Biograafilised andmed |
Voldemar Songi 1887- 1968 [elulugu]
Soomusrong nr. 2 Vabadussõjas. Soomusronglaste mälestused. Tallinn: Menu Kirjastus,
2009, lk. 240-241
Voldemar Songi sündis 9. novembril 1887. aastal Võrumaal Räpina lähedal Tanno-Nestori talus. Alghariduse sai ta Tooste (Toosikatsi) külakoolis, Räpina kihelkonnakoolis ja Tartus Thomsoni kaubanduskoolis, mille kõrval õppis eraviisiliselt raamatupidamist ja käis Rostovtsevi eraülikoolis loengutel. Pärast raamatupidamisalaste õpingute lõpetamist oli ta raamatupidaja Valga Kaubatarvitajate Ühisuses. Selle likvideerimisel oli lühikest aega Tallinnas seal ilmuma hakanud ajalehe Vaade kaastööliseks, hankides lisasissetulekut raamatupidamistundide andmisega. Ajalehe ilmumise lõppedes töötas ajakirjanikuna Narvas sealsete ajalehtede Meie Elu ja Narva Uudised juures. Ajakirjandusliku töö vähese tasuvuse tõttu lahkus Voldemar Songi Narvast ja asus tööle Hatsinäs (Gatsinas) Eesti Asunduste Majandusühisuse juures asjaajaja-raamatupidajana. Songil oli Hatsinäs vahetalituskontor ja ta jätkas samaaegselt õpinguid Peterburis Jelissejevi kaubanduslikel kursustel ning Hommikumaa Keelteakadeemias. Esimese maailmasõja puhkemisel astus Voldemar Songi 1915. aastal vabatahtlikuna kaardiväe grenaderide tagavarapolku Krasnoje Selos. Sama aasta septembris saadeti ta Pauli sõjakooli, mille lühendatud kursuse lõpetas ta lipnikuna 1. veebruaril 1916. Ta määrati teenima Novgorodis asetsevas 177. Jalaväe tagav rapolgus, misjärel saadeti Valgemere äärde Arhangelskisse Bakaritsa sõjasadama transpordikorralduse alale. Bakaritsa laskemoona ladude hiigelplahvatuse tõttu sai Voldemar Songi raskelt põrutada ja viibis pikemat
aega mitmes haiglas ravil. 1917. aasta märtsis lahkus ta Nikolajevski sõjaväelaatsaretist ning ta määrati kolmekuulisele puhkusele, mille veetis vanemate talus Räpinas. Pärast puhkust siirdus tagasi oma endisse väeossa Novgorodis, kust 20. juulil 1917 saadeti rindele Väina jõe äärde (Daugava - toim). 1917. aasta detsembris lahkus Vene sõjaväest ja naasis kodumaale. Vabadussõja puhkemisel ilmus Voldemar Songi Tallinna sõjavägede staabi ohvitseride reservi, kust suundus "Lr. Sr. Nr. 2" kuulipildujate komando ülema ametikohale. Teenis sellel kohal kuni 7. märtsini 1919, misjärel ta määrati soomusrongide divisjoni tagavarapataljoni kuulipildurite kursuse instruktoriks. 2. veebruaril 1920 lahkus Voldemar Songi kaptenina omal palvel sõjaväeteenistusest. Seejärel töötas ta siseministeeriumi politseivalitsuses, oli Tallinna sadama raudtee- ja tollispeditsiooni agentuuri juhataja abiks. Selle asutuse likvideerimisel läks Voldemar Songi üle piirivalveteenistusse ja oli algul piirivalve jaoskonnaülemaks Narva rajoonis, hiljem Saaremaal, kus osutas tähelepanuväärseid
teeneid ühe hädamaandunud Rootsi vesilennuki meeskonna päästmisel. Selle eest autasustas Rootsi riik teda ka vastava ordeniga. Teise maailmasõja ajal täitis Voldemar Songi Saaremaal piirivalveülema
kohustusi, 1944. aasta sügisel põgenes ta Rootsi, kus töötas erinevatel töö aladel. Suri Stockholmis 29. veebruaril 1968. aastal.
Elulooandmeid ka:
ERA f. 4931, n. 1, s. 120 (Kures, Voldemar > Voldemar Songi mälestused Mõõk >1966 > 196 l. |