis l\u00e4heneb elulugu vormi poolest ajalookirjutuse narratiivsetele vormidele. M\u00f5nikord kipub elulugu isegi irriteerivalt konkureerima ajalookirjutuse terviklikkusega, sest tema narratiivne autoriteet \u00fcritab tugineda tunnistuslikkusele. (Kas saab vaielda l\u00e4bielatud kogemusega, nii nagu seda on jutustanud see, kes ise n\u00e4gi, kuulis, tundis?) Siin tuleb m\u00e4ngu mitte ainult m\u00e4lu usaldatavus, vaid intentsioon, kui mitte \u00f6elda pretensioon, et tunnistaja m\u00e4lu ei kuulu vaidlustamisele; ometi on tunnistajam\u00e4lu piirjooned eriti teravaid vaidlusi esile kutsunud \u00fchenduses \u201cWilkomirski kaasuse\u201d (holokausti-memuaari mimikri ehk v\u00f5ltsingu) ning Rigoberta Menchu eluloojutustusega. M\u00e4lu usaldamine paistab seega n\u00f5udvat uurijalt palju enamat kui p\u00fc\u00fcet selgitada ehk seletada, ta n\u00f5uab ka kokkuleppeliselt kehtestatud meetoditega allikate vastastikust kontrollimist \u2013 ning siin muutub maastik soiseks. Dominick LaCapra p\u00fc\u00fcdlused selgitada tunnistuslikkuse piire holokausti-uuringute maastikul paistavad olevat k\u00f5ige kainemad ning teoreetiliselt p\u00f5hjalikumad selleteemalised k\u00e4sitlused ajalookirjutuse valdkonnast.<\/p>\n\n\n\n

    Ajaloolane, kes \u00fcritab elulugu allikana k\u00e4sitleda, peaks tunnetama narratiivi kultuurkondlikult spetsiifilisi vorme, jutustamise ehk pajatuse laade, ja m\u00fc\u00fcte, mis peituvad narratiivi p\u00f5hjavetes. Erinevate p\u00f5lvkondade esindajate poolt kirjapandud elulood v\u00f5ivad n\u00e4idata m\u00f5ningate jutustamismudelite suuremat v\u00f5i v\u00e4hemat j\u00e4rjepidevust, ja k\u00fcllaltki tihti leidub neis ka vajadust oma isiklikku elu uue ajastu ideoloogia j\u00e4rgi \u00fcmber jutustada, nii nagu seda tehakse \u201csuure ajaloo\u201d \u00fcmberkirjutamise katsetes. Igas elulootekstis, olgu see kui tahes naiivne, v\u00e4ljendub individuaalse ja kollektiivse keeruline pundar, st mina suhe v\u00f5imalike meiedega, identiteediproblemaatika, mis v\u00e4ljendab end jutustuse v\u00f5i \u201csaatuse\u201d kuues.<\/p>\n\n\n\n

    Suulise ajaloo valdkonnas on perep\u00e4rimuse edasiandmise uurimise eesm\u00e4rgil l\u00e4bi viidud palju katseid, kus kutsutakse esile suguseltsi erinevate p\u00f5lvkondade esindajate m\u00e4lestusi \u00fchiselt l\u00e4bielatud s\u00fcndmustest (Vidali 1996\u201397, Thompson 1993). Suguv\u00f5sa kohta v\u00f5ib esineda v\u00e4ga vastuk\u00e4ivaid jutustusi erinevatelt perekonnaliikmetelt, kuid neid kas pole sihikindlalt kogutud v\u00f5i on nende kogumine v\u00f5imatu. Ka kirjutatud elulooliste tekstide vallas v\u00f5iks \u00fche perekonna kolme p\u00f5lvkonda h\u00f5lmav tekstideahel, nende koosk\u00f5ne ning nende vahel leiduvad l\u00fcngad pakkuda eluloouurijaile v\u00f5imalust esitada k\u00fcsimusi m\u00e4letamise ja m\u00e4lestamise kohta, perep\u00e4rimuse edasiandmise kohta \u00fchelt p\u00f5lvkonnalt teisele. Lisaks, kui arvestada kirjutatud elulugudesse sisseehitatud perekonnaloolisi elemente (sugupuu skitseering, perep\u00e4rimuslikud jutustused), on \u00fche isiku (perekonna mitteametliku \u201cskriiba\u201d) vaatepunkt kahtlemata piiratum ja \u00fchek\u00fclgsem kui situatsioon, kus rohkem kui \u00fcks pereliige on oma eluloo kirja pannud. Selliseid juhte on Eesti Kirjandusmuuseumi Siberi-m\u00e4lestuste hulgas siiani leitud kolm, mis v\u00e4\u00e4rivad Tungalde naiste lugude k\u00f5rval ning valguses p\u00f5hjalikumat k\u00e4sitlust.<\/p>\n\n\n\n

    Paul Thompson ja Isabelle Bertaux-Viame on veenvalt v\u00e4itnud rohkete empiiriliste n\u00e4idete p\u00f5hjal, et perekond ja suguv\u00f5sa on ideaalseks v\u00e4ljaks vaidlustatud m\u00e4lu (contested memory) uurimisel. Kolme Tungalde naise elulood on \u00fcks n\u00e4ide sellisest kooslusest, kus vaidlustatud m\u00e4lu liikumisi v\u00f5ib j\u00e4lgida tekstide omavahelistes s\u00f5lmitustes. K\u00e4esolevas artiklis alustatud t\u00f5lgenduslik anal\u00fc\u00fcs \u00fcritas m\u00f5ningaid s\u00f5lmitusi esile tuua, n\u00e4idata narratiivsete vormide ja mudelite (n\u00e4iteks muinasjutt) tarvitamist ning perekondlikku m\u00fc\u00fcdiloomet (vanaema Silima Manni hagiograafilises loos).<\/p>\n\n\n\n

    Kas on olemas kriitiline mass elulugusid, mille lugemine ja anal\u00fc\u00fcsimine v\u00f5imaldaks \u201cmentaliteetide\u201d piirjoontele l\u00e4hemale saada, ja milliste meetodite ning v\u00f5tetega v\u00f5iks tulemusteni j\u00f5uda? Kvantitatiivsed l\u00e4henemised sisuanal\u00fc\u00fcsi (content analysis) raames pakuvad \u00fchte v\u00f5imalust, mis j\u00e4\u00e4b v\u00e4ljapoole k\u00e4esolevat k\u00e4sitlust. Kuid ka kvalitatiivseid meetodeid rakendades kasutavad ajaloolased v\u00f5rdlevat meetodit, et j\u00f5uda \u00fcldistavate t\u00f5lgendusteni. Tungalde pere naiste kolme eluloo sotsioloogilisest representatiivsusest ei saa ometi r\u00e4\u00e4kida: valim on kaugelt liiga pisike kandvamate j\u00e4relduste tegemiseks selle kohta, kuidas eestlased 20. sajandil elasid. Kahtlemata tuleb tekstidele l\u00e4heneda teadmise ning hoiatusega, et kuigi nende lugemisest ja uurimisest ei saa teha koheseid kultuuriloolisi \u00fcldistusi, siis ehk \u00e4ratavad need oma koosluses huvi ka teiste v\u00f5imalike p\u00f5lvkondadevaheliste v\u00f5i perekonnasiseste p\u00e4rimuskobarate vastu, mida saaks omakorda v\u00f5rrelda. Tungalde pere naiste lugude v\u00e4\u00e4rtus eluloouurijale on seega nende unikaalsuses ja erip\u00e4ras, \u00fchtlasi aga nende omavahelises kattuvuses, vastuolulisuses ja vastupeegeldustes.<\/p>\n\n\n\n

    Kirjandus<\/p>\n\n\n\n

    Abraham, Nicolas ja Torok, Maria 1979. The Shell and the Kernel. \u2013 Diacritics,<\/p>\n\n\n\n

    vol. 9, nr 1.<\/p>\n\n\n\n

    Assmann, Jan 1995. Collective Memory and Cultural Identity. \u2013 New German Critique, nr 65.<\/p>\n\n\n\n

    Chanfrault-Duchet, Marie-Francoise 2000. Textualisation of the self and gender identity in the life-story. \u2013 Feminism and Autobiography: Texts, Theories, and Methods. Ed. Tess Cosslett, Celia Lury, and Penny Summerfield. London: Routledge.<\/p>\n\n\n\n

    Jaago, Tiiu ja Jaago, Kalev 1996. \u201cSee olevat olnud\u2026\u201d: Rahvaluulekeskne uurimus esivanemate lugudest. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n

    Lejeune, Philippe 1975. Le pacte autobiographique. Paris: Seuil.<\/p>\n\n\n\n

    Skultans, Vieda 1997. The Testimony of Lives. London: Routledge.<\/p>\n\n\n\n

    Thompson, Paul 1993. Family Myth, Models, and Denials in the Shaping of Individual Life Paths. \u2013Between Generations.International Yearbook of Oral History and Life Stories, vol. II. Ed. Daniel Bertaux and Paul Thompson. Oxford University Press, lk 13\u201339.<\/p>\n\n\n\n

    Tulving, Endel 2002. M\u00e4lu. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n

    Vidali, Anna 1996\u201397. Political Identity, Identification and the Transmission of Trauma. \u2013 New Formations, vol. 30, Special Issue on Cultural Memory, lk 33\u201346.<\/p>\n\n\n\n

    Wertsch, James V. 2002. Voices of Collective Remembering. Cambridge: Cambridge University Press.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Tiina Kirss Mari Israel (Silima Mann) s\u00fcndis tema t\u00fctre poolt suuliste jutustuste p\u00f5hjal kirja pandud eluloo j\u00e4rgi l\u00f5ikuskuu 26ndal p\u00e4eval 1865. aastal talus, mis asus Hageri kihelkonnas Ruila k\u00fclas, 36 kilomeetrit Tallinnast eemal Tallinna-Haapsalu maantee \u00e4\u00e4res. Ta oli esimene laps viie hulgast. \u00dcheksateistaastasena abiellus ta naaberk\u00fcla noorperemehega ning \u00c4evardi talu perenaisena s\u00fcnnitas neliteist last. 84. […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-401","page","type-page","status-publish","hentry"],"yoast_head":"\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n