{"id":391,"date":"2020-02-20T10:33:16","date_gmt":"2020-02-20T10:33:16","guid":{"rendered":"https:\/\/galerii.kirmus.ee\/elulood\/?page_id=391"},"modified":"2020-02-20T10:33:16","modified_gmt":"2020-02-20T10:33:16","slug":"eesti-elulugude-kogu-ja-selle-uurimise-perspektiive","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/galerii.kirmus.ee\/elulood\/eesti-elulugude-kogu-ja-selle-uurimise-perspektiive\/","title":{"rendered":"Eesti elulugude kogu ja selle uurimise perspektiive"},"content":{"rendered":"\n

Rutt Hinrikus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eluloo m\u00f5istest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Elulugu ja omaelulugu (vrd sm omael\u00e4m\u00e4kerta), biograafia ja autobiograafia, on vanemaid kirjandus\u017eanre. Autobiograafiline kultuur mahutab klassikalisi kirjandustekste, aga ka peaaegu iga\u00fchele j\u00f5ukohaseid pihtimusi v\u00f5i aruandeid. Koos m\u00e4lestuste, p\u00e4evikute ja kirjavahetustega, mida on nimetatud ka personaalseteks artefaktideks (Roberts 2002: 62) v\u00f5i ego-dokumentideks, on autobiograafiaid k\u00e4sitletud sotsiaalajalooliselt, vaimulooliselt, kirjanduslooliselt jne vaatekohalt (G\u00fcnther 2001: 25\u201330). R. Folkenfliki j\u00e4rgi on autobiograafia termini omabiograafia s\u00fcnon\u00fc\u00fcm, mis ilmus kirjandusse paljudes eri vormides 18. sajandil Inglismaal ja Saksamaal (Folkenflik 1993: 4\u20135).<\/p>\n\n\n\n

Ent m\u00f6\u00f6dunut ei meenutata mitte ainult m\u00e4lestustes, kaugema v\u00f5i l\u00e4hema mineviku s\u00fcndmuste meeldetuletamine t\u00e4idab k\u00f5iki argivestlusi. M\u00e4letamist v\u00f5ib vaadata ka kui kommunikatsiooniakti ja t\u00f5deda, et m\u00e4letamine ja suhtlemine on tegelikult lahutamatud ning personaalne minevik on v\u00e4ga sageli igasuguse vestluse aineks. Elu on olemuslikult lugu, kuid siiski esineb elulugu kui narratiivne tervik argikommunikatsioonis harva, pigem jutustatakse eluloofragmente. P\u00f5him\u00f5tteliselt ei ole elulugu v\u00e4ljam\u00f5eldud, kuid narratiivi dimensioon tingib eluloo mingil m\u00e4\u00e4ral \u201ckirjandusliku\u201d esituse, eeldades teatud mineviku interpreteerimise mudeleid. Vestlussituatsioonis tuleb sageli ilmsiks, kuidas mittefiktiivne ja fiktiivne aines eluloos v\u00f5istlevad, kuidas \u201challi argip\u00e4eva\u201d meenutustes ilustatakse.<\/p>\n\n\n\n

Traditsiooniline vaade eluloole r\u00f5hutab, et see on lugu, mida inimene jutustab omaenese elust ja selles elus t\u00f5epoolest s\u00fcndinud asjadest. Elulooline jutustus eeldab autori, jutustaja ja kangelase nimeidentiteeti ja n\u00f5uab t\u00f5elise loo jutustamist, \u00fchendades elu, lugu ja m\u00e4lu. Soome eluloouurimuse kor\u00fcfee J. P. Roos on t\u00f5denud, et autobiograafiline projekt on autobiograafi soov r\u00e4\u00e4kida teistele elust ja sellest, mis on juhtunud, kuidas see tegelikult oli ning millisena jutustaja seda n\u00e4eb. Elulugu on katse esitada oma lugu t\u00f5eselt (Roos 1994: 2). Eluloo eesm\u00e4rgiks on olla ajastu protokolliks, mitte ilukirjanduslikuks katseks; tal ei ole reegleid, kuid eksisteerivad teatud normid. Enamik eluloo definitsioone r\u00f5hutab, et elulugu toitub kogemustest ja kogetu t\u00f5lgendamisest. Paljud memuaarteosed on eluloo ja m\u00e4lestuste h\u00fcbriidid (Weintraub 1975: 822).<\/p>\n\n\n\n

Andes \u00fclevaate autobiograafilise uurimuse p\u00f5hik\u00fcsimustest kirjandusteaduses, on Leena Kurvet-K\u00e4osaar m\u00e4rkinud, et eesti kirjandusuurijad pole autobiograafia m\u00f5istet kindlalt m\u00e4\u00e4ratlenud (Kurvet-K\u00e4osaar 2003: 178). Samasuguse m\u00e4\u00e4ramatuse ees seisavad k\u00f5ik uurijad, kes kasutavad eluloolist materjali, sest elulooliste uurimuste plahvatuslikult kasvav hulk ei ole viinud \u00fcksmeeleni autobiograafilise subjekti fenomeni ja eluloolise narratiivi olemuse suhtes. Pigem valitseb teatud opositsioon individuaalselt ja ideoloogiliselt laetud narratiivi ja vaikinud \u00fchiskonnagruppide korrastamata vaba k\u00f5nevoolu vahel, p\u00e4rimuskultuuriliste lugude vahel, milles puudub \u00fchem\u00f5tteline selgus, ent milles on siiski nii personaalse jutustuse kui ka sotsiaalsete ning poliitiliste t\u00e4henduste varjatud struktuur (Roos 1994).<\/p>\n\n\n\n

Elulood, m\u00e4lestused, t\u00f5de<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eluloolise traditsiooni pika ajaloo jooksul on minevikust jutustavaid autobiograafilisi tekste nimetatud k\u00f5ige sagedamini m\u00e4lestusteks, kasutatud on ka t\u00e4psustatud varianti \u201celuloolised m\u00e4lestused\u201d (Lebenserinnerungen). Elbert Tuganov alustab oma m\u00e4lestusi samastades eluloo ja m\u00e4lestused: \u201cK\u00e4esolev lugu on meenutus, elulugu\u201d (Tuganov 1998: 5).<\/p>\n\n\n\n

Etnoloogist kirjanik Ilmar Talve on nimetanud oma kolmeosalised m\u00e4lestused autobiograafiaks ja p\u00f5hjendab seda keskendumisega omaenda isikule ja selle arenguloole. \u201cM\u00e4lestuste kirjutaja seevastu tahab aidata lugejat orienteeruda ajas, milles ta on elanud, ja s\u00fcndmustes, mis on ette tulnud, nende p\u00f5hjustes ja kirjutaja enda osas nendes s\u00fcndmustes\u201d (Talve 1997: 7).<\/p>\n\n\n\n

Seega eristab autobiograafiat m\u00e4lestustest autori positsioon: eluloos n\u00e4eb jutustaja k\u00f5ike varjamatult l\u00e4bi oma mina ja selle arenguloo, samas kui m\u00e4lestuste puhul asetab jutustaja end tagasihoidlikult pildi serva peale ja vahendab peamiselt seda, mis toimunud \u00fcmberringi v\u00f5i tsentrumis.<\/p>\n\n\n\n

Nn autobiograafilise p\u00f6\u00f6rdega seoseson 20. sajandil p\u00f6\u00f6ratud t\u00e4helepanu elulugudele kui \u00fchiskonna erinevate gruppide esindajate personaalsetele jutustustele, mida loetakse mingit sotsiaalset r\u00fchma esindavateks t\u00fc\u00fcpilisteks lugudeks. Avaliku diskursuse osaks muutudes on elulugude juurdevool m\u00e4\u00e4ratult t\u00f5usnud. Eluloolise materjali l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamine on l\u00e4inud ajaloolaste v\u00f5i kirjandusloolaste k\u00e4est, kes olid seni biograafiliste allikmaterjalide traditsioonilisteks kogujateks ja uurijateks, sotsioloogide ja etnoloogide, aga ka folkloristide k\u00e4tte.<\/p>\n\n\n\n

Elulugude kogumise esimene suur laine sai alguse 20. sajandi I poolel Poolas. Sajandi teisel poolel on kogumine levinud paljudes maades, kus on praeguseks suured elulooarhiivid: Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias, Itaalias ja mujal. On kogutud nii suulist ajalugu (oral history) kui kirjalikke elulugusid. N\u00e4iteks Soomes ja Norras on elulugude kogud saadud peamiselt eluloov\u00f5istluste tulemusena. \u00dcheskoos kogude kasvuga on h\u00fcppeliselt t\u00f5usnud ka eluloolisel materjalil baseeruva uurimuse kasv.<\/p>\n\n\n\n

Elulugudega tegelemise suurt lainet tiivustas veendumus, et l\u00f5puks on saadud k\u00e4tte materjal, mis v\u00f5imaldab teada saada, mis on \u00fchiskonnas juhtunud. Sellele j\u00e4rgnes peagi kainenemine ja t\u00f5demine, et jutustatud elulugu ei saa samastada elu ajalooga, sest eluloo meediumiks on ebat\u00e4pne ja erapoolik m\u00e4lu. Indiviidi ajakogemus ei ole ainult personaalne, vaid ka sotsiaalne ja kultuuriline, inimesed m\u00e4letavad neidsamu asju v\u00e4ga erinevalt. Paratamatult peab alati k\u00fcsima mitte ainult, mida k\u00f5neldakse, vaid ka, miks k\u00f5neldakse, kellele k\u00f5neldakse ja kes k\u00f5neleb, kelle h\u00e4\u00e4led eluloos k\u00f5lavad (Roos 1994). Probleemid algavad autobiograafilise subjekti piiritlemisest, kelle olemus ja sellega vahetult seotud eluloo (ajaloolise) t\u00f5esuse k\u00fcsimus on biograafilise meetodi kriitikute esimeseks m\u00e4rklauaks. Kui elulugude autorid ise ja paljud elulugude kasutajad on elulooliste m\u00e4lestuste tekste vaadelnud ajalookirjanduse l\u00e4hema abilisena, siis ajaloolased on sageli n\u00e4inud elulugudes vaid juturaamatuid ja heitnud autobiograafilise materjali kasutajatele ette allikakriitilist pimedust. Alexander von Plato vastukriitika j\u00e4rgi ei eksisteeri \u00fchtegi t\u00e4iesti \u201cpuhast\u201d ja s\u00f5ltumatut allikat. \u201cSubjektiivsete m\u00e4lestuste kui historiograafiliste allikate kasutamise kriitikud istuvad klaasmajas, sest piirdumine vaid kirjalike allikate, sealhulgas administratiivaktidega, on t\u00e4nap\u00e4eval veelgi problemaatilisem kui m\u00f5ned k\u00fcmnendid tagasi.\u201d A. v. Plato hoiatab, et \u201cpeaaegu k\u00f5ik historiograafilised allikad on subjektiivsed v\u00f5i kirja pandud subjektide poolt, kes elavad ja t\u00f6\u00f6tavad huvide kokkup\u00f5rgetes\u201d, kuid r\u00f5hutab ka samas, et subjektiivsete m\u00e4lestustega t\u00f6\u00f6tades ei tohi end unustada ja kontrollimisv\u00f5imalusi silmist lasta (Alexander v. Plato 2000: 25).<\/p>\n\n\n\n

J. P. Roos on konstateerinud, et poststrukturalismi m\u00f5jud eluloouurimuse v\u00e4ljal on diskussioonide j\u00e4rel viinud t\u00f5demuseni, et eluloo oluliseks faktoriks on teksti primaarsus ja teadmine eluloo narratiivsest olemusest. Niisama oluline on suhe autori, \u201cmina\u201d ja reaalsuse vahel ning \u201cmina\u201d identsuse probleem, aga ka autorite ja auditooriumide eri tasandite paljusus. Ta t\u00f5deb, et kuigi eluloo k\u00f5iki komponente v\u00f5ib seada k\u00fcsim\u00e4rgi alla, j\u00e4\u00e4b alati midagi alles: see on elu ise v\u00e4ljaspool teksti ja ta p\u00f5hjuslik seos tekstiga (Roos 2002: 29).<\/p>\n\n\n\n

Elulugude kirjutamisest ja s\u00e4ilitamisest Eestis<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Nii nagu k\u00f5igi kirjaliku kultuuriga rahvaste puhul v\u00f5ib ka Eestis r\u00e4\u00e4kida m\u00e4lestustest kui populaarsest \u00ba anrist. Varasemad eesti m\u00e4lestused p\u00e4rinevad 19. sajandi l\u00f5puk\u00fcmnendeist. Alates 20. sajandi kahek\u00fcmendaist aastaist, mil eesti esimene suurem haritlasgeneratsioon j\u00f5udis m\u00e4lestuste kirjutamise ikka, on ilmunud rohkesti m\u00e4lestusteraamatuid.<\/p>\n\n\n\n

Eesti Kultuurilooline Arhiiv on tegelenud m\u00e4lestuste kogumisega alates arhiivi asutamisest 1929. aastal. Samas ei ole see olnud kunagi arhiivi esmaseks \u00fclesandeks, pigem teatud k\u00f5rvalharuks personaalarhiivide koondamise ja l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamise k\u00f5rval. N\u00f5ukogude perioodil, mil kultuurilooline arhiiv kandis Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi k\u00e4sikirjade osakonna nime, oli m\u00e4lestuste kogumine komplitseeritud. Privaatsed m\u00e4lestused on v\u00e4ga tundlik ja sageli raskesti ligip\u00e4\u00e4setav valdkond. Totalitaarsetes riikides, kus ametlik ajalugu on tugevasti ideologiseeritud, on riik soovinud kontrollida ka minevikku. Astrid Reinla r\u00f5hutas, arvustades Toomas Raudami n\u00f5ukogude lapsep\u00f5lve k\u00e4sitlevat memuaarromaani \u201cMiks mitte kirjutada memuaare, kui oled veel noor\u201d, et N\u00f5ukogude Liidus ei tohtinud sugugi iga inimene memuaare kirjutada, sest \u201cm\u00e4letamine oli juba iseenesest kurit\u00f6\u00f6, kirjapanemine veel kahekordne\u201d. Reinla res\u00fcmeeris: \u201cV\u00e4ljam\u00f5eldud ajalugu ei kannata memuaare. V\u00e4ljam\u00f5eldud riik m\u00f5tleb oma kodanike eest, m\u00f5tleb v\u00e4lja ka nende m\u00e4lestused\u201d (Reinla 1990: 998).<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestuste avalikustamine, ilma neid korrigeerimata v\u00f5imu poliitiliste n\u00f5udmiste kohaselt, oli n\u00f5ukogude Eestis reeglina v\u00f5imatu, seesugused katsed, niiv\u00f5rd kui nad eksisteerisid, olid katsetaja jaoks riskantsed, sageli \u00fcpris ohtlikud. Seet\u00f5ttu ilmus Eesti NSV-s v\u00e4he m\u00e4lestusi ja need, mis ilmusid, olid kas poliitiliselt anga\u017eeeritud (nn revolutsion\u00e4\u00e4ride m\u00e4lestused) v\u00f5i piirdusid varase lapsep\u00f5lve muljete edasiandmisega v\u00f5i k\u00e4sitlesid teatud poliitikaga v\u00e4he seotud alasid, kus \u00f5nnestus keskenduda erialastele isiklikele m\u00e4lestustele (nt teatrim\u00e4lestused). M\u00e4lestuste kirjutaja pidi hoolikalt valima, kas meenutada ja mida meenutada ning millest vaikides m\u00f6\u00f6duda, kuiv\u00f5rd \u201csotsiaalseid rolle omavail inimestel oli sageli kaks identiteeti, kaks biograafiat, nende normatiivsed ametlikud biograafiad sisaldasid struktuurseid auke\u201d (L\u00f5hmus 2001: 190).<\/p>\n\n\n\n

Ka neil aastatel leidus inimesi, kes kirjutasid poolvargsi m\u00e4lestusi teadetena tulevikule, pidades ennek\u00f5ike silmas oma j\u00e4rglasi. Kummatigi sisaldasid ka piiratud v\u00f5i tuleviku auditooriumile adresseeritud m\u00e4lestused ettevaatusest ajendatud t\u00fchikuid, teatud teemadest mindi m\u00f6\u00f6da, teatud fakte, peamiselt poliitilise minevikuga seotud informatsiooni ei avalikustatud, nagu mitmed autorid on hiljem vestluses tunnistanud. Suurem osa inimestest eelistas vaikida. Elati p\u00f5him\u00f5tte j\u00e4rgi, et kui ei ole midagi meenutada, siis ei oleks nagu midagi olnudki. Valitses riiklikult konstrueeritud unustus ja sotsiaalselt soovitavate eluloot\u00fc\u00fcpide eelistamine ebasoovitavaile. Seet\u00f5ttu on paljud m\u00e4lestused aktualiseerunud alles 40 v\u00f5i 50 aastat hiljem. T\u00fc\u00fcpiline oli mingi osa kustutamine eluloos: inimesed salgasid nii kunagist v\u00e4lismaal viibimist kui seda, et olid v\u00e4lja saadetud Siberisse, salgasid vangilaagreis mahalastud vanemaid, v\u00e4lismaale p\u00f5genenud sugulasi, perekonna varasemat staatust jne. Stalini ajal oli parem varjata k\u00f5ike, ka nt v\u00f5\u00f5rkeelte oskust. Peaaegu iga\u00fchel oli v\u00e4hemalt kaks elulugu: ametlik versioon ja teine, mida oli parem unustada. S\u00f5jaj\u00e4rgse aja elluj\u00e4\u00e4misstrateegia eeldas m\u00e4lule vastut\u00f6\u00f6tamist, kuid m\u00e4lu ei vabanenud ka hiljem v\u00f5i see toimus v\u00e4ga valikuliselt. N\u00f5ukogude ajal eksisteeris fa\u0161ismiohvrite \u00fching, ent kommunismiohvrid ei v\u00f5inud avalikult r\u00e4\u00e4kida. See taust \u00e4hmastas v\u00e4givalla m\u00f5istet ja moonutas ka teatud m\u00e4\u00e4ral suhtumist kannatanutesse. Kui fa\u0161ismiohvrid said oma kogemused l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada, pidid kommunismiohvrid oma tunded alla suruma. Armistumise asemel lasti haavadele kasvada koorik, mida ei julgetud puudutada.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi n\u00f5ukogude aja jooksul muutusid \u00fches poliitiliste muudatustega ka avalikustamise piirid, ei kadunud ettevaatus. Tekstide kirjutamine ja avaldamine toimusid m\u00f5lemad l\u00e4bi suure valiku, mis puudutab nii autorite sisetsensuuri kui v\u00e4ljaandja-poolset s\u00f5elumist. M\u00e4lestuste kirjutamiseks andis t\u00f5uke Stalini isikukultuse osaline paljastamine, mille j\u00e4rel paljud inimesed s\u00f6andasid oma m\u00e4lestusi kirja panna, m\u00f5ned neist teatud tingimustel ka m\u00e4lestusi hoiule anda muuseumidesse v\u00f5i arhiividesse. Stalini ajal kirjutatud autobiograafilistest tekstidest j\u00f5udsid 1970. aastatel kultuuriloolisse arhiivi \u00fcsna v\u00e4hesed. Kaks neist \u2013 m\u00f5lemad unikaalsed ajastu dokumendid \u2013 on j\u00f5udnud tr\u00fckki: Vello Raigo s\u00f5ja ajal t\u00f6\u00f6pataljonis ja rindel peetud p\u00e4evik kirjades ja Jaan Roosi p\u00e4evikud (Roos 1997, 2000, 2001). Vello Raigo p\u00e4eviku j\u00e4relm\u00e4rkuses kirjutab ta t\u00fctar: \u201cKuuek\u00fcmnendate aastate l\u00f5pus hakkasin kirjade vastu huvi tundma. Sain nad emalt enese k\u00e4tte. Kirjutasin ringi, andsin tutvumiseks m\u00f5nele kirjandusega tegelevale inimesele. Leiti, et avaldada ei saa, kuid soovitati hoolega s\u00e4ilitada ja loota tulevikule, mil neid saaks tr\u00fckis avaldada. Sellise aja saabumises olid k\u00f5ik soovitajad veendunud\u201d (Raigo 1990: 188). Samasuguses lootuses on stalinismij\u00e4rgsel ajal kirjutatud paljud eluloolised tekstid, mis anti arhiivi s\u00e4ilitamiseks poolvargsi v\u00f5i teatud aja jooksul suletuna (Elsbet Pareki, Hermann Everti jt m\u00e4lestused, Jaan Roosi p\u00e4evikud jm). Nii oli arhiiv m\u00e4lestusi kogudes sageli k\u00fcllaltki kahem\u00f5ttelises olukorras: saavutamaks \u00fcleandjate usaldust, tuli saadud materjale hoida poolsalajas ja vastanduda riiklikele institutsioonidele; saavutamaks institutsionaalset usaldusv\u00e4\u00e4rsust, milleta arhiivi eksistents oleks olnud m\u00f5eldamatu, pidi kogumist\u00f6\u00f6 teatud osa maha salgama; tuli laveerida t\u00e4ieliku usalduse ja t\u00e4ieliku usaldamatuse vahel, v\u00e4ltida ekstreemse (otseselt n\u00f5ukogudevastaseks peetud) k\u00e4sikirjalise materjali kogumist, v\u00f5ttes seda kahepoolse usalduse korral vahel siiski hoiule, kuid peites erifondi. ENSV pika ajaloo jooksul teisenes seesugune kogumisstrateegia, 1950. aastate j\u00e4rel ettevaatlikkus v\u00e4henes, hilisemail k\u00fcmnendeil toimusid muudatused suurema avatuse suunas.<\/p>\n\n\n\n

1990. aastal, N\u00f5ukogude impeeriumi kollapsi ajal, tundus v\u00e4ga usutav kirjutada, et \u201csellise aja saabumises olid k\u00f5ik soovitajad veendunud\u201d. Kummatigi tuleks meenutada, et selle aja saabumist ei lootnud n\u00e4ha enamik tol ajal eluj\u00f5us inimesi. Autobiograafilise teksti muutumisel avalikuks tekstiks, m\u00e4lestuste avaldamise v\u00f5imalusel, leppisid autorid tavaliselt mitmete normatiivsete tsenseerivate muudatustega, paljudel juhtudel oli autorite sisemine tsensuur nii tugev, et nad p\u00fc\u00fcdsid ennetada k\u00f5ikv\u00f5imalike toimetajate parandusi. Seet\u00f5ttu pakuvad n\u00f5ukogude perioodil kirjutatud autobiograafilisest materjalist huvi eriti need tekstid (kirjavahetused, p\u00e4evikud), mille autorid ei lootnud ega kavatsenud avalikkuse ette p\u00e4\u00e4seda ja olid seet\u00f5ttu s\u00f5ltumatumad.<\/p>\n\n\n\n

Elulugude kogumisest Eestis<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Postkommunistlike maade, sealhulgas Eesti kaasaminek \u201celuloolise p\u00f6\u00f6rdega\u201d toimus reeglina \u00fches N\u00f5ukogude Liidu lagunemisega. Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv alustas elulugude kogumist 1989. aasta s\u00fcgissuvel. Algatuse idee andis noor ajakirjanik Anneli Sihvart, kes tuli toonase k\u00e4sikirjade osakonna (EKLA) juhataja Rutt Hinrikuse juurde elulugude kogumise ettepanekuga. Idee haakus kultuuriloolise arhiivi m\u00e4lestuste kogumise traditsiooniga, sisaldades samas uudse vaatekoha ja resonantsi ajastus domineeriva m\u00e4lu rehabiliteerimisega. Aeg oli tiine meenutamisest, ajaloolise m\u00e4lu kogumisest ja revideerimisest. Kogumist\u00f6\u00f6 lipulaevaks oli Eesti Muinsuskaitse Seltsi m\u00e4lestuste kogumise aktsioon, mis kuulutati v\u00e4lja 22. veebruaril 1988 EMS-i pressikonverentsil kui Jakob Hurda m\u00e4lestusele p\u00fchendatud ajaloolise p\u00e4randi kogumine. Mart Laar kirjutas: \u201cPannes kirja kas iseenda v\u00f5i vanemate-vanavanemate m\u00e4lestused, on iga\u00fchel v\u00f5imalus kaasa aidata meie ajaloo rahvale tagasi andmisel. Sest moodustub ju nendest \u00fcksikutest inimsaatustest mosaiik, Eesti ajalugu.\u201d \u00dcleskutse l\u00f5ppes heroiliselt: \u201cSee v\u00e4ike rahvas on olnud suur oma kannatustes. Ning andku see meile j\u00f5udu edaspidiseks\u201d (Laar 1988: 11\u201313). Sellest teksti sisendusj\u00f5ulisest retoorikast rohkemgi innustasid inimesi ajakirjas avaldatud kogumisaruanded, milles iga m\u00e4lestuste saatja panus v\u00e4\u00e4ris eraldi nimetamist, vahel ka eraldi esilet\u00f5stmist. Esimene aruanne avaldati ajakirja \u201cKultuur ja Elu\u201d 1988. a mainumbris. Kokku ilmus 18 aruannet, viimane neist 1991. aasta 3. numbris. Selleks ajaks oli kogumist\u00f6\u00f6 nimekirjas 376 s\u00e4ilikut m\u00e4lestusi. Juba 1989. aastal kirjutas Mart Laar: \u201cAjalugu on saanud meie rahvale hetkel k\u00f5ige olulisemaks teaduseks\u201d (Laar 1989: 42).<\/p>\n\n\n\n

Selle \u00fcldsust haaranud laiap\u00f5hjalise aktsiooni k\u00f5rval omandas uue t\u00e4henduse Merle Karusoo pioneerit\u00f6\u00f6. M. Karusoo oli juba alates 1970. aastate l\u00f5pust toonud kogutud eluloolise dokumentaalmaterjali lavale. Pirgu Arenduskeskuse M\u00e4lusektoris, mida Merle Karusoo 1987. aastast juhatas, oli peaeesm\u00e4rgiks elulugude kogumine ja kogutud m\u00e4lu teatraliseeritud tagastamine inimestele. Ella Kaljase p\u00e4eviku p\u00f5hjal lavale toodud \u201cAruanne\u201d (1987) oli Merle Karusoo dokumentaaletendus lihtsa naise Siberi-teekonnast, mis teadvustas esimest korda j\u00f5uliselt nn tavaliste inimeste \u00fclest\u00e4henduste tunnistuslikku rolli.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi (tookordne nimetus k\u00e4sikirjade osakond) esimene \u00fcleskutse \u201cKas sa m\u00e4letad oma elulugu?\u201d saadeti paljudele eestikeelsetele ajalehtedele ja suurematele venekeelsetele ajalehtedele 1989. aasta hilissuvel. Selles selgitati l\u00fchidalt eluloo m\u00f5istet ja r\u00e4\u00e4giti elulugude kui \u00fchiskonna m\u00e4lu kogumise t\u00e4htsusest, r\u00f5hutati elulugude kogumise ajaloolist missiooni ja iga inimese elukogemuse v\u00e4\u00e4rtustamist.<\/p>\n\n\n\n

Vastuseks \u00fcleskutsele laekus esimene elulooline tekst juba septembris. 1989. aasta l\u00f5puks oli laekunud sadakond erineva pikkusega elulugu m\u00f5nelehek\u00fcljelistest kokkuv\u00f5tetest kuni p\u00f5hjalike autobiograafiateni. J\u00e4rgmise aasta l\u00f5puks oli muuseumi laekunud kokku paarsada elulooteksti v\u00f5i elulooliste m\u00e4lestuste k\u00e4sikirja, mille hulgas oli nii vahetult valminud kui ka varasemaid kirjutisi. Esimestel kogumisaastatel avaldati ajalehes \u201cEdasi\u201d (millest peagi sai \u201cPostimees\u201d) v\u00e4hemalt kord aastas korduvaid \u00fcleskutseid koos \u00fclevaatega kogumise k\u00e4igust, samuti elulugude katkendeid. Ka t\u00f5steti paaril esimesel kogumisaastal aasta paremaid eluloolisi m\u00e4lestusi saatnud inimeste kaast\u00f6id esile v\u00e4ikese rahalise preemiaga. Iga publikatsioon ajalehes t\u00f5i kaasa laekumise elavnemise, ent ajakirjandus orienteerus 1990. aastate esimesel poolel kiiresti \u00fcmber turumajanduse reeglitele ja minevikupildikestena esitatud elulooliste m\u00e4lestuste katkenditele ei olnud enam kohta. Eesti Muinsuskaitse Seltsi kogumisaruannete avaldamine ajakirjas \u201cKultuur ja Elu\u201d (Mart Laarilt ilmus aastail 1988\u20131991 18 \u00fclevaadet) lakkas samuti. Aastatel 1994\u201395 elulugude laekumine aeglustus.<\/p>\n\n\n\n

1995. aastal avaldati EKLA teaduri Eve Annuki poolt \u00fcleskutse sihiga saada juurde naiste elulugusid. Paluti kirjutada mitte ainult ajaloolise fookusega elulugusid, vaid p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu ka naiseks olemise kogemusele. Laekunud m\u00f5nek\u00fcmne eluloo p\u00f5hjal koostas Eve Annuk esimese eluloovalimiku \u201cEesti elulood. Naised k\u00f5nelevad\u201d (1997), mis sisaldas 14 elulugu.<\/p>\n\n\n\n

1995. aasta kevadel korraldas Kirjandusmuuseum koos Elias L\u00f6nnroti Seltsiga seminari \u201cEesti elulugu\u201d. Seminarist kutsuti osa v\u00f5tma ajaloolasi, sotsiaalteadlasi ja k\u00f5iki huvilisi. Osav\u00f5tjate seas oli ka Euroopa Elulugude Assotsiatsiooni president, Helsingi \u00fclikooli professor J. P. Roos Soomest ja paljude erialade esindajaid Eestist. S\u00f5nav\u00f5ttudes p\u00fc\u00fcti piiritleda eluloo m\u00f5istet, elulugude kogumise \u00fclesandeid ja v\u00f5imalusi. Konverentsi l\u00f5pul tegi Marju Lauristin ettepaneku asutada elulooselts. Seltsi, mis sai nimeks \u00dchendus Eesti Elulood, ametlik asutamine toimus 6. m\u00e4rtsil 1996.<\/p>\n\n\n\n

Samal aastal tegid soome sotsioloogid vastsele seltsile ettepaneku koguda Eestist elulugusid k\u00e4sil olnud v\u00f5rdleva elulooprojekti jaoks eesm\u00e4rgiga v\u00f5rrelda soomlaste, eestlaste, leedulaste ja venelaste seksuaalk\u00e4itumist ja -kultuuri eluloolise ainese p\u00f5hjal. Kogumine korraldati kogumisv\u00f5istlusena, \u00fcleskutsele reageeris Eestist 60 inimest. Kogutud elulugude p\u00f5hjal valmis Merle Karusoo menukas lavastus \u201cKured l\u00e4inud, kurjad ilmad\u201d ja 1997. a ilmus Merle Karusoo koostatuna samanimeline 21 elulugu sisaldav elulooraamat.<\/p>\n\n\n\n

Soome sotsiaalteadlaste initsiatiivil l\u00e4biviidud kogumisaktsiooni k\u00f5rval kuulutati 1996. aastal v\u00e4lja eluloov\u00f5istlus \u201cMinu ja minu l\u00e4hedaste saatus ajaloo keerdk\u00e4ikudes\u201d, mis p\u00e4lvis laiemat huvi. V\u00f5istlusele saabus 262 t\u00f6\u00f6d (kokku ca 20 000 lk). Kokkuv\u00f5tted tehti 10. juunil 1997. a. Selle kordal\u00e4inud v\u00f5istluse j\u00e4rel on just v\u00f5istlused kujunenud k\u00f5ige tulemuslikumaks kogumisv\u00f5imaluseks.<\/p>\n\n\n\n

1997. a s\u00fcgisel algatasid Rootsi \u00f5petajate ameti\u00fchingud elulooprojekti \u201cL\u00e4\u00e4nemeremaade \u00f5petajate elulood\u201d. Eestist liitusid sellega Eesti Rahva Muuseum, Tallinna Pedagoogika\u00fclikool ja Eesti Kirjandusmuuseum. \u00dchise \u00fcleskutse (\u201c\u00d5petaja, kas m\u00e4letad oma elulugu?\u201d) tulemusel laekusid Kirjandusmuuseumi elulugude kogusse 30 \u00f5petaja elulood.<\/p>\n\n\n\n

1999 ilmus 1949. aasta m\u00e4rtsik\u00fc\u00fcditamise 50. aastap\u00e4evaks k\u00fc\u00fcditatute elulugude valimik \u201cEesti elulood. Me tulime tagasi\u201d (koostaja R. Hinrikus).<\/p>\n\n\n\n

1998. a s\u00fcgisel kuulutati v\u00e4lja eluloov\u00f5istlus \u201cSajandi sada elulugu\u201d, mis t\u00f5i j\u00e4rgmise aasta alguseks kokku 232 elulugu. Kogutu p\u00f5hjal ilmus 2000. aastal sajast eluloost koosnev 2-k\u00f6iteline tekstivalimik \u201cEesti rahva elulood. Sajandi sada elulugu\u201d.<\/p>\n\n\n\n

Veelgi osav\u00f5turohkemaks kujunes 2000. aasta s\u00fcgisel v\u00e4ljakuulutatud eluloov\u00f5istlus \u201cMinu ja minu pere elu Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis\u201d. V\u00f5istluse saagiks saadi 330 elulugu. Kogutud elulugudest ilmus 2003. a \u201cEesti rahva elulugude\u201d III osa, milles elulootekstide k\u00f5rval on ka seitse intervjuud (\u201cEesti rahva elulood. Elu Eesti ENSV-s\u201d)1998. aastal kuulutas Eesti Vabariigi president Lennart Meri seoses 1941. aasta juunik\u00fc\u00fcditamise 60. aastap\u00e4evaga v\u00e4lja m\u00e4lestuste kogumise v\u00f5istluse kooli\u00f5pilastele. Laekunud \u00fcmmarguselt 1500 t\u00f6\u00f6d, mille hulgas on nii pikki elulugusid, eluloolisi uurimist\u00f6id kui ka rohkesti l\u00fchivastuseid k\u00fcsitluskavale, on antud hoiule Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisse arhiivi.<\/p>\n\n\n\n

Elulugude kogus on praeguseks umbes poolteist tuhat erinevat elulooteksti. Elulood varieeruvad pikkuse ja \u00ba anritunnuste poolest, ulatudes m\u00f5nelehek\u00fcljelistest konspektidest sadadesse lehek\u00fclgedesse k\u00fc\u00fcndivate pikkade mikroajaloo aruanneteni, m\u00e4lestuskatkenditega illustreeritud sugupuudest kuni mitmesuguste dokumentidega t\u00e4iendatud perekonnakroonikateni. Domineerib paarik\u00fcmne- kuni sajalehek\u00fcljeline elulugu. Lisades 1990. aastatel kogutud elulugudele ka varasemail k\u00fcmnendeil kogutud m\u00e4lestused, p\u00e4evikud jt autobiograafilised tekstid ja EKLA-sse deponeeritud Eesti Muinsuskaitse Seltsi ca 1800-st s\u00e4ilikust koosneva kogu, v\u00f5ime nentida, et Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis s\u00e4ilitatakse ajaloolise m\u00e4lu lademena ca neli tuhat s\u00e4ilikut elulugusid, m\u00e4lestusi, eluloofragmente jt autobiograafilisi materjale. Kogumist\u00f6\u00f6ga on tegelenud ka teised muuseumid, eesk\u00e4tt Eesti Rahva Muuseum. \u00dchtekokku on Eestis kogutud t\u00f5en\u00e4oliselt kuus kuni k\u00fcmme tuhat autobiograafilist v\u00f5i memuaarset teksti.<\/p>\n\n\n\n

Elulugude kogu on saanud regulaarselt kasutatavaks uurimisallikaks. Kogutud materjali on kasutanud k\u00f5ige enam etnoloogid, kelle uurimused on ilmunud sarjas \u201cStudia ethnologica Tartuensia\u201d, aga ka teistes teadusv\u00e4ljaannetes. Samuti on valminud arvukalt \u00fcli\u00f5pilast\u00f6id. Ene K\u00f5resaare ja Terje Anepaio toimetamisel ilmus esimene artiklikogumik 2001. aastal ja j\u00e4rgmine 2003. aastal. Ene K\u00f5resaar on k\u00e4sitlenud n\u00f5ukogude elulugusid, lapsep\u00f5lve kui eluloopilti, samuti eluloouurimuse teoreetilisi perspektiive, vaadeldes elulugu l\u00e4bi kollektiivse m\u00e4lu m\u00f5iste (K\u00f5resaar 2003a: 42\u201354). Terje Anepaio k\u00e4sitleb traumaatilist m\u00e4lu ja k\u00fc\u00fcditatute elulugusid. Folkoristidest on eluloolist allikmaterjali kasutanud k\u00f5ige enam Tiiu Jaago, anal\u00fc\u00fcsides seda p\u00e4rimuskultuuri ja perekonnap\u00e4rimuse seisukohalt, ta on kahe artiklikogumiku toimetajaks (Jaago 2001 ja 2002). Riina Reinvelt on k\u00e4sitlenud m\u00e4lu selektiivsust (Reinvelt 2001: 244\u2013256), kogunud ingerlaste elulugusid ja annab \u201cStudia ethnologica Tartuensia\u201d sarjas ilmunud \u201cIngeri eludes ja lugudes\u201d \u00fclevaate Ingerimaa ajaloost ning anal\u00fc\u00fcsib ingeri elulugusid, juhtides t\u00e4helepanu sellele, et elatud elu ja jutustatud elu ei ole identsed, jutustaja valib s\u00fcndmused s\u00f5ltuvalt eesm\u00e4rgist, mida ta oma eluloo jutustamisel p\u00fcstitab, ja vaatleb elulugu seostes \u00fchiskonnaga, ajaga ja r\u00e4\u00e4kija-kuulaja suhtega (Reinvelt 2003).<\/p>\n\n\n\n

Eluloolisele materjalile l\u00e4henedes<\/strong><\/p>\n\n\n\n

20. sajandi I poolel s\u00fcndinud inimeste elulood h\u00f5lmavad sageli pikka ajaperioodi ja sisaldavad \u00fcpris mitmekihilist materjali. P\u00f5llumajanduses t\u00f6\u00f6tanud k\u00f5rgharidusega mees v\u00f5tab kokku:<\/p>\n\n\n\n

Elasin huvitaval sajandil. S\u00fcndinud tsaariajal (1914. a), kasvanud ja t\u00f6\u00f6tanud Eesti Vabariigis (1918\u20131940), Eesti NSV-s sotsialismi ehitades (1940\u20131991) ja j\u00e4lle Eesti Vabariigis pension\u00e4rina. Iseloomulik oli sel ajal tehnika tohutu areng (KM EKLA f 350: 362).<\/p>\n\n\n\n

Eri generatsioone ja elukutseid esindavate inimeste elulootekstidest kui v\u00e4ga heterogeensest ainesest on raske anda \u00fclevaadet j\u00e4\u00e4mata \u00fclds\u00f5naliseks. S\u00fcndmused, mida meenutatakse, on tavaliselt leidnud juba k\u00e4sitlemist mitmete distsipliinide esindajate, ajaloolaste ja \u00fchiskonnateadlaste poolt. Elulood asetavad s\u00fcndmuste keskpunkti inimese enda, ta kogemused ja tunded. 20. sajandi esimestel k\u00fcmnenditel s\u00fcndinud inimeste jaoks on kirjutamise esmaseks ajendiks tunnistuste andmine elu dramaatilisematest perioodidest ja eriti sellest, millest varem ei saanud r\u00e4\u00e4kida: riiklikest repressioonidest, sunnit\u00f6\u00f6st t\u00f6\u00f6pataljonides, kannatustest Siberi-teekonnal, elust vangilaagrites v\u00f5i v\u00e4ljasaatmispaikades. Elu varasemat stabiilsust ja selle l\u00f5hkumist 1939. aastal r\u00f5hutab enamik sajandi esimesel kolmandikul s\u00fcndinuist. 1905. a s\u00fcndinud naine (\u00f5petaja):<\/p>\n\n\n\n

Viimased aastad enne baaside lepingut Venemaaga olid muretud ja l\u00f5busad. Pingutasime homse nimel ja \u00fcldises lootusrikkas meeleolus arenes Eesti elu (ERE I: 22).<\/p>\n\n\n\n

Sageli iseloomustatakse elu s\u00f5jaeelses Eestis id\u00fcllilisena. 1921. a s\u00fcndinud naine (ajaloodoktor) konstateerib: 1939. aastal baaside tulekuga purunes teatud id\u00fcll, mis iseloomustas mu lapsep\u00f5lve ja noorusaegu (ERE I: 227).<\/p>\n\n\n\n

Elulugude p\u00f5hjal v\u00f5iks 20. sajandi esimesel poolel s\u00fcndinud jagada kolme suuremasse sugup\u00f5lve. Esimesse kuuluksid sajandi esimestel k\u00fcmnenditel s\u00fcndinud, s\u00fcnniaastatega 1900\u20131920 (tegelikult on vaid \u00fcksikud vanemaist elulookirjutajaist s\u00fcndinud enne 1908. aastat). Nad olid Eesti Vabariigi loomise ajal noored ja said tavaliselt 30-ndail aastail majanduslikult j\u00e4rje peale, 1939. aastal alanud s\u00fcndmuste ahel p\u00f6\u00f6ras kogu nende senise elu pea peale ja v\u00f5ttis paljudelt k\u00f5ik. Sama kehtib ka j\u00e4rgmise, 1920\u20131939 s\u00fcndinud sugup\u00f5lve kohta, keda eelneva(i)st generatsiooni(de)st eraldab nende noorusest tingitud suurem mobiilsus, mis muudab valikute skaala kirevamaks. Seda sugup\u00f5lve v\u00f5iks nimetada ka kibedate valikute sugup\u00f5lveks. Nende noorusaastad langesid tervenisti v\u00f5i osaliselt Eesti nn saatuseaastatesse 1939\u20131953 ja nende valikud s\u00f5ltusid suurriikide poliitikast, sisaldades nii nagu eelmiselgi p\u00f5lvkonnal dramaatilisi vastasseise. K\u00f5ige arvukama grupi elulookirjutajate hulgas moodustavadki 1920. aastatel s\u00fcndinud, kellest rohkem kui pooled on mehed. Suur osa neist kuulus mobilisatsiooni alla ja neid v\u00f5eti erinevaisse armeedesse, neil oli valida kuuletumise v\u00f5i pakkumineku vahel; nad olid tagaaetavad, v\u00f5itlejad v\u00f5\u00f5rastes armeedes, s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetud. Kellelgi ei \u00f5nnestunud s\u00e4ilitada v\u00e4ljakujunenud elulaadi.<\/p>\n\n\n\n

Ajavahemikus 1939\u20131959 s\u00fcndinud ei m\u00e4leta Eesti Vabariiki. Nende noorus j\u00e4i s\u00f5ja-aastatesse v\u00f5i kehvav\u00f5itu s\u00f5jaj\u00e4rgsesse aega. Selle p\u00f5lvkonna m\u00e4lestusi iseloomustab m\u00f5iste \u201cj\u00e4relm\u00e4lu\u201d. Omamata isiklikke kogemusi s\u00f5jast, on nad veetnud lapsep\u00f5lve v\u00f5i nooruse keset s\u00f5jam\u00e4lestusi ja s\u00f5ja m\u00e4rkidega keskkonda.<\/p>\n\n\n\n

1939. aastal oli Eestis 1 000 360 eestlast, 1944. aasta l\u00f5pul asus samal territooriumil 806 400 eestlast. Eestlasi oli Eestis ca 95% rahvastiku \u00fcldarvust. Neljak\u00fcmne n\u00f5ukogude aastaga langes eestlaste osakaal 1989. aasta rahvaloenduse ajaks 61,5 protsendini (Sarv 1997: 259). Tolle aja kohta kogutud m\u00e4lestused aitavad m\u00f5ista neid arve mitte statistilise abstraktsioonina, vaid totaalselt muutunud tegelikkusena. Autorid m\u00e4\u00e4ratlevad oma elulugusid sageli mingi aja t\u00fc\u00fcpiliste elulugudena, m\u00e4\u00e4ratledes ennast l\u00e4bi aja. Kujundlikule hinnangule \u201cmu punase pitseriga m\u00e4rgistatud elu\u201d (Kivik 1997: 98) eelistatakse sageli m\u00e4\u00e4ratleda oma ja oma perekonna saatust pikemas ajal\u00f5ikes: Meie pere lugu on t\u00fc\u00fcpiline 20. sajandi Eesti peredele (ERE III: 101).<\/p>\n\n\n\n

Kahtlemata ei mahu nn n\u00f5ukogude elulood tekstina N\u00f5ukogude Eesti eksisteerimise ajalistesse raamidesse, vaid ulatuvad neist v\u00e4ljapoole. Eluloo aeg ja ajalooline aeg ei kanna elulookirjutaja jaoks sageli samat\u00e4henduslikku laengut. Kui \u00fched n\u00e4evad kogu oma elul \u201cpunast pitserit\u201d, t\u00f5lgendavad teised ligil\u00e4hedalt samasuguse eluk\u00e4iguga inimesed oma elu kuidagi teistmoodi. Paljudel juhtudel j\u00e4\u00e4b eluloo kirjutaja kognitiivne pagas nii v\u00f5i teisiti verbaliseerimata ja paljud autorit m\u00f5jutanud s\u00fcndmused j\u00e4\u00e4vad v\u00e4ljendamata. Ideed ja teooriad, mis aitavad oma kogemusi vormida, kaotavad ajaloo p\u00f6\u00f6retes oma t\u00e4henduse. Kui ideoloogiline kontekst muutub, muutuvad ka s\u00f5nad, millega oma varasemat kogemust v\u00e4ljendada. Ilma kaasaegsete kogemusteta j\u00e4\u00e4ks paljudest varasemaist s\u00fcndmustest r\u00e4\u00e4kimata v\u00f5i jutustataks nendest erineval viisil.<\/p>\n\n\n\n

N\u00f5ukogude aja elu ja elulugusid on raske, vahel v\u00f5imatugi k\u00e4sitleda ilma neid asetamata ajaloolisse v\u00f5rgustikku, kus v\u00f5rgusilmad k\u00fcll tihtipeale muutunud. Aili Aarelaid on oma n\u00f5ukogude elulugusid k\u00e4sitlevas artiklis \u201cSovetid v\u00f5i eurooplased\u201d pakkunud v\u00e4lja jaotuse k\u00fcmnendite l\u00f5ikes: 1940. aastad \u2013 elluj\u00e4\u00e4misekunst; 1950. aastad \u2013 kahepaiksuse s\u00fcnd; 1960. aastad \u2013 kommunismitondi kodustamine; 1970. aastad \u2013 elevandiluutorni ehitamine (Aarelaid 1998: 77\u2013235).<\/p>\n\n\n\n

Enn Tarvel pakub v\u00e4lja 9 perioodi, millest kolm esimest on t\u00e4ielikku okupatsiooni ja anneksiooni ettevalmistav aeg (nn baaside aeg, esimene n\u00f5ukogude aasta ja saksa aeg); j\u00e4rgneb n\u00f5ukogude aja kehtestamine alates Tallinna langemisest 22. septembril 1944 kuni kollektiviseerimiseni. Viies periood algab 1949. aasta m\u00e4rtsik\u00fc\u00fcditamisega ja l\u00f5peb 1956. v\u00f5i 1958. aastal. Koos kahe eelneva perioodiga moodustab viies periood nn Stalini aja. Sellele j\u00e4rgneb kuuendana re \u00ba iimi stabiliseerumise aeg kuni ajavahemikuni 1965\u20131968. Stagnatsiooniaegu on kaks: 1968\u20131978 ja 1978\u20131987. Viimane, \u00fcheksas periood algab Tarveli j\u00e4rgi 1987 ja l\u00f5peb 20. augustil 1991 (Tarvel 1999: 105\u2013115). Ligikaudu samasuguse, kuid m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem detailse periodiseeringu esitab ka Marju Lauristin (ERE III: 9). Elulookirjutajad ise toovad k\u00f5ige reljeefsemalt v\u00e4lja okupatsiooni alguse, s\u00f5jaj\u00e4rgse Stalini aja ja hilisema nn n\u00f5ukogude aja. Elulugu on kirjutaja jaoks tervik, kuid reeglina mingi kindla fookusega tervik. See fookus v\u00f5ib asetuda teatud dramaatilisele perioodile kirjutaja elus, fookus v\u00f5ib asetuda ka ainult isiklikule elule, nn v\u00e4ikesele ajaloole, kusjuures k\u00f5ik, mis toimub \u00fchiskonnas ja nn suures ajaloos, l\u00e4heks kirjutajast n\u00e4iliselt m\u00f6\u00f6da. \u00dcks fookuse valiku m\u00f5justaja on tellimus. Iga elulookirjutajat, kes alustab kirjutamist kindla kogumisv\u00f5istluse \u00fclekutse peale v\u00f5i sobitab oma loo v\u00e4ljakuulutatud v\u00f5istluse tingimustega, m\u00f5jutab v\u00e4hem v\u00f5i rohkem ka \u00fcleskutse tekst. Eluloov\u00f5istluste \u00fcleskutsed on v\u00e4ltinud k\u00fcsitluskava esitamist, k\u00fcll on antud teatud h\u00e4\u00e4lestus, \u00fcldine instruktsioon alustada esivanemaist ja varasemaist m\u00e4lestustest, kirjutada erinevatest eluperioodidest kuni kaasajani. Erinevate v\u00f5istluste puhul oli lisatud t\u00e4psustavaid ja abistavaid k\u00fcsimusi v\u00f5i m\u00e4rks\u00f5nu, vahel ka eritingimusi: sajandi saja eluloo puhul oli selleks teksti pikkus, soovitavalt 15\u201320 lk; nn seksielulugude v\u00f5istlusel paluti r\u00e4\u00e4kida asjust, millest tavaliselt eluloos vaikitakse (nt milliseid seksuaalse varjundiga m\u00e4nge m\u00e4ngiti lapsep\u00f5lves v\u00f5i kas on olnud kokkupuuteid seksuaalse ahistamisega jms). N\u00f5ukogude aja eluloov\u00f5istluses (\u201cMinu ja minu pere elu Eesti Vabariigis ja Eesti NSV-s\u201d) keskenduti erinevate ajaj\u00e4rkude v\u00f5rdlusele, h\u00e4\u00e4lestuseks paluti meenutada mitmeid spetsiifilisi olustikulisi detaile (defitsiit jms). Kuigi viimase eluloov\u00f5istluse puhul saadi rohkesti olustikupilte n\u00f5ukogude ajast, osutavad ka Merle Karusoo lavastatud seksielulood \u201cKured l\u00e4inud, kurjad ilmad\u201d, et hoolimata fookusest, kujutavad peaaegu k\u00f5ik Eesti NSV-s elanud inimeste kirjutatud elulood \u2013 s\u00f5ltumata s\u00fcnniaastast \u2013 n\u00f5ukogude elulaadis eksisteerinud n\u00e4htusi ja ellusuhtumist.<\/p>\n\n\n\n

Sugup\u00f5lvede piiritlemise k\u00f5rval on 20. sajandi keskpaiga eesti elulugusid v\u00f5imalik vaadelda kolme p\u00f5hilise saatusev\u00f5imaluse j\u00e4rgi: 1) eestlaste elulood okupeeritud kodumaal; 2) p\u00f5genike elulood ehk eesti diasporaa L\u00e4\u00e4nes; 3) eesti diasporaa Idas, s.o represseeritute elulood ja nn Venemaa eestlaste elulood (viimaseid on v\u00f5rreldes k\u00fc\u00fcditatute elulugudega kogutud v\u00e4ga v\u00e4he).<\/p>\n\n\n\n

Nende kolme kohordi piirid l\u00e4ksid tihti l\u00e4bi perekondade ja sageli s\u00f5ltus mitte vabast tahtest, vaid juhusest, kuhu keegi sattus.<\/p>\n\n\n\n

Korduvaid teemasid elulugudes<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Objektiivset, ilma viha ja eelistuseta (sine ira et studio) jutustamist on peetud m\u00e4lestuste puhul ideaaliks. Johan K\u00f5pu \u201cM\u00e4lestuste radadel\u201d II osa algab ridadega \u201cMa ei s\u00fc\u00fcdista kedagi, ma ei vabanda kedagi, ma \u2013 jutustan\u201d (K\u00f5pp 1991: 5). Ent ka k\u00f5ige erapooletum jutustamine (nagu osutavad ka J. K\u00f5pu m\u00e4lestused) t\u00e4hendab pidevaid valikuid ja otsuseid. Elulugude kogus on m\u00f5nik\u00fcmmend autorit kirjutanud oma tekstid kahel korral, muutes fookust ja lisades detaile. Elulooteksti korduvas kirjutamises ei ole midagi erakordset, sel v\u00f5ivad sageli olla individuaalsed p\u00f5hjused, alates soovist t\u00e4iendada oma teksti ununenud detailidega v\u00f5i muuta fookust, et t\u00e4ita j\u00e4rjekordse eluloov\u00f5istluse \u201ctellimust\u201d, kuni struktuuriliste muudatuste korrigeerimiseni, nn aukude t\u00e4itmiseni. Silmas pidades mahavaikitud fakte ja t\u00fchikuid tektis, on m\u00f5nedki autorid tunnistanud, et sooviksid p\u00e4rast Eesti vabanemist oma eluloo osalt uuesti kirjutada, kuid ei leia vanuse t\u00f5ttu selleks enam piisavalt jaksu. Kahtlemata m\u00e4\u00e4rab okupeeritud riigis eluloolise teksti sisu kirjutamise aeg, ja okupatsiooni j\u00e4rel kirjutatud tekstid v\u00f5ivad varasemaist erineda nii vaatepunkti ja hinnangute kui ka kujutatud \u00fcksikasjade poolest. Samas peab k\u00fcsima, kas pole struktuurilised augud autobiograafilise teksti omaduseks \u00fcldse, erinevad vaid t\u00fchikute tekke p\u00f5hjused. Poliitilised p\u00f5hjused, mis totalitarismi tingimustes on esikohal, asenduvad normaalsetes tingimustes isiklike, perekondlike jm p\u00f5hjustega.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestuste usaldusv\u00e4\u00e4rsuse loob sageli eluloo kirjutaja valitud jutustamise strateegia, mis algab kirjutamise p\u00f5hjendusest. Alustades eluloo kirjutamist, k\u00fcsib vist iga\u00fcks, mis on m\u00f6\u00f6dunu t\u00e4hendus ja mida peaks meenutama, aga ka, kes v\u00f5ib m\u00e4letada, kelle m\u00e4lestusi peetakse usaldusv\u00e4\u00e4rseks ja mis tuleks teha, et saavutada suuremat usaldatavust. Vanemasse generatsiooni kuuluvate kirjutajate jaoks on eluloo jutustamine tihtipeale retk kaotatud paradiisi.<\/p>\n\n\n\n

Minu lapsep\u00f5lve elulugu ei saa pakkuda huvi \u00fchelegi k\u00f5rvaltvaatajale. Minule on see aga ainus varandus, mis j\u00e4\u00e4nud. Sain j\u00e4lle viibida minule k\u00f5ige armsamas ajas, kohtuda kallite inimeste ja paikadega (KM EKLA f 350: 850; naine, snd 1928).<\/p>\n\n\n\n

1924. a s\u00fcndinud mees p\u00f5hjendab kirjutamise alustamist ajalooliste tunnistuste andmisega ja rahuldusega, et saab l\u00f5puks kirjutada \u201cnii nagu oli\u201d:<\/p>\n\n\n\n

Alustan eluloo kirjutamist m\u00f5ningase kahtlusega: kas suudan j\u00e4\u00e4da l\u00f5puni siiraks, et k\u00f5ik elujuhtumised ja m\u00f5tted ausalt kirja panna. Siiski ma tahan seda ja loodan oma ideele truuks j\u00e4\u00e4da, tekitagu see kui palju tahes ebamugavust minule endale ja h\u00e4mmingut lugejale. Teisiti kaoks koos minuga t\u00fckike \u00fche perekonna ning \u00fchtlasi kogu rahva ajaloost. Pool sajandit kestnud punase v\u00f5imu ajal olin sunnitud mitmeid kordi kirjutama oma elulugu ja t\u00e4itma ankeete. Mitte \u00fckski neist polnud ausalt koostatud. Alati oli midagi moonutatud, sest kunagi polnud m\u00f5istlik k\u00f5ike, mida teada taheti, ausalt kirjeldada (KM EKLA f 350: 883).<\/p>\n\n\n\n

1939. a s\u00fcndinud teadlane p\u00f5hjendab pikalt:<\/p>\n\n\n\n

Ma olen ammu tahtnud oma m\u00e4lestusi kirja panna, kuid kui keegi mult k\u00fcsib, miks mul selline soov on, siis j\u00e4\u00e4n ma vastuse v\u00f5lgu. Kas on see mingi kirjutamise pisik, mis ilmselt juba mu emal k\u00fcljes oli, v\u00f5i hoopis midagi muud, ma ei tea. Arvan, et kui mu vanemad oleksid oma elu kohta sellise loo kirjutanud, siis v\u00f5ib-olla oleks mul olnud rohkem, millele elus toetuda.<\/p>\n\n\n\n

[—] Minu \u00fcllatuseks osutus siiski see kirjutamine suureks heameele allikaks. [—] \u2026 mida rohkem ma kirjutasin, seda rohkem hakkas meelde tulema. Otsekui oleks \u00fcks meeldetulnud asi haakunud teisega, see omakorda kolmandaga ja nii hakkas kusagilt m\u00e4lu h\u00e4maratest kambritest p\u00e4evavalguse k\u00e4tte tulema m\u00e4lestuste rida, tekitades kord s\u00fcdantsoojendava muige, kord p\u00f5letava h\u00e4bitunde, kord lihtsalt konstateeringu \u2013 ah nii see siis oligi. Kuigi ma olen p\u00fc\u00fcdnud olla nii aus kui v\u00f5imalik, pole siin kaugeltki k\u00f5ike minu elus juhtunut kirjas, sest nii kange mees ma pole, et niisuguseid seiku, mida ma siiani h\u00e4benen, oleksin julgenud kirja panna, ja paljut ma lihtsalt enam ei m\u00e4leta. Ka ei tarvitse k\u00f5ik, mis kirjas on, t\u00e4iesti \u00f5ige olla, sest aastad on oma t\u00f6\u00f6 teinud ja palju on mu m\u00e4lus \u00e4hmastunud v\u00f5i hoopis kustunud. Ning veel peab arvestama seda, et m\u00e4ngus on ka teised inimesed (KM EKLA f 350: 1060).<\/p>\n\n\n\n

Viimane kirjutaja ei soovi anda tunnistusi \u00fcldsuse nimel, vaid kirjutada eelk\u00f5ige oma individuaalseist kogemustest. Vastupidiselt on paljud vanemad kirjutajad v\u00f5tnud rahvuse esindaja hoiaku:<\/p>\n\n\n\n

Ajalugu on eesti rahvuse \u00fcle maailma laiali pillutanud. Eestlased on otsekui v\u00f5ililleseemned, keda tuul kaugele kandnud. K\u00f5ikjal on nad j\u00f5udsalt juurdunud. See k\u00f5neleb eesti rahva t\u00f6\u00f6kusest (ERE I: 473; naine, snd 1925).<\/p>\n\n\n\n

Sageli on kirjutaja vaatekoht eluloole antud juba pealkirjas, milles tihti kordub \u201cMinu p\u00f5lvkonna lugu\u201d. Kirjutamise p\u00f5hjustena mainitakse sageli kohustust r\u00e4\u00e4kida, mis toimus tegelikult. Seda kohustust v\u00e4ljendatakse tavaliselt m\u00e4lestuste sissejuhatuses, aga sageli ka kaaskirjas:<\/p>\n\n\n\n

Vastuseks teie \u00fcleskutsele mina kui perekonna vanim ja viimane loen oma kohuseks saata teile j\u00e4rgnevad elulood. Kuigi k\u00f5ik kirjeldatud on keskp\u00e4raste elulugudega keskp\u00e4rased eestlased, annavad nad siiski l\u00e4bil\u00f5ike eelmise ja praeguse p\u00f5lve k\u00e4ek\u00e4ikudest (KM EKLA f 350: 155).<\/p>\n\n\n\n

Ent kahtlemata ei ole oma \u00fclekohtukogemustest r\u00e4\u00e4kimisel mitte ainult t\u00f5ekuulutuslik eesm\u00e4rk, vaid paljudel juhtudel m\u00f5jub kirjutamine ka kirjutajale endale teraapiliselt. Vieda Skultans, kes on p\u00f5hjalikult tegelenud l\u00e4ti postsovetliku m\u00e4lup\u00e4randiga, r\u00f5hutab, et eluloolised jutustused t\u00f6\u00f6tavad kahel tasandil. Nad segavad vahetute m\u00e4lupiltide l\u00e4bi minevikku ja olevikku, tuues mineviku r\u00e4ngad kogemused taas esile, samas aga aitavad nad ka minevikust distantseeruda. P\u00f6\u00f6rdudes pidevalt tagasi tunnistuste andmise juurde, p\u00fc\u00fcavad inimesed luua oma elule t\u00e4henduslikku raami (Skultans 1998: 22).<\/p>\n\n\n\n

Igal autoril on ettekujutus mingitest eluloomallidest ja oma kogemuste interpreteerimise mudelitest. Enamik elulugusid, mis saadeti kogumisv\u00f5istlusele \u201cMinu ja minu l\u00e4hedaste saatus\u201d, algavad esivanematest, suguv\u00f5sa p\u00e4rimusest. Selle k\u00f5rval k\u00f5neldakse palju mineviku sotsiaalsetest ja kultuurilistest kogemustest: koolist, t\u00e4htp\u00e4evadest, seltsitegevusest. Eluk\u00e4iku liigendanud s\u00fcndmusi esitatakse tavaliselt l\u00e4bi kindlaks kujunenud representatsioonide:<\/p>\n\n\n\n

Need mu ametile ja suhtlemisele aluse pannud kooliaastad olid R\u00d5\u00d5MUAEG: [—] N\u00fc\u00fcd m\u00f5istan seda kui arusaamade selginemise, mehistumise ja muutuste k\u00f5rgseisu, mida v\u00f5imendas armastav kodu vanemate j\u00e4\u00e4gitu toetusega ja pedagoogide tarkus oma \u00f5pilastega suhtlemisel. [—] Sel kevadel olin ka Kaarli kirikus leerilaps, j\u00e4rgides meie suguseltsi ja perekonna kirikutavasid (ERE I: 206; mees, snd 1920).<\/p>\n\n\n\n

Kahtlemata on iga kirjutaja jaoks kirjutamisel m\u00e4\u00e4ravaks ka teatud perioodi olulisus kirjutaja jaoks, seet\u00f5ttu on k\u00f5igis elulugudes eredaid pilte lapsep\u00f5lvest ja noorusest.<\/p>\n\n\n\n

Traumaelulood<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Dramaatiliste kogemuste kirjeldamine n\u00e4ib paradoksaalsel moel eluloo kirjutamisel k\u00f5ige lihtsam. See lihtsus on kahepalgeline, vaieldamatult struktureerivad erakordsed s\u00fcndmused eluloolist narratiivi k\u00f5ige paremini, dramaatiliste kogemuste ajalugu sisaldab enamasti valmis jutustuse, milles on nii ekspositsioon kui kulminatsioon(id) ning eksootilised detailid, mida rahulik ja monotoonne argip\u00e4ev kunagi ei sisalda. Teisalt on raskete \u00fcleelamiste meeldetuletamine ja kirjeldamine kirjutaja jaoks veel \u00fcks laskumine infernosse, mis m\u00f5nel puhul v\u00f5ib olla vabastav, ent harvad pole ka juhtumid, mil kirjutaja r\u00f5hutab, et tal puuduvad s\u00f5nad, et kogetut edasi anda.<\/p>\n\n\n\n

N\u00f5ukogude repressiooniohvrite eluloolised m\u00e4lestused on tr\u00fckis\u00f5nas saanud k\u00f5ige enam t\u00e4helepanu, sageli on just neid peetud k\u00f5ige t\u00fc\u00fcpilisemateks n\u00f5ukogude elulugudeks. Traumateooriale toetuvate traumauurijate (ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsist l\u00e4htuvas) interpreteeringus tuleb kaotused ja valu teadvustada, korduvalt \u00fcle r\u00e4\u00e4kida ja ps\u00fc\u00fchiliselt l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada, sest sel viisil on v\u00f5imalik minevikuga rahu teha ja tuleviku suunas edasi liikuda.<\/p>\n\n\n\n

Indiviidi jaoks, kes on elanud l\u00e4bi \u0161oki ja personaalse kriisi, on igal \u00fcksikul s\u00fcndmusel traumaatiliste s\u00fcndmuste ahelas kogemustest, prioriteetidest ja sensitiivsusest l\u00e4htuv t\u00e4hendus. Kuidas see peegeldub eluloolises narratiivis? Trauma signaalidena elulugudes v\u00f5ib t\u00e4heldada jutustaja l\u00e4bielamuste raportit koos \u00e4\u00e4rmise \u00f5uduse kujutamisega (seda kohtab k\u00f5ige sagedamini vanglam\u00e4lestuste puhul); teatud s\u00fcndmuste varjamist (neist s\u00fcndmustest on juttu vaid vihjamisi v\u00f5i kogemata, nt ei r\u00e4\u00e4gita sageli personaalsetest v\u00e4givallakogemustest ega seksuaalsest v\u00e4givallast); teatud traumaatiliste s\u00fcndmuste pidevat uuesti jutustamist \u00fches v\u00f5imetusega j\u00e4rgnevate s\u00fcndmuste esitamiseks; pikaajalist vaikimist ja meenutamisest keeldumist v\u00f5i v\u00f5imetust oma lugu jutustada; ka muudatusi jutustaja h\u00e4\u00e4les ja kehakeeles jm (Benezer 2000: 32\u201336). Mitmed traumaatiliste elulugude uurijad on t\u00f5denud, et trauma j\u00e4ljed on v\u00e4ga p\u00fcsivad ja ei kao m\u00e4lust t\u00e4ielikult kunagi.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5igi n\u00f5ukogude ajal elanud inimeste elulugude s\u00f5lmitus j\u00e4\u00e4b 1939. aastasse. Sageli nimetatakse baaside lepingut \u00fclekohtu alguseks. 1923. a P\u00f5hja-Eestis s\u00fcndinud mees m\u00e4letab konkreetselt:<\/p>\n\n\n\n

1939. aasta oktoobrip\u00e4evade ilm, kui punav\u00e4ed meie baasidesse saabusid, oli s\u00fcgisene, jahe ja sombune. Seisime murelikult Narva-Tallinna maantee \u00e4\u00e4res ning ootasime punav\u00e4gede kolonnide saabumist. Nende tulekust olid ajalehed juba m\u00f5ni p\u00e4ev tagasi teatanud. Enne kui midagi paistma hakkas, kostis k\u00f5rvu mootorite m\u00fcra ja ninna tungis eriliselt ebameeldiv heitgaasi toss, mis lausa hinge mattis, kui vene autod meie kohale j\u00f5udsid. Hallides sinelites s\u00f5durid, \u201ct\u00e4itornid\u201d peas, istusid GAZ-iku lahtises kastis mitmes reas. Kahju, et nad meie n\u00e4gusid ja rusikasse pigistatud k\u00e4si ei n\u00e4inud (vt ERE I: 265).<\/p>\n\n\n\n

Meenutustes p\u00f6\u00f6ratakse t\u00e4helepanu sissetungijate erinevusele, mida r\u00f5hutatakse korduvate juhtumite meenutamisega. 1923. a s\u00fcndinud mees:<\/p>\n\n\n\n

Pool aastat hiljem levitas rahvasuu t\u00f5sielulisi anekdoote, kuidas Vene ohvitseride prouad pidanud Eestist ostetud \u00f6\u00f6s\u00e4rke ilmatu uhkeks tantsu\u00f5htu r\u00f5ivastuseks. Pagari\u00e4rist viit saia soovides k\u00e4isid nad kohusetundlikult viis korda poes. Ju neil oli Venemaal selline porjadok olnud (ERE I: 265).<\/p>\n\n\n\n

Teine, 1926. a s\u00fcndinud mees meenutab, kuidas oli Vene okupatsiooniv\u00e4gesid ette valmistatud:<\/p>\n\n\n\n

Paark\u00fcmmend aastat hiljem kaevanduses t\u00f6\u00f6tades kuulsin \u00fchelt selle s\u00f5idu kaasa teinud venelaselt, et politruk andnud neile range korralduse mitte ringi vahtida ja mitte lasta end petta: k\u00f5ik, mida n\u00e4ete \u2013 kauplused, inimeste riietus \u2013 on pettus, tegelik elu on vaene ja vilets (ERE II: 9).<\/p>\n\n\n\n

Otsustavalt muutus suhtumine N\u00f5ukogude okupatsiooni p\u00e4rast 14. juunit 1941. N\u00f5ukogude terrori tulemusena tervitati sakslasi esialgu vabastajatena: Alanud s\u00f5da tegi r\u00f5\u00f5mu \u2013 n\u00fc\u00fcd p\u00e4\u00e4seme Siberisse saatmisest (ERE II: 11).<\/p>\n\n\n\n

Kui naiste ja laste meenutused s\u00f5jaajast piirnevad eluaseme, toidu, turvalisuse, perekonna elluj\u00e4\u00e4misega, mis ei ole k\u00f5ik soospetsiifilised, vaid peegeldavad ka rahva \u00fcldist suhtumist s\u00fcndmustesse, siis meeste meenutused keskenduvad enamasti s\u00f5jas\u00fcndmustele. Korduvad arutlused v\u00f5\u00f5ra poole ja oma poole \u00fcle. 1923. a s\u00fcndinud mees meenutab:<\/p>\n\n\n\n

Kui aga saabus aeg, mil oli vaja v\u00e4lja astuda oma vabaduse kaitseks, ei j\u00e4tkunud meie kasvatajatel tarmu puhumaks s\u00f5jasarve. See k\u00f5lamata j\u00e4\u00e4nud signaal m\u00e4\u00e4ras meid s\u00f5dima v\u00f5\u00f5raid s\u00f5du ja lahutas \u00f5igeteks ja valedeks. Joon jooksis l\u00e4bi 1922. ja 1923. s\u00fcnniaasta vahelt ja osutus eikellegimaaks, mille servades seisid okastraatt\u00f5kked ja kaevikuread. See joon m\u00e4\u00e4ras, kes pidi surema Stalini, kes Suur-Saksamaa eest (ERE I: 376).<\/p>\n\n\n\n

1923. a s\u00fcndinud N\u00f5ukogude armees Eesti Korpuses s\u00f5dinud mees arutleb selle \u00fcle, mis oli eestlase jaoks \u00f5igel v\u00f5i valel poole s\u00f5dimine:<\/p>\n\n\n\n

Praegu polemiseeritakse palju selle \u00fcle, kes olid s\u00f5jas \u00f5igel, kes valel poolel. Justnagu oleksid need mehed, kes Eesti Leegionis v\u00f5itlesid, olnud \u00f5igel poolel ja k\u00f5ik lausa kangelased, aga need, kes Eesti Korpuses s\u00f5disid, tegutsenud justkui valel poolel. See on suur jama. \u00dckski eesti mees, kes s\u00f5dis sakslaste vastu, ei kujutanud ette, et tema v\u00f5itleb n\u00f5ukogude v\u00f5imu eest Eestis. K\u00f5ik tahtsid ikka vaba Eestit. \u00dched tahtsid vabastada Eestit sakslastest, teised venelastest. Ega sakslaste h\u00e4vitust\u00f6\u00f6 v\u00e4ike olnud. Ka mina ei kujutanud ette, et venelane j\u00e4\u00e4b Eestisse ja okupeerib meid veel viisk\u00fcmmend aastat (ERE I: 321).<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5lemat totalitaarre \u00ba iimi v\u00f5rdleb David Abramson (snd 1923):<\/p>\n\n\n\n

Septembris 1940 arreteeriti minu isa. Mingit otsest v\u00f5i kaudset s\u00fc\u00fcd tal polnud. Ta oli rikas ja oli vaja ta kinni panna. Mina olin kodus, kui isale j\u00e4rele tuldi. Mehed kiskusid t\u00e4\u00e4kidega tapeete maha ja otsisid seinte seest varandust. See oli minu esimene tutvus ja \u201csuure s\u00f5pruse\u201d algus n\u00f5ukogude v\u00f5imuga. Isa istus vangilaagrites kusagil Kasahstanis. Eestisse tuli ta tagasi 1946 v\u00e4ljal\u00f6\u00f6dud silmaga inimvarena. Tegelikult on meie perekond kannatanud palju rohkem venelaste kui sakslaste l\u00e4bi. Sakslased tapsid \u00fche meie suguv\u00f5sa perekonna, kes oli s\u00f5ja ajal P\u00e4rnusse j\u00e4\u00e4nud, ja \u00fche minu arstist onu. Venelaste vangilaagrites aga piinati surnuks kaheksa emapoolset sugulast (ERE I: 319).<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5jam\u00e4lestused alluvad elulugudes tavaliselt kindlatele jutustamisstrateegiatele, isiklikud m\u00e4lestused sobituvad kollektiivsete mudelite ja hoiakutega. Kuigi L\u00e4\u00e4nde p\u00f5genenud ja represseeritud inimeste elusaatused on omavahel v\u00e4ga erinevad, \u00fchendab m\u00f5lemat gruppi see, et nende elukaar joonistub v\u00e4ga selgelt v\u00e4lja. M\u00f5lema grupi elulugudes kordub sama muster: aeg enne \u201cteekonda\u201d (normaalne elu), teekond, mida v\u00f5iks k\u00e4sitleda ka kangelasteekonnana, elu stabiliseerumine.<\/p>\n\n\n\n

Nooremate p\u00f5lvkondade m\u00e4rgatavalt minakesksete elulugude k\u00f5rval on vanemate generatsioonide elulugude intentsiooniks seotus nn Suure Ajalooga. \u201cMinu ja minu l\u00e4hedaste saatust\u201d esitatakse tavaliselt kui n\u00e4idet rahva ajaloost. Eriti on t\u00fc\u00fcpilisuse r\u00f5hutamine iseloomulik elulugudele, mille fookuses on n\u00f5ukogude repressioonid.<\/p>\n\n\n\n

Siin on \u00fches v\u00e4ikeses Eesti linnas sajandi esimesel-teisel veerandil elanud v\u00e4ikese eesti pere lugu (ERE I: 306), alustab arst, kelle isa ja ema m\u00f5lemad vangistati 1941. aastal ja lasti maha N\u00f5ukogude kontsentratsioonilaagris. Jutustaja viibis GULAG-is kuus aastat, ta hilisem karj\u00e4\u00e4r oli tugevasti takistatud.<\/p>\n\n\n\n

Meie pere lugu on t\u00fc\u00fcpiline 20. sajandi Eesti peredele (ERE III: 101), kirjutab 1936. a s\u00fcndinud majandusteadlane, kelle perekonnast ei represseeritud otseselt kedagi, kuid kelle vanemad surid s\u00f5jaj\u00e4rgse ps\u00fc\u00fchilise surve ja tagakiusamise \u00f5hkkonnas v\u00e4ga noorelt ja kes tunnistab: Ennekuulmatult j\u00f5hkralt koheldi k\u00f5ikjal paljusid (ERE III: 107).<\/p>\n\n\n\n

K\u00fc\u00fcditatute m\u00e4lestused moodustavad paljude sarnaste m\u00e4lupiltide, korduvate kogemuste ja motiivide poolest \u00fche suure kollektiivse narratiivi, mille k\u00f5rvale eesti ilukirjandusel ei ole v\u00f5rreldavat panna.<\/p>\n\n\n\n

14. juunil 1941 meie perekond k\u00fc\u00fcditati ja \u00fcheteistk\u00fcmne kuu p\u00e4rast olin mina ainsana elus. Mu ema suri n\u00e4lga 30. jaanuaril 1942 Medvedka k\u00fclas Tomski oblastis lootusetus olukorras, p\u00fc\u00fcdes iga hinna eest p\u00e4\u00e4sta oma laste elusid. Kaks venda kustusid enne ema, \u00f5de ja v\u00e4ikevend p\u00e4rast teda. Imekombel elluj\u00e4\u00e4nuna ja kodumaale tagasi p\u00e4\u00e4senuna olen enam kui viiek\u00fcmne aasta jooksul tunnetanud oma kohustust olla v\u00e4ljas k\u00f5igi nende eest, kes sinna k\u00fclmale maale j\u00e4id (ERE II: 209), kirjutab 1936. a s\u00fcndinud, hiljem tehnilise k\u00f5rghariduse omandanud mees.<\/p>\n\n\n\n

1930. a s\u00fcndinud naine meenutab:<\/p>\n\n\n\n

Olime raskesti haiged ja nii ei m\u00e4leta ma enne, kui \u00fchekorraga kuskil Siberi j\u00f5e kaldal \u00fches onnis, kus oli kohutavalt lutikaid. [—] Siis algas n\u00e4lg, sest kodunt kaasav\u00f5etud toit oli otsas. Korjasime vennaga karuohakaid ja n\u00f5geseid, et neist putru keeta. N\u00e4lg hakkas aga rohkem ja rohkem peale pressima. 10. augustil 1942 suri kaksikvend Paul n\u00e4lga. 11. m\u00e4rtsil suri ka \u00f5de Elma, kelle viimased s\u00f5nad olid enne surma: \u201cOh, kui saaks v\u00f5i peot\u00e4ie rohtu v\u00f5i kartulikoori.\u201d Surija soov p\u00fc\u00fctakse t\u00e4ita, aga meie v\u00f5imuses seda ei olnud, sest ema oli pikemat aega n\u00e4ljast n\u00f5rk ja haige. Tundsime nagu kergendust, kui Elma enam ei hinganud. Maeti \u00fche eesti prouaga \u00fchte auku. Seal puus\u00e4rki ei tehtud, kuigi mets oli \u00fcmberringi. K\u00fc\u00fcditatute peale laudu ei raisatud. J\u00e4rgnesid aastad t\u00e4is n\u00e4lga ja t\u00f6\u00f6d (KM EKLA f 350: 7).<\/p>\n\n\n\n

Selles loos, mille on kirjutanud pensioniea l\u00e4vel tagasi vaatav naine, k\u00f5neleb parandamatu trauma. Siiski on inimlikul v\u00f5imel piirid leina absorbeerida ja minevikku integreerida. See m\u00e4\u00e4rab, kui palju on v\u00f5imalik ahastada ja kui palju suudetakse elu jooksul kuhjunud negatiivseid kogemusi taluda. Reeglina kantakse neid kogemusi kaasas kogu elu jooksul (Krystal 1995: 84).<\/p>\n\n\n\n

Kuigi k\u00fc\u00fcditatute kollektiivsel eluloonarratiivil on palju \u00fchisjooni, ei puudu ka erinevused, mis s\u00f5ltusid kohast, kuhu v\u00e4ljasaadetud suunati, east, tervisest, perekonnaseisust, aga ka \u00f5nnest. 1941. a k\u00fc\u00fcditatud Ronald R\u00fc\u00fctel jutustab oma m\u00e4lestustes oma seitsmeteistk\u00fcmnest Siberi-aastast. Ta oli 16-aastane, kui ta viidi V\u00f5rust 15. juunil 1941 tundmatusse, politseinikust isa viidi Sosva surmalaagrisse, kus ta samal aastal hukkus, ema kui Naiskodukaitse juhtiv t\u00f6\u00f6taja lasti maha 1942. aastal. Ometi t\u00f5deb ta aastate 1941\u201346 kohta:<\/p>\n\n\n\n

Minu elu parimad aastad olid Obi j\u00f5e kalavetel veedetud viis aastat. Elasin erinevalt teistest k\u00fc\u00fcditatutest suhteliselt vabana, s.o kasutasin aega t\u00f6\u00f6ks ja puhkuseks oma \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi. Teiseks olid need minu kordumatud noorusaastad (R\u00fc\u00fctel 2002: 165).<\/p>\n\n\n\n

Rahvuslik diskurss eeldaks siin m\u00e4rterlikku hoiakut, leina ja veritsevate haavade demonstreerimist. Ka Ronald R\u00fc\u00fctel teab, et saatusliku 1941. aasta juunita oleks ta elu kujunenud teistsuguseks, tunnistab kurbm\u00e4ngu ja m\u00f6\u00f6nab: \u201cKolomenskije Griv\u00f5sse toodud 274 eestlasest j\u00e4i ligi neljandik Siberi mulda.\u201d<\/p>\n\n\n\n

K\u00fc\u00fcditatute m\u00e4lestuste k\u00f5rval moodustavad omaette peat\u00fcki N\u00f5ukogude vangilaagrites elluj\u00e4\u00e4nute m\u00e4lestused. Erinevaid repressioonistsenaariume kogenud inimeste elulood ja m\u00e4lestused on Stalini v\u00e4givallaohvrite eluloolise metanarratiivi osad. GULAG-is viibinute m\u00e4lestused v\u00f5imaldavad t\u00f5mmata selgeid v\u00f5rdlusjooni N\u00f5ukogude kontsentratsioonilaagrite ja Saksa kontsentratsioonilaagrite vahele. 1918. a s\u00fcndinud naine meenutab:<\/p>\n\n\n\n

Stutthofi surmalaagri p\u00e4ev algab kell 4 hommikul ja on nagu kummipael, mida v\u00f5ib l\u00f5pmata pikaks venitada. Apell! Apell! Ape-e-ell! L\u00e4bil\u00f5ikavat vilet puhudes kihutab blokivanem l\u00e4bi baraki. Tuhat pead t\u00f5useb puukottadelt, tuhat skeletti vajub alla k\u00e4\u00e4ksuvatelt naridelt. Puukottade jooksum\u00fcdin paneb baraki v\u00e4risema. [—] Oleme viiekaupa h\u00f5rendatud rivis. Kohe tuleb nuudiga vehkides meie sakslannast \u00fclemvaataja ja korralooja. Oh h\u00e4da, t\u00e4na on minu kord seista esirivis (ERE I: 164).<\/p>\n\n\n\n

Eelnevale selgelt kirjandusliku intentsiooniga, ilmselt korduvalt esitatud meenutusele on l\u00e4hedased 1919. a s\u00fcndinud naise m\u00e4lestused N\u00f5ukogude vangilaagrist:<\/p>\n\n\n\n

Rong venis nagu uss tasakesi edasi valgel tundralumel. V\u00e4ljas oli v\u00e4ga k\u00fclm. Sama k\u00fclm oli ka vagunis, mis oli k\u00fctmata. Oli kaubavagun, milles seisime p\u00fcsti tihedalt nagu tikud toosis. [—] Laagrisse j\u00f5udsime \u00f5htul ja meid aeti kohe k\u00fclma k\u00fctmata sauna. J\u00e4ise veega loputasime end. Meie riided v\u00f5eti \u00e4ra ja meile anti selga sellised r\u00e4balad, mida ei taha meenutada. [—] J\u00e4rgmisel p\u00e4eval aeti meid laagriv\u00e4ravasse, kust meid kutsuti v\u00e4lja v\u00e4rava taha \u00fckshaaval ja seal rivistati neljakaupa ritta. Igal meist oli number, mille j\u00e4rgi meid loendati. See number oli suurte mustade numbritega tehtud valgele riideribale, mis hiljem \u00f5mmeldi vatip\u00fckste p\u00f5lvele, vatijope turjale ja l\u00e4kil\u00e4ki otsaette. Minu number oli 1\u20130\u2013357 (KM EKLA f 350: 766).<\/p>\n\n\n\n

K\u00fc\u00fcditatute elulood algavad reeglina privaatsete l\u00e4bielamustega, kuid seej\u00e4rel p\u00fc\u00fcavad jutustajad sageli anda \u00fclevaate kohalike inimeste (jutustajate jaoks harjumatust, enamasti primitiivsest, st v\u00f5\u00f5rast) elulaadist ja Siberi oludest \u00fcldse. Kui k\u00fc\u00fcditatute eksistents ei ole enam otseselt ohus ja nad ei v\u00f5itle enam n\u00e4ljaga ning laste ja enese elu s\u00e4ilitamise eest, vaid peamiseks saab toimetulek \u00fclej\u00f5u k\u00e4iva t\u00f6\u00f6ga ja majanduslike raskustega, muutub oluliseks vastupanu assimileerimisele, emakeele ja kultuurilise identiteedi alalhoid. Naiste Siberi-elulood v\u00e4ljendavad muret ja vastutust laste p\u00e4rast, nii nende elusalt kodumaale toomise p\u00e4rast kui ka nende kasvatamise p\u00e4rast oma rahvuse j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonnana.<\/p>\n\n\n\n

Kodumaale naasmise j\u00e4rel tuli enamasti nullist alustada ja r\u00f5\u00f5m vabanemise \u00fcle asendus m\u00f5nigi kord kibedusega v\u00f5i uue \u0161okiga. Kirjutatakse mitte ainult sellest, kui raske oli Eestis uuesti alustada, vaid sellestki, kuidas v\u00f5\u00f5rsil olnuid kodumaale tagasi j\u00f5udmise j\u00e4rel kaasmaalaste poolt v\u00f5\u00f5rastati ja kuidas k\u00fc\u00fcditatud tundsid, et olid olnud Siberis rohkem vabad kui Eestis ettevaatlikuks ja sageli silmakirjalikukski muutunud kaasmaalased. Sageli tuli ilmsiks ambivalentne suhe ohvritesse, kaastunne asendus t\u00f5rjumisega, m\u00f5nel juhul v\u00e4lditi l\u00e4hemat suhtlemist v\u00e4givalla ohvritega, nii nagu v\u00e4lditakse nakkushaigete puudutamist, peljates t\u00f5ve k\u00fclgehakkamist.<\/p>\n\n\n\n

Hirmu k\u00f5rval uute repressioonide ees oli just \u00fcmbritsevate inimeste \u00fcksk\u00f5iksus ja m\u00f5istmatus p\u00f5hjuseks, miks represseeritud avasid n\u00f5ukogude ajal oma kogemusi v\u00e4ga v\u00e4hestele (Anepaio 2001: 205). Elulugu, mis j\u00e4tab inimesest m\u00e4rgi, aitab kirjutajatel tavaliselt paremini integreeruda. N\u00f5ukogude repressiivpoliitika ohvrite elulugusid iseloomustab tugev konflikt \u201cmina\u201d ja \u00fchiskonna vahel, mille kaudu on just represseeritute m\u00e4lestused n\u00f5ukogude eluloo metanarratiivi kandetalaks.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5jaj\u00e4rgsed aastad kodumaal<\/p>\n\n\n\n

\u00dchiskonna v\u00e4givallast inimese kallal r\u00e4\u00e4gib samuti enamik elulugusid, milles meenutatakse n\u00f5ukogude korra kehtestamise aega. Vanema(te) generatsiooni(de) n\u00f5ukogude perioodi kirjeldavad elulood v\u00f5ib laias laastus jagada traumaelulugudeks ja toimetuleku-elulugudeks. \u00dcsna palju on ka siirdelisi lugusid, milles autor oma traumakogemuste j\u00e4rel anal\u00fc\u00fcsib ja meenutab toimetulekut traumale j\u00e4rgnenud ajal. Sageli p\u00e4rineb traumakogemus lapseeast (nt Peep Vunder, ERE II: 209\u2013224) v\u00f5i noorusest (nt Antti Kirbi, Aili Valdrand raamatus \u201cMe tulime tagasi\u201d) ja on olnud hiljem kaasas otsekui stigma. Ligemale pooleteisest tuhandest eluloost moodustavad traumaelulood ligikaudu viiendiku (kuna elulootekstid on v\u00e4ga varieeruvad, on trauma osakaalu \u00fcle otsustamine vahel problemaatiline). Traumaatilised lood on meeldes\u00f6\u00f6bivad, k\u00f5ige suurem on siiski eluloolise m\u00e4lu massiiv inimestelt, kes seisid silmitsi igap\u00e4evase toimetulekuga N\u00f5ukogude Eestis.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi esimesi s\u00f5jaj\u00e4rgseid aastaid kirjeldatakse valdavalt l\u00e4bi traumakogemuste, j\u00e4tkus elu paljudes sf\u00e4\u00e4rides veel inertsist ja eelnevate suhtlemismallide j\u00e4rgi. Rahva seas s\u00e4ilis s\u00f5jaeelne meelsus, sest n\u00f5ukogulikud \u00fcmberkorraldused v\u00f5tsid aega, osaliselt p\u00fcsis varasem elulaad, sealhulgas talumajapidamised. Seet\u00f5ttu on seda aega m\u00f5nel puhul nimetatud ka j\u00e4rel-eesti ajaks (Kuuli 2002: 14).<\/p>\n\n\n\n

Esialgu oli elu ENSV-s p\u00fcssirohut\u00fcnni otsas istumine, p\u00f5nev ja t\u00f6\u00f6rohke. Tuli taastada m\u00e4rtsi \u00f5hur\u00fcnnaku tagaj\u00e4rjed ja ehitada \u00fcles oma autotransport piimaveoks nii maalt kui linnast (ERE III: 19), kirjutab 1916. a s\u00fcndinud Tallinnas Keskmeiereis t\u00f6\u00f6tanud mees.<\/p>\n\n\n\n

Elu oli vaene ja vilets. Pesuseepi ja p\u00f5hitoiduaineid, nagu leib, tangained, rasv, suhkur, liha (vorst), sai t\u0161ekkidega. T\u00e4isealised said ka viina ja paar pakki suitsu. Mida me s\u00f5ime? P\u00f5hiliselt igasuguseid kartuli-juurviljatoite, millele lisatud veidi rasvainet. Leivale m\u00e4\u00e4riti margariini, joogiks oli sahhariiniga viljakohv v\u00f5i taimetee. Turult sai igasugust toidukraami, ometi suutsid v\u00e4hesed seda osta, kuna hinnad olid k\u00f5rged ja rahakott \u00f5huke (ERE III: 47; naine, snd 1927, kooli\u00f5petaja).<\/p>\n\n\n\n

Ideoloogiline surve hakkas drastiliselt tugevnema alates 1949. aastast. Ka nende jaoks, keda s\u00f5jaj\u00e4rgsed arreteerimised ja repressioonid ei puudutanud, sai selgeks, et m\u00e4lestused eelnevast elust tuleb unustada, v\u00e4lja vahetada v\u00f5i m\u00e4lusse sulgeda. Ainelise kehvuse ja teadmatuse k\u00f5rval iseloomustasid seda aega kuulujutud ja paljude inimeste usk, et elu ei saa niisuguseks j\u00e4\u00e4da: Rahvas uskus, et kohe tulevad ameeriklased v\u00f5i inglased (ERE I: 230). Tol ajal rahva seas levinud kuulujuttudest annab \u00fclevaate kooli\u00f5petaja Jaan Roos oma p\u00e4evikus. V\u00e4lismaiste raadiojaamade \u00f5hutusel, et L\u00e4\u00e4s ei unusta Baltimaid, levisid v\u00e4ga vastuolulised kuuldused: r\u00e4\u00e4giti nii seda, et k\u00f5ik eestlased viiakse Siberisse, kui sedagi, et Saksmaal on formeeritud saja tuhande mehene armee Baltimaade vabastamiseks jne (Roos 2000: 26).<\/p>\n\n\n\n

Paljud elulookirjutajad ei saa oma eluk\u00e4iku meenutades m\u00f6\u00f6da ka s\u00f5jaj\u00e4rgset Eestimaad vapustanud metsavendade v\u00f5itlusest, millega nad kas otseselt v\u00f5i kaudsemalt kokku puutusid. Kokkuv\u00f5tvalt kirjutab sellest Elsbet Parek oma 1969. aastal kultuuriloolisse arhiivi antud m\u00e4lestustes:<\/p>\n\n\n\n

Selle rahvusliku trag\u00f6\u00f6dia, mis arenes neil aastail maal, peamiseks juureks olid metsavennad, keda omalt poolt pidevalt julgustas ja \u00e4ssitas \u201cAmeerika H\u00e4\u00e4l\u201d. Kuidas pidid inimesed, kes end aastaid varjasid, omama mingit kainet arusaamist ja \u00fclevaadet. Ja enamikul neist olid omaksed ja perekonnad, kes neid toita p\u00fc\u00fcdsid. Sellep\u00e4rast t\u00fchjendati palju metsa\u00e4\u00e4rseid talusid, terveid k\u00fclasid \u2013 ja metsavendade omaste tee viis vangilaagri v\u00f5i Siberi. Tean nii palju p\u00f5rutavaid lugusid \u00fchenduses nende aastate v\u00f5itlusega maal (Parek 2002: 79).<\/p>\n\n\n\n

Elsbet Pareki m\u00e4lestused on kirjutatud 1960. aastatel, ta v\u00e4ldib t\u00e4psemaid aruandeid \u201cp\u00f5rutavatest lugudest \u00fchenduses nende aastate v\u00f5itlusega\u201d ja talitseb emotsioone. T\u00fchikutele tekstis on viidatud, paljud s\u00fcndmused aga esinevad vaid varjudena.<\/p>\n\n\n\n

Repressioonide ulatuslik meenutamine hilineb nelik\u00fcmmend aastat. Tunnistamise protsess on vaikimiseks surutud, kuulamisruum on kokku surutud ja piirdunud enamasti l\u00e4hiringiga. M\u00e4lu vabanemise ajal ei loobu k\u00f5ik vaikimast, kuid paljud tunnevad kergendust r\u00e4\u00e4kimisest. Aga jumal ei tahtnud, kirjutab 1911. a s\u00fcndinud naine, kelle mees arreteeritakse 1944. aastal. K\u00f5ikv\u00f5imsana vaatas ta \u00fcksk\u00f5ikselt pealt, kuidas miljonid inimesed pidid s\u00fc\u00fctult surema (ERE I: 76). Etteheited Jumalale v\u00f5i saatusele on traumaatilistest kogemustest jutustavates elulugudes siiski harvad.<\/p>\n\n\n\n

Elulootekstide p\u00f5hjal v\u00f5ib j\u00e4reldada, et inimesed elasid s\u00f5jaj\u00e4rgsel ajal peamiselt t\u00f6\u00f6le v\u00f5i kodule; m\u00f5nedki elulookirjutajad tunnistavad, et \u00fcmberharjumine s\u00f5jaj\u00e4rgsesse n\u00f5ukogude aega kulges seet\u00f5ttu suhteliselt valutult, et s\u00f5jaaegsed kehvad materiaalsed olud j\u00e4id samasuguseks ka esimestel rahuaastatel. Ajaj\u00e4rgu iseloomustamise k\u00f5rval ei minda m\u00f6\u00f6da ka elu r\u00f5\u00f5msatest hetkedest ja nooruse l\u00f5bustustest: Ma olin noor ja tahtsin l\u00f5busat elu elada. Kahjuks oli palju traagilisi s\u00fcndmusi, mis panid tundma valu ja muret (ERE II: 111).<\/p>\n\n\n\n

Naistep\u00e4eva peeti ikka koolimajas ja siis oli ka mingi eeskava, tavaliselt rahvatantsud, l\u00fchin\u00e4idend, m\u00f5ni deklamatsioon ja tee\u00f5htu. Ka oktoobrip\u00fchi peeti tingimata. Koolis oli ikka aktus v\u00f5i pidu ja r\u00e4ndkinogi vahel sel puhul. Vana Lenini s\u00fcnnip\u00e4eva p\u00fchitseti. Alati sai k\u00e4idud, sest siis oli ikka l\u00f5puks tants ka ja kes siis sinna ei l\u00e4he. Sisssep\u00e4\u00e4s oli tasuta (ERE III: 86; naine, snd 1936).<\/p>\n\n\n\n

Tollal kogunes k\u00fclades kinoseanssidele hulgaliselt vanu ja noori. Reeglina j\u00e4rgnes filmile alati tants kohalike pillimeeste muusika saatel. Me ei j\u00e4tnud vahele \u00fchtki kino\u00f5htut (ERE III: 141; mees, snd 1937).<\/p>\n\n\n\n

1949. aasta m\u00e4rtsik\u00fc\u00fcditamise ja kollektiviseerimisega l\u00f5ppes s\u00f5jaj\u00e4rgne \u00fcleminekuaeg.<\/p>\n\n\n\n

Lootust, et ehk saab edasi elada, j\u00e4tkus kuni kolhooside asutamise kampaaniani. Seni olime koolis k\u00fcll pioneeriks tehtud, aga ega sellest suurt midagi muutunud, sest meil olid m\u00f5istlikud \u00f5petajad ja me m\u00e4ngisime kontrollidele koos oodatud rolli, muidu aga \u00f5ppisime ja tegime isetegevust (ERE III: 286; naine, snd 1934).<\/p>\n\n\n\n

Kollektiviseerimine oli totaalne, \u00fcksikud talupidajad, kes ei astunud kolhoosi, suruti varsti nurka. 1938. a s\u00fcndinud mees kirjeldab, kuidas ta isa p\u00fc\u00fcdis keelduda kolhoosi astumast ja suutis pidada vastu 1952. aastani, kuulates \u201cAmeerika H\u00e4\u00e4lt\u201d ja lootes, et puhkeb s\u00f5da v\u00f5i liitlased s\u00f5lmivad mingi uue kokkuleppe, mis piirab n\u00f5ukogude v\u00f5imu Eestis. Esialgu suutis korras p\u00f5llumaadega pere maksudega toime tulla:<\/p>\n\n\n\n

1951. aastal oli p\u00f5llumajandusmaks kasvanud kahekordseks. Kui isa l\u00e4ks seda maksu Lahepera k\u00fclla rahandusosakonda \u00e4ra viima, ladus ta kokkuseotud rahapakid kartulikotti, viskas selle vankrisse, istus peale ja s\u00f5itis minema (ERE III: 23).<\/p>\n\n\n\n

Aasta hiljem v\u00f5eti maa kolhoosile, tekitati majapidamisele kunstlikult suured v\u00f5lad ja pere aeti majast puupaljalt v\u00e4lja, v\u00f5lgade katteks l\u00e4ks m\u00f6\u00f6bel ja lauan\u00f5udki. V\u00f5rreldes k\u00fc\u00fcditatute traumaelulugudega on maaelu sotsialistlikku \u00fcmberkorraldamist k\u00e4sitlev narratiiv mitmekesisem, sisaldades traagiliste tunnistuste k\u00f5rval ka tragikoomilisi ja koomilisi seiku ning episoode:<\/p>\n\n\n\n

\u2026kui lektor tuli r\u00e4\u00e4kima Stalini surmast, ei viitsinud [brigadir] kolhoosnikke kokku ajada, j\u00f5i end Kallaste teemajas purju ja h\u00f5ikas: \u201cElagu Stalin ja tema kirju p\u00f5rsas!\u201d, mille eest sai kaheksa aastat, istus poole \u00e4ra ja suri noorelt (ERE III: 25).<\/p>\n\n\n\n

N\u00f5ukogulik \u00fcmberkorraldamine pakkus rohkesti groteskseid n\u00e4iteid:<\/p>\n\n\n\n

1950. aastate alul k\u00e4is ta korra \u00fcksi kodutalus [—] Alles j\u00e4\u00e4nud elumaja suurtoas avanenud uskumatu pilt. Klaveri alla oli tehtud seasulg. Klaverijalgade k\u00fcljes olid k\u00f6ies lambad, kes vaatasid end peeglist ja tegid \u201cm\u00e4\u00e4\u201d. \u00dchte nurka olid naelutatud \u00f5rred kukele ja kanadele (ERE III: 106).<\/p>\n\n\n\n

Kuna elulugude hulgas domineerivad maalt p\u00e4rinevate inimeste lood, annavad meenutused kujuka pildi maaelu laostumisest ja linna p\u00f5genemistest. Aastak\u00fcmneid hiljem meenutatakse toonaseid s\u00fcndmusi, mida on m\u00e4lestustes korduvalt \u00fcle r\u00e4\u00e4gitud, enamasti halamata:<\/p>\n\n\n\n

Nojah, ega me sellep\u00e4rast \u00e4ra ei surnud, et kolhoosist palka ei saanud. [—] Oli ju aiamaa 0,6 hektarit ja kolhoosiperel oli lubatud pidada loomi: \u00fcks lehm, \u00fcks noorloom, \u00fcks siga (v\u00f5i \u00fcks emis p\u00f5rsastega), kaks lammast talledega, kanu, hanesid, nende kohta keeldu ei olnud (ERE III: 85; naine snd 1934).<\/p>\n\n\n\n

Siiski meenutatakse n\u00f5ukogude korra kehtestamise aega kui oma elu keerulisemat ja dramaatilisemat aega:<\/p>\n\n\n\n

1952. aastal l\u00e4bielatud s\u00fcndmused m\u00f5jusid mulle, 14-aastasele poisile, maailmavaate kujundajana. Oleks keegi mulle siis p\u00fcssi andnud, oleksin silma pilgutamata rajooni parteijuhid maha k\u00f5mmutanud (ERE III: 26).<\/p>\n\n\n\n

Kustutamisest ja \u00fclekirjutamisest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik elulookirjutajad tahavad ennast oma teksti kaudu mingil viisil kellelegi\/teistele esitleda. Autori personaalse portree k\u00f5rval annavad elulood pildi rahva kollektiivsest ps\u00fc\u00fchikast teatud ajaj\u00e4rgul l\u00e4bi kultuuriliste kaanonite, mis m\u00e4\u00e4ravad, mida n\u00e4ha traagilise ja kurvana, mida aga naljakana. Tavaliselt teeb teatud loo \u201chuvitavaks\u201d midagi, mis seda teksti teistest eristab. See \u201crikkumine\u201d peab samas ise alluma teatud kaanoneile (Bruner 1993: 30). S\u00f5jaj\u00e4rgses eluloop\u00e4randis v\u00f5iksid seesuguseid rikkumisi esindada episoodid selle aja erakordsetest v\u00f5i fiktsionaalsetest s\u00fcndmustest, nagu neid esitasid ajastu kuulujutud valgest laevast, vorstivabrikutest v\u00f5i sellest, et kogu eesti rahvas viiakse Siberisse. Kui ajaj\u00e4rgu kollektiivne autobiograafiline narratiiv kehastab selle aja kanoonilisi maailma kogemise viise, v\u00f5iksid intelligentsi autobiograafilised m\u00e4lestused aidata neid viise kas t\u00e4psemalt kaardistada v\u00f5i dem\u00fcstifitseerida. V\u00f5iksime k\u00fcsida: kelle elulood esindavad ajastut k\u00f5ige t\u00e4psemini?<\/p>\n\n\n\n

Nagu mainitud, on peaaegu k\u00f5ik stalinismi perioodi k\u00e4sitlevad autobiograafilised tekstid kirjutatud stalinismij\u00e4rgsel ajal (nt E. Pareki m\u00e4lestused) v\u00f5i N\u00f5ukogude Liidu lagunemise j\u00e4rel (peaaegu k\u00f5ik elulugude kogus olevad tekstid, samuti valdav osa viimase k\u00fcmne aasta jooksul ilmunud m\u00e4lestusi). Erandi moodustavad Siberi ja kodumaa vahel liikunud kirjad \u2013 tsensuurile vaatamata v\u00e4ga k\u00f5nekad dokumendid \u2013, samuti p\u00e4evikud, millest Jaan Roosi p\u00e4evikute k\u00f5rval on tr\u00fckki p\u00e4\u00e4senud Elo Tuglase p\u00e4evik. J\u00e4tkates 1952. a oma vahepeal katkenud p\u00e4evikukirjutamist, r\u00f5hutab autor: \u201cTahan kinnistada selle kitsa ringi v\u00e4ikesi eluavaldusi. Ja seejuures pean sellegi keskel valima, mida \u00f6elda, mida mitte\u201d (Tuglas 1993: 10). Friedebert Tuglase lakoonilised eluloolised m\u00e4rkmed, mille puhul on riskantne otsustada, kus l\u00f5ppes kirjutamise hetke enesetsensuur ja algas autori hilisem j\u00e4reltsensuur, varjavad sageli rohkem kui valgustavad. Nii on ta 19. IX 1944 kirjutanud: \u201cKuna rongid Tartu poole maale ei l\u00e4inud, siis otsustasime Haapsalu poole s\u00f5ita\u201d ja 21. XI j\u00e4tkanud: \u201cLootsime \u00f5htupoolikul edasi p\u00e4\u00e4seda, kuid polnud s\u00f5iduv\u00f5imalust\u201d (Tuglas 1997: 10). Hermann Evert, selle reisi kaaslasi, meenutab oma 1973. a kirjutatud k\u00e4sikirjalistes m\u00e4lestustes: Igatahes reedel tuli suur veoauto, millele vinnati Tuglaste rasked sumadanid ja meie asjad ning kus meie k\u00f5ik, pakkide otsas k\u00fcll, saime korralikud istekohad. Algas s\u00f5it edasi L\u00e4\u00e4nde. Hermann Everti m\u00e4lestustes on p\u00e4ev-p\u00e4evalt kirjas Tuglaste p\u00f5genemisteekond, mis l\u00f5ppes tagasip\u00f6\u00f6rdumisega ainult seet\u00f5ttu, et Rootsist saadetud paadi kohta ei saadud teateid (KM EKLA f 308, m 3: 8). Evert kirjutab toonastest s\u00fcndmustest aastal 1973, s.o p\u00e4rast Tuglase surma, kui ta tulevase ajaloohuvilise jaoks sahtlisse kirjutatu ei oleks enam kuidagi saanud Tuglast kahjustada. Tuglase m\u00e4lestustele tuginedes meenutatakse tr\u00fckis\u00f5nas Friedebert Tuglase r\u00e4nnakuid 1944. a kui rinde eest p\u00f5genemist (Kattai 1986: 167\u2013170). Antud juhul on kirjanik ise oma autobiograafiliste m\u00e4rkmetega struktuuriliste t\u00fchikute tekitajaks. Enamgi veel, aastail 1950\u20131971, mil Tuglas tegeles oma \u201cM\u00e4lestuste\u201d k\u00e4sikirja redigeerimisega, kustutas ta 1940. aastal avaldatud m\u00e4lestuste tekstist nimesid, j\u00e4ttis v\u00e4lja fakte ja s\u00fcndmusi, s\u00f5nastas \u00fcmber hinnanguid (Eelm\u00e4e 1990: 379\u2013388). Kirjanikuna ei suutnud ta kujutleda end kirjutamas sahtlisse, ja parandusteta oleks m\u00e4lestuste avaldamine osutunud problemaatiliseks. \u00dclej\u00e4\u00e4nud n\u00f5ukogude aja m\u00e4lestuste kirjutajatel ei olnud varem avaldatud teksti, milles kup\u00fc\u00fcre teha. Seega tuli need kup\u00fc\u00fcrid teha m\u00e4lus enne kirjutama asumist. Kustutamise p\u00f5hjuse \u2013 hirmu \u2013 fenomen j\u00e4\u00e4b n\u00f5ukogude perioodi k\u00e4sitlevais elulootekstides kummatigi suhteliselt tagaplaanile, sest sellest r\u00e4\u00e4gitakse \u00fclds\u00f5naliselt ja peamiselt N\u00f5ukogude okupatsiooni algust meenutades. Nii meenutab 1909. a s\u00fcndinud naine: Vene v\u00e4ed marssisid sisse, eesti rahvas oli hirmu t\u00e4is (ERE I: 42). 1905. a s\u00fcndinud naine meenutab: Kevad ja suvi 1941 olid t\u00e4is \u00e4revust ja hirmu. Toimusid seletamatud s\u00fcndmused. [—] Algas k\u00fc\u00fcditamine, alevis oli surmahirm (ERE I: 22). Hirmu meenutatakse ka s\u00f5jaj\u00e4rgseist aastaist: Kuigi olime kolhoosile vajalikud t\u00f6\u00f6inimesed, ei v\u00f5inud siiski kindel olla, mis v\u00f5ib veel juhtuda. Hirm ja k\u00f5he tunne oli kogu aeg (ERE I: 44). T\u00fc\u00fcpiline on hirmust r\u00e4\u00e4kimine k\u00fc\u00fcditamiselulugudes, kirjeldades teekonna algust v\u00f5i elu Siberis, meenutatakse ka, et koju tagasi p\u00f6\u00f6rdunud k\u00fc\u00fcditatud olid h\u00e4mmastunud kaasmaalaste ettevaatlikkuse ja kartuse \u00fcle. Ometi tundub, et just hirm on \u00fcks neid karakteristikuid, mis tavaliselt ei mahu jutustajate \u201cmina\u201d esitlusse ka siis, kui r\u00e4\u00e4gitakse ajast, mida kirjutajad iseloomustavad raske ja traagilisena.<\/p>\n\n\n\n

Jaan Roos on 1. m\u00e4rtsil 1944 kirjutanud p\u00e4evikusse: Eesti rahva seisund on praegu traagiline, et ta kolmeks l\u00f5hki on k\u00e4ristatud: kommunistid, fa\u0161istid ja rahvuslikult ning demokraatlikult h\u00e4\u00e4lestatud eestlased (Roos 1997: 17).<\/p>\n\n\n\n

Jaan Roosi jaotust silmas pidades on viimase k\u00fcmmekonna aasta jooksul kogutud elulood kirjutatud \u201cdemokraatlikult h\u00e4\u00e4lestatud eestlaste\u201d poolt. Ei ole laekunud \u00fchtegi k\u00fc\u00fcditaja elulugu, \u00fchegi kommunisti v\u00f5i fa\u0161isti elulugu ega ka metsavenna elulugu, kellel s\u00fc\u00fc hingel. Ei ole ka nende inimeste l\u00e4hedaste m\u00e4lestusi. Kuna elulukku p\u00e4\u00e4seb \u00fchiskonna poolt aktsepteeritud ja autori poolt soovitud aines, siis on ka N\u00f5ukogude impeeriumi lagunemise j\u00e4rel kirjutatud m\u00e4lestustes tehtud m\u00e4lus mitmeid kup\u00fc\u00fcre.<\/p>\n\n\n\n

Elu n\u00f5ukogude ajal<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kui stalinistlikku v\u00e4givalda ja s\u00f5jaj\u00e4rgset aega kujutav elulooline narratiiv on suhteliselt \u00fchtne, siis re\u017eiimi stabiliseerumise ja stagnatsiooni aja kujutamisel \u00fchtsus hajub. P\u00e4rast raskeid 50-ndate algusaastaid m\u00f6\u00f6dus edaspidine elu sujuvalt nagu lepase reega (ERE III: 28). Rahulikult kulgenud eluk\u00e4iguni j\u00f5udes puuduvad autoritel sageli \u00fchiskonnas toimunud muutuste kirjeldamiseks sobivad mallid. Vanemate generatsioonide elulookirjutajad (enne 1940. aastaid s\u00fcndinud, eriti aga sajandi esimestel k\u00fcmnenditel s\u00fcndinud) keskenduvad peamiselt varasemale eluetapile, esitades \u00fclevaate hilisemast eluk\u00e4igust kokkuv\u00f5tlikult ja v\u00e4heste m\u00e4lupiltidega illustreeritult. P\u00fc\u00fcdes kujutada n\u00f5ukogude aja argip\u00e4eva, tunnevad teatud abitust k\u00f5ik, ka nooremad ja sageli professionaalselt vilunud jutustajad: Tajun, et ei suuda l\u00f6\u00f6valt v\u00e4lja tuua pildikesi elust n\u00f5ukogude k\u00fclas (ERE III: 447; naine, snd 1973, ajakirjanik). Vanemad autorid ei p\u00fc\u00fcagi sageli anal\u00fc\u00fcsida n\u00f5ukogude elu kogemusi, vaid esitavad oma eluloo generatsiooni v\u00f5i sotsiaalset gruppi esindava eluloona:<\/p>\n\n\n\n

Minu lugu on minu generatsiooni lugu. Olles s\u00f5jap\u00e4evade ja s\u00f5jaj\u00e4rgsete aastate lapsed, olime \u00fchiskonna vaeslapsed. Me andsime \u00fchiskonnale rohkem, kui oodati, kuid saime vastu v\u00e4hem, kui olime \u00e4ra teeninud. T\u00e4nu meie r\u00e4nkraskele t\u00f6\u00f6le sai s\u00f5jast laastatud Eestimaa j\u00e4lle elamisk\u00f5lbulikuks kohaks meie lastele (ERE III: 54).<\/p>\n\n\n\n

Keskealised ja vanemad inimesed kujutavad stalinismij\u00e4rgset perioodi sageli nende elu k\u00f5ige stabiilsema ajana (v\u00f5rreldes nii varema repressioonide ajaga kui ka hilisema \u00fcleminekuajaga, st kirjutamise ajaga):<\/p>\n\n\n\n

60. aastate l\u00f5pp oli takkaj\u00e4rele m\u00f5eldes ilus aeg. Kolus oli heal j\u00e4rjel \u201cKalevi\u201d kolhoos. [—] 60. aastatel olid inimesed r\u00f5\u00f5msad, 50. aastate vaimne surutis oli m\u00f6\u00f6danik. V\u00f5imalus oli korralikumalt elada. Koosk\u00e4imisi, pidusid, \u00fchistegemisi oli palju (ERE III: 232\u2013233; mees, snd 1960).<\/p>\n\n\n\n

See oli aeg, mil inimesed olid n\u00f5ukogude korraga kohanenud ja v\u00f5tnud omaks vastava m\u00f5ttelaadi ja k\u00e4itumismustri, mis v\u00e4ljendub ka elulootekstides. Vanem(ad) p\u00f5lvkon(na)d ei p\u00fc\u00fca kohanemist s\u00fcsteemiga kuigiv\u00f5rd anal\u00fc\u00fcsida, pigem \u00fcritavad eelneva p\u00f5lvkonna kohanemist kirjeldada p\u00e4rast 1960. aastat s\u00fcndinud autorid. T\u00fc\u00fcpiline on n\u00f5ukogude aja meenutamine erinevuste kaudu sotsiaalsf\u00e4\u00e4ris, olustikus ja tarbimises. Olmele keskendumist inspireeris ka eluloov\u00f5istluse \u201cMinu elu Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis\u201d \u00fcleskutse, milles esitati n\u00f5ukogude olustikku markeerivaid m\u00e4rks\u00f5nu. Seet\u00f5ttu korduvad saabunud elulugude tekstides teemad defitsiit, j\u00e4rjekorrad, majanduslik ebarentaablus ja raiskamine, t\u00f6\u00f6 ja selle eest saadav tasu, eluase ja selle hankimisega seotud probleemid, suhted v\u00e4lismaaga, kogemused N\u00f5ukogude armees jne.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5istlusele saabunud lugude p\u00f5hjal on ilmunud Ene K\u00f5resaare artikkel \u201cHea elu normatiivsus. N\u00f5ukogude defitsiidikogemuse kujutamisest elulugudes\u201d (2003b) ja valminud mitmeid \u00fcli\u00f5pilast\u00f6id.<\/p>\n\n\n\n

Mainitakse ka kogemusi KGB-ga: Iga komandeering t\u00f5i kaasa midagi uut. Veendusime ka, et KGB silmad on k\u00f5ikjal (ERE III: 148); Oli ju selge, et minu jutu vastu tundis huvi KGB. [—] Mind taheti v\u00e4rvata koputajaks! (ERE II: 20\u201321).<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idete abil tuuakse v\u00e4lja ajastu paradokse ja veidrusi, hinnangud j\u00e4etakse sageli ka formuleerimata. Mitmed jutustajad alustavad k\u00e4sitletavaid teemasid saates\u00f5nadega: \u201cVene ajal oli nii\u201d (vt nt ERE III: 30). Hinnang v\u00e4ljendub ka tunnistaja positsioonilt esitatud tektis:<\/p>\n\n\n\n

Olen oma elust kirja pannud palju \u00fcksikasju, mida pidasin vajalikuks sellep\u00e4rast, et kirjutan rohkem tulevastele p\u00f5lvedele. See, mis meile on nendest aegadest iseenesest m\u00f5istetav, on meie lastele ja lastelastele uskumatuks uudiseks. Ei usu, et ajalugu sellise p\u00f6\u00f6rde v\u00f5taks, et need ajad tagasi tulevad (ERE III: 139; mees, snd 1937).<\/p>\n\n\n\n

Nooremad autorid p\u00fc\u00fcavad aruande asemel anal\u00fc\u00fcsida:<\/p>\n\n\n\n

Fraas \u201clollikindel vene asi\u201d leidis rahva kollektiivses teadvuses kindla koha. Enamasti m\u00f5isteti selle all mingit masinat, mehhanismi, kuid ehk v\u00f5iks semiootilistesse seostesse s\u00fc\u00fcvides leida selles assotsiatsioone ka totalitaristliku s\u00fcsteemi poolt j\u00e4rjekindlalt elluviidava lauspropaganda m\u00e4llusurumisest \u201d (ERE III: 500; naine, snd 1977).<\/p>\n\n\n\n

Eluloolise materjali valiku m\u00e4\u00e4rab jutustamise aja sotsiaalne kontekst. Suhtumist n\u00f5ukogude v\u00f5imusse ei esita eksplitsiitselt sugugi k\u00f5ik kirjutajad. Kui see v\u00e4ljendub selgelt traumaelulugudes, siis toimetulekulugudes on suhtumine ambivalentsem, sageli varjatud, ka ei p\u00fc\u00fca k\u00f5ik autorid seda enda jaoks \u00fchem\u00f5tteliselt formuleerida.<\/p>\n\n\n\n

2001. aasta eluloov\u00f5istluse tiitel (\u201cMinu ja minu pere elu Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis\u201d) inspireeris v\u00f5rdlema. Sageli l\u00e4htuvad hinnangud materiaalsest toimetulekust (n\u00f5ukogude ajal oli elu parem kui praegu; n\u00f5ukogude ajal oli elu halvem kui praegu): laiema \u00fcldistuse taotlus on hinnanguis, mille j\u00e4rgi eluloo autori jaoks oli elu n\u00f5ukogude ajal parem (j\u00f5ukam), kuid Eesti jaoks tervikuna halvem. Elulugudes leiduv hinnang m\u00f6\u00f6dunule s\u00f5ltub muutunud sotsiaalprobleemidest ja kirjutaja toimetulekust Eesti Vabariigis, ta l\u00e4hedaste k\u00e4ek\u00e4igust, kirjutaja vanusest, haridusest jne ning eeldab p\u00f5hjalikumat anal\u00fc\u00fcsi, mis ei mahu k\u00e4esoleva \u00fclevaate raamesse.<\/p>\n\n\n\n

Peale m\u00f5istete ja t\u00e4henduste, millega iseloomustatakse n\u00f5ukogude elulaadi, v\u00f5ib suhet re \u00ba iimisse anal\u00fc\u00fcsida ka suhtumise kaudu poliitilistesse organisatsioonidesse ja nendega liitunud inimestesse. Tavaliselt eeldavad elulookirjutajad n\u00f5ukogude aja puhul teatud kindlatest n\u00e4htustest r\u00e4\u00e4kimist, samuti teatud n\u00e4htuste salgamist (nt j\u00f5ulude t\u00e4histamine, pioneeriks, komsomoli, NLKP-sse astumine, \u00fcli\u00f5pilasaastate meelsusdemonstratsioonid, kokkupuuted julgeolekustruktuuridega, suhted v\u00e4lismaaga, mitmesugused defitsiidikogemused, kogemused N\u00f5ukogude armeest jne). Eneserepresentatsioone konstrueerides r\u00f5hutatakse sageli suhet n\u00f5ukogude poliitilistesse massiorganisatsioonidesse:<\/p>\n\n\n\n

Enamikust eesti rahvusest juhtidest said \u201crediskommunistid\u201d \u2013 pealt punased, seest valged. Esimest korda agiteeriti mind nagu k\u00f5iki teisi parteisse astuma instituudis. Meie \u00f5ppej\u00f5ud p\u00fc\u00fcdis selgeks teha, et kes siis veel peaks olema parteis kui mitte insenerid, tootmise juhid. Muidu hakkavad otsuseid vastu v\u00f5tma need, kellel ei ole haridust. Elu n\u00e4itas, et tal oli \u00f5igus, aga meie grupist ei l\u00e4inud keegi \u00fcleskutsega kaasa. J\u00e4rgmise t\u00f6\u00f6tlemise elasin \u00fcle s\u00f5jav\u00e4es. Seal tehti meile selgeks, et s\u00f5jav\u00e4es on tunduvalt lihtsam partei liikmeks saada kui tsiviilelus. Vastasin, et sellep\u00e4rast ma ei tahagi astuda \u2013 see oleks ju karjerism. J\u00e4etigi rahule (ERE III: 149).<\/p>\n\n\n\n

Parteisse astumisel on v\u00f5tmefraasiks \u201cma olin sunnitud\u201d. Aili Aarelaid on anal\u00fc\u00fcsinud p\u00f5hjalikumalt nn eestimeelsete kommunistide elulugusid kui n\u00f5ukogude kahepaiksust. Kaari Siemer on toonud elulugude p\u00f5hjal esile neli parteisse astumise p\u00f5hjust: hirm, karj\u00e4\u00e4r, usk reformidesse, n\u00f5ukogude ideoloogia pooldamine (Siemer 2003: 134). Inimese jaoks, kes t\u00f6\u00f6tas oma erialal, taotlemata sotsiaalselt ambitsioonikaid rolle, j\u00e4id v\u00f5imuga seotud probleemid k\u00f5rvaliseks, ta biograafia on t\u00f6\u00f6biograafia v\u00f5i perekonnakeskne biograafia.<\/p>\n\n\n\n

Tavaliselt ei meenu mulle meie elu tollane poliitiline tagap\u00f5hi, sest olen suhteliselt poliitikakauge ja poliitikasse mitte sekkuv inimene. Mu elu on seda v\u00f5imaldanud, mu eriala ei tingi mingisuguseid poliitilisi seisukohav\u00f5tte [—] Mu \u00f5pinguaastateks \u00fclikoolis olid 1960\u20131969. Need polnud enam poliitiliselt sedav\u00f5rd teravad kui eelmise k\u00fcmnendi omad. Siiski oli \u00fclikooli vastuv\u00f5tmisel hea, kui v\u00f5is vastata jaatavalt ELKN\u00dc-sse kuuluvuse kohta (1942. a snd k\u00f5rharidusega naine, kiri 08. 03. 2003 Rutt Hinrikusele).<\/p>\n\n\n\n

Stalini-j\u00e4rgsel s\u00fcsteemiga kohanemise perioodil langeb kogetu raskuspunkt sageli privaatsf\u00e4\u00e4rile, mida on traditsiooniliselt peetud naiste p\u00e4rusmaaks. T\u00f5en\u00e4oliselt on see \u00fcks p\u00f5hjustest, miks nooremate generatsioonide elulookirjutajatest on kuni \u00be naised. Eesti naiste elulood r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga palju t\u00f6\u00f6st ja l\u00f5pmata abit\u00f6\u00f6st koduses majapidamises ning k\u00f5igist teistest sotsiaalsf\u00e4\u00e4ri puutuvaist probleemidest, vaikides tavaliselt spetsiifilistest sugupoolega seotud probleemidest, vastavalt kultuuritraditsioonile, mis eeldab avalikus tekstis aseksuaalsust, anon\u00fc\u00fcmsust ja tagasihoidlikkust. Nii naised kui mehed kirjutavad (\u00fcksikud erandid v\u00e4lja arvatud) v\u00e4he oma tunnetest ja napis\u00f5naliselt perekonnaelust, millest r\u00e4\u00e4gitakse emotsioone talitsedes. Seevastu r\u00e4\u00e4gitakse p\u00f5hjalikumalt t\u00f6\u00f6st ja sellest, kuidas on saadud k\u00f5igile vaatamata hakkama. Sageli on m\u00e4lul ees arvukalt filtreid: aeg ja unustamine, eelnevaist kogemustest p\u00e4rinevad tabud jms, mida ei v\u00f5ta t\u00e4ielikult maha rahvusliku vabanemise paatos ja retoorilised mudelid. Kui s\u00f5jaeelset ja \u2011j\u00e4rgset p\u00f5lvkonda iseloomustas traumaatiliste aegade ja stabiilsema(te) perioodi(de) vastandamine, isikliku elu ja avaliku elu vastandamine, siis noorema generatsiooni puhul vastanduvad elu n\u00f5ukogude ajal meenutades lapsep\u00f5lv ja hiljem kogetud tegelikkus, ideaalid ja kujutlused ning silmakirjalik ja v\u00e4ga piiratud valikuid pakkunud aeg.<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5tteks<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eesti enam kui sajandi pikkune m\u00e4lestuste kirjutamise traditsioon jagunes p\u00e4rast 1944. aastat kaheks. Paguluses sai memuaristikast juhtivaid kirjandus \u00ba anre, okupeeritud kodumaal oli avalik m\u00e4lu tugevasti moondatud ja m\u00e4lestuste juurdevool v\u00e4ga v\u00e4ike.<\/p>\n\n\n\n

Elulugude massiline kogumine, mis algatati Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi poolt 1989. aastal, on seadnud oma eesm\u00e4rgiks anda s\u00f5na v\u00f5imalikult paljudele inimestele ja koguda ulatuslik eestlaste ajalugu, m\u00e4lu ja maailmapilti esindav elulooliste m\u00e4lestuste kogu, milles autorid saavad vabalt valida oma teksti konstrueerimise strateegia. Tavaliselt esitatakse eluloolised meenutused teadetena m\u00f6\u00f6dunu kohta, tunnistuste v\u00f5i ka pihtimusena, mis sageli \u00fches tekstis segunevad. Pikk vaikimine, unustamise ja m\u00e4letamise d\u00fcnaamika on p\u00f5hjuseks, miks vanemate generatsioonide elulugudes domineerivad tunnistused okupatsiooniperioodil kogetud riiklikust v\u00e4givallast. Tavaline on oma loo alustamine perekonna ajaloona, sageli valitakse rahva v\u00f5i mingi sotsiaalse grupi m\u00e4lu esindaja vaatekoht. S\u00f5jaj\u00e4rgse p\u00f5lvkonna elulookirjutajad p\u00fc\u00fcavad kirjeldada v\u00f5imalikult detailirohkelt oma elukogemusi n\u00f5ukogude s\u00fcsteemis. Eesti elulugusid iseloomustab keskendumine \u00fchiskonna ja inimese suhtele, paljude elulootekstide autorid tunnevad end generatsiooni v\u00f5i sotsiaalse grupi ajalookirjutajatena. Uurijatele pakub n\u00f5ukogude perioodi k\u00e4sitlemine elulugudes heterogeensuse t\u00f5ttu \u00fcsna raskesti ligip\u00e4\u00e4setavat, kuid mitmekesist materjali suhtumise kohta \u00fchiskonnas toimunud muutustesse (maaelu \u00fcmberkorraldamine, urbaniseerumisprotsessid, hariduse omandamine, v\u00e4\u00e4rtushinnangud ja nende muutumine, sotsiaalprobleemid, isiksuse ja \u00fchiskonna vahekord jms).<\/p>\n\n\n\n

Kogutud materjal moodustab pidevalt t\u00e4ieneva m\u00e4lupanga, mis on aluseks uurimustele mitte ainult k\u00e4esoleval ajal, vaid ka edaspidi.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Aarelaid, Aili 1998. Ikka kultuurile m\u00f5eldes. Tallinn: Virgela.<\/p>\n\n\n\n

Anepaio, Terje 2001. Trauma ja m\u00e4lu. \u2013 Anepaio, Terje ja K\u00f5resaar, Ene (toim.). Kultuur ja m\u00e4lu. Studia ethnologica Tartuensia 4. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, lk 198\u2013214.<\/p>\n\n\n\n

Benezer, Gadi 2000. Trauma Signals in Life Stories. \u2013 K. L. Rogers et al (ed.). Trauma and Life Stories: International Perspectives. Narrative 2. London: Routledge, lk 29\u201343.<\/p>\n\n\n\n

Bruner, Jerome 1993. The Autobiographical Process. \u2013 Folkenflik, Robert (ed.). The Culture of Autobiography. Stanford, California: Stanford University Press, lk 38\u201357.<\/p>\n\n\n\n

Eelm\u00e4e, August 1990. Tuglase m\u00e4lestuste lugu. \u2013 Friedebert Tuglas. Kogutud teosed, 6 kd. Tallinn: Eesti Raamat.<\/p>\n\n\n\n

ERE I = Eesti rahva elulood. Sajandi sada elulugu kahes osas. I osa. Koostanud Rutt Hinrikus. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2000.<\/p>\n\n\n\n

ERE II = Eesti rahva elulood. Sajandi sada elulugu kahes osas. II osa. Koostanud Rutt Hinrikus. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2000.<\/p>\n\n\n\n

ERE III = Eesti rahva elulood. III osa: Elu Eesti ENSV-s. Koostanud Rutt Hinrikus. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2003.<\/p>\n\n\n\n

Folkenflik, Robert 1993. The Institution of Autobiography \u2013 Folkenflik, Robert (ed.). The Culture of Autobiography. Stanford, California: Stanford University Press, lk 1\u201320.<\/p>\n\n\n\n

G\u00fcnther, Dagmar 2001. \u201cAnd now for something completely different\u201d: Prolegomena zur Autobiographie als Quelle der Geschichtswissenschaft. \u2013 Historische Zeitschrift, Heft 272\/1, lk 25\u201361.<\/p>\n\n\n\n

Jaago, Tiiu (koost. ja toim.) 2001. P\u00e4rimuslik ajalugu. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n

Jaago, Tiiu (ed.) 2002. Lives, Histories and Identities: Studies on Oral Histories, Life- and Family Stories. I\u2013III. Edited by Tiiu Jaago in collaboration with Mare K\u00f5iva and Kairika K\u00e4rsna. Tartu: University of Tartu, Estonian Literary Museum.<\/p>\n\n\n\n

Kattai, Hillar 1986. Friedebert Tuglase pikk aasta. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 167\u2013170.<\/p>\n\n\n\n

Kivik, Uno 1997. Meie perekonna v\u00e4ljasaatmisest. \u2013 Eesti elulood. Me tulime tagasi. Koostanud Rutt Hinrikus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 72\u201399.<\/p>\n\n\n\n

Krystal, Henry 1995. Trauma and aging. \u2013 Caruth, Cathy (ed.). Trauma: Explorations in Memory. John Hopkins University Press.<\/p>\n\n\n\n

Kurvet-K\u00e4osaar, Leena 2003. Teemandid tolmuhunnikus ehk kuidas vaadelda naiste p\u00e4evikuid. \u2013 Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 178\u2013191.<\/p>\n\n\n\n

Kuuli, Olaf 2002. Sula ja hallad Eesti NSV-s. Kultuuripoliitikast aastail 1953\u20131969. Tallinn: \u00dchiselu.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5pp, Johan 1991. M\u00e4lestuste radadel II. Tallinn: Eesti Raamat.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5resaar, Ene 2001. Kollektiivne m\u00e4lu ja eluloouurimine. \u2013 Anepaio, Terje ja K\u00f5resaar, Ene (toim.). Kultuur ja m\u00e4lu. Studia ethnologica Tartuensia 4. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, lk 42\u201358.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5resaar, Ene 2003a. M\u00e4lu, aeg, kogemus ja eluloouurija pilk. \u2013 K\u00f5resaar, Ene ja Anepaio, Terje (toim.). M\u00e4lu kui kultuuritegur. Etnoloogilisi perspektiive. Studia ethnologica Tartuensia 6. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, lk 8\u201333.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5resaar, Ene 2003b. Hea elu normatiivsus. N\u00f5ukogudeaegse defitsiidikogemuse kujutamisest elulugudes. \u2013 K\u00f5resaar, Ene ja Anepaio, Terje (toim.). M\u00e4lu kui kultuuritegur. Etnoloogilisi perspektiive. Studia ethnologica Tartuensia 6. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, lk 150\u2013178.<\/p>\n\n\n\n

Laar, Mart 1988. Veidi meie ajaloolisest m\u00e4lust. \u2013 Kultuur ja Elu, nr 4, lk 11\u201313.<\/p>\n\n\n\n

Laar, Mart 1989. Ajaloolise p\u00e4rimuse kogumisest. Kultuur ja Elu, nr 12, lk 41\u201343.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5hmus, Maarja 2001. Staging Journalism: Professional Identity and Roles of Journalists in Social Changes. \u2013 Kivikuru, U. (ed.). Contesting the Frontiers: Media and Dimensions of Identity. G\u00f6teborg: Nordicom, lk 187\u2013208.<\/p>\n\n\n\n

Parek, Elsbet 2002. M\u00e4lestusi P\u00e4rnust 1944\u20131949. Litteraria 21. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.<\/p>\n\n\n\n

Plato, Alexander v. 2000. Zeitzeugen und die historische Zunft. Erinnerung, kommunikative Tradierung und kollektives Ged\u00e4chtnis in der qualitativen Geschichtswissenschaft \u2013 ein Problemaufriss. Bios, 13. Jg, nr 1, lk 5\u201329.<\/p>\n\n\n\n

Raigo, Vello 1990. Sinule, Tiu. Tallinn: Eesti Raamat.<\/p>\n\n\n\n

Reinla, Astrid 1990. Noorte meeste memuaarid. \u2013 Looming, nr 7, lk 998\u2013999.<\/p>\n\n\n\n

Reinvelt, Riina 2001. Mida ei m\u00e4letea, seda pole olnud? \u2013 Anepaio, Terje ja K\u00f5resaar, Ene (toim.). Kultuur ja m\u00e4lu. Studia ethnologica Tartuensia 4. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, lk 244\u2013256.<\/p>\n\n\n\n

Reinvelt, Riina 2003. Ingeri elud ja lood. Kultuurianal\u00fc\u00fctiline eluloouurimus. Studia ethnologica Tartuensia 5, Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/p>\n\n\n\n

Roberts, Brian 2002. Biographical Research. Buckingham \u2013 Philadelphia: Open University Press.<\/p>\n\n\n\n

Roos, J. P. 1994. True Life Revisited: Autobiography and refentiality after the \u201cPosts\u201d. \u2013 Lives and Works. Auto\/biographical occasions. Special issue of Auto\/Biography 3 (1\u20132).<\/p>\n\n\n\n

Roos, J. P. 2002. Context, Authenticity, Referentiality, Reflexivity: Back to Basics in Autobiography. \u2013 Robin Humphrey, Bob Miller and Elena Zdravomyslova (eds.), Biographies in Eastern Europe, Ashgate, lk 27\u201337.<\/p>\n\n\n\n

Roos, Jaan 1997. L\u00e4bi punase \u00f6\u00f6. I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.<\/p>\n\n\n\n

Roos, Jaan 2000. L\u00e4bi punase \u00f6\u00f6. III, Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.<\/p>\n\n\n\n

R\u00fc\u00fctel, Ronald 2002. Atarma. Minu elu Siberis. Tallinn: Faatum.<\/p>\n\n\n\n

Sarv, Enn 1997. Genotsiid ja apartheid Eestis. \u2013 Akadeemia, nr 2, lk 245\u2013285; nr 3, lk 573\u2013596; nr 4, lk 675\u2013692.<\/p>\n\n\n\n

Siemer, Kaari 2003. V\u00f5im, indiviid ja kohanemine elulugudes. \u2013 K\u00f5resaar, Ene ja Anepaio, Terje (toim.). M\u00e4lu kui kultuuritegur. Etnoloogilisi perspektiive. Studia ethnologica Tartuensia 6. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, lk 124\u2013149.<\/p>\n\n\n\n

Skultans, Vieda 1998. The Testimony of Lives: Narrative and Memory in Post-Soviet Latvia. London \u2013 New York: Routledge.<\/p>\n\n\n\n

Talve, Ilmar 1997. Kevad Eestis. Tartu: Ilmamaa.<\/p>\n\n\n\n

Tarvel, Enn 1999. Ajaloolise t\u00f5e otsinguil. \u2013 Ajaloolise t\u00f5e otsinguil [I]. 20. jaanuaril 1999 Tallinnas toimunud konverentsi \u201cEesti l\u00e4hiajaloo allikakriitilisi probleeme\u201d materjalid. Tallinn: Umara.<\/p>\n\n\n\n

Tuganov, Elbert 1998. Jalutusk\u00e4ik l\u00e4bi sajandi. Tallinn: Olympia.<\/p>\n\n\n\n

Tuglas, Elo 1993. Elukiri. Tallinn: Faatum.<\/p>\n\n\n\n

Tuglas, Friedebert 1997. Eluloolisi m\u00e4rkmeid II. 1944\u20131959. Litteraria 12. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.<\/p>\n\n\n\n

Weintraub, Karl J. 1975. Autobiography and Historical Consciousness. \u2013 Critical Iquiry, Vol. 1, lk 821\u2013848.<\/p>\n\n\n\n

Arhiivimaterjalid:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

KM EKLA = Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv:<\/p>\n\n\n\n

f 350 \u2013 Eesti elulood<\/p>\n\n\n\n

f 308 \u2013 Hermann Evert<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rutt Hinrikus Eluloo m\u00f5istest Elulugu ja omaelulugu (vrd sm omael\u00e4m\u00e4kerta), biograafia ja autobiograafia, on vanemaid kirjandus\u017eanre. Autobiograafiline kultuur mahutab klassikalisi kirjandustekste, aga ka peaaegu iga\u00fchele j\u00f5ukohaseid pihtimusi v\u00f5i aruandeid. Koos m\u00e4lestuste, p\u00e4evikute ja kirjavahetustega, mida on nimetatud ka personaalseteks artefaktideks (Roberts 2002: 62) v\u00f5i ego-dokumentideks, on autobiograafiaid k\u00e4sitletud sotsiaalajalooliselt, vaimulooliselt, kirjanduslooliselt jne vaatekohalt (G\u00fcnther 2001: […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-391","page","type-page","status-publish","hentry"],"yoast_head":"\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n