Teade
| Arhiiviandmed | |
| Viide | Uus Tee: EKP Elva Rajoonikomitee ja Elva Rajooni TSN häälekandja, lisa “Koduloolane” Nr 6 (15) 30.07.1959, lk 1-2 |
|---|---|
| Täisviide | Uus Tee: EKP Elva Rajoonikomitee ja Elva Rajooni TSN häälekandja, lisa “Koduloolane” Nr 6 (15) 30.07.1959, lk 1-2 |
| Viite osad | Kogu:Uus Tee: EKP Elva Rajoonikomitee ja Elva Rajooni TSN häälekandja, lisa “Koduloolane” Nr 6 (15) 30.07.1959, lk 1-2Köide:LK1:LK2:Pala: |
| Kogumisaasta(d) | 1959 |
| Teksti sisu | |
| Objekti liik | mägi, allikas, kalme, kool, auk/lohk, kivi |
| Muud märksõnad | aeg, tuli, pühakspidamine, jaanipäev, kombed, ennustus, perekonnanimi, saksa |
| Žanr | topon, arh, j, andm, kult |
| Jututüüp | Tulimäest ja mäega seostuvatest inimestest, paikadest, lugudest jmt |
| Pärimuskohad | |
| Koht 1 | |
| Objekti nimetus | Kulbilohu |
| Vana maakond | Tartumaa |
| Kihelkond | Nõo |
| Vana küla | Vissi |
| Uus maakond | Tartu maakond |
| Uus küla | Vissi |
| Koht 2 | |
| Objekti nimetus | Karukivi |
| Vana maakond | Tartumaa |
| Kihelkond | Rannu |
| Vana küla | Ervu |
| Täpsem asukoht | PK objekt ja LK all |
| ERA kood | Ran_Ervu_04 |
| Uus maakond | Tartu maakond |
| Uus küla | Ervu |
| Koht 3 | |
| Objekti nimetus | Põrguhaud |
| Vana maakond | Tartumaa |
| Kihelkond | Rannu |
| Vana küla | Ervu |
| Täpsem asukoht | PK objekt Põrguhaud |
| ERA kood | Ran_Ervu_05 |
| Uus maakond | Tartu maakond |
| Uus küla | Ervu |
| Koht 4 | |
| Objekti nimetus | Armuorg |
| Vana maakond | Tartumaa |
| Kihelkond | Rannu |
| Vana küla | Ervu |
| Täpsem asukoht | PK objekt Armuorg |
| ERA kood | Ran_Ervu_06 |
| Uus maakond | Tartu maakond |
| Uus küla | Ervu |
| Koht 5 | |
| Objekti nimetus | Ervu külakool/topograafiline torn |
| Vana maakond | Tartumaa |
| Kihelkond | Rannu |
| Vana küla | Ervu |
| Täpsem asukoht | hävinud; PK objekt Ervu kooli koht Kaarsimäel (Hirvu kool) |
| Koht 6 | |
| Objekti nimetus | Allikad |
| Vana maakond | Tartumaa |
| Kihelkond | Rannu |
| Vana küla | Ervu |
| Uus maakond | Tartu maakond |
| Uus küla | Valguta/Piigandi |
| Koht 7 | |
| Objekti nimetus | Tulimägi |
| Rahvapärane nimi | Rannu Munamägi, Eromägi |
| Vana maakond | Tartumaa |
| Kihelkond | Rannu |
| Vana küla | Ervu |
| ERA kood | Ran_Ervu_01 |
| Uus maakond | Tartu maakond |
| Uus küla | Ervu |
| Tekst | |
| Rannu “Munamägi”. Kui loodushuvilise matk suundub Elvast Sanglasse viivat maanteed õhtu suunas, möödub A. Reinvaldi viimasest elupaigast “Kulbilohust” ja jõuab Konguta lossini, kus asub üks meie suuremaist lastekodudest, siis hargneb maantee kaheks. Vasemat kätt teed mööda ärapöörates hakkab umbes viie kilomeetri järgi maastik kõrgenema ja peagi on tõus mäkke. Matkaja on jõudnud Rannu “Munamäeni”, läheneb loodusekaitse alla võetud Tulimäeni, mida hüütakse ka mäe jalamil asuva küla nime järgi Eromäeks. See mäeseljandik, mis on Võrtsjärve pinnast 66 meetrit kõrgemal, on nagu piirimärgiks praegusele Rannu ja Valguta vahel, mille tõttu ka Tulimäe põhjapoolne ots kuulub Rannu külanõukogu järgi olevale “Mitšurini” kolhoosile, lõunapoolne ots aga Rõngu külanõukogule kuuluvale “Valguta” kolhoosile, endisele Valguta vallale. Iga loodusesõber-matkaja leiab, et ei ole ülearune võrrelda Tulimäge Munamäega, mille külje all asub meie kodumaa suurim sisemaa järv ja Tulimäelt loodesse vaadates pakub ülikaunist pilti. Tulimäele on kuulda, kui vaiksel suvehommikul, eriti aga sügissuvel Võrtsjärv salapäraselt kohiseb, olles samal ajal peegelsile ja mil ranna rahvas ja Erumäegi pere lausub: “Võrtsjärv ennustab ilma muutust, kas tormi või vihma”. Ja see kohin sulab Tulimäel lindude lauluga, nagu ilus hümn pühale mäele, Tulimäele, kus vanad eestlased 1343. aastal on annud tulega orjastajate vastu ülestõusu märki, mis ajast ka tulenev Tulimäe nimetus. Tulimäelt ulatab pilk kaugele üle Võrtsjärve, üle Elva rajooni, tabab ümbrusest seitset kirikutorni ja Otepää mägesid. Mägi on ise kaetud peamiselt kuuse metsaga, kuid vaheldumisi kuuskedega esineb Tulimäel: -mustkuusk, euroopa lehis, Siberi lehis, tamed, vahtrad, kased, harilik mänd ja mägimändi, saar ja haab. Kuid alusmetsana esineb rikkalikult sarapuid, Mantšuria pähklipuud, lodjapuu põõsaid, mitmet sorti pajusid, sajakoorseid jne. Ümbruskonna elanikele annab Tulimägi mõni aasta väga rikkaliku pähklisaagi. Tulimäe lõunapoolsel jalamil on mitu allikat, mis annavad oma selge vee Valguta mõisa juurest soost algavale ja Võrtsjärve suubuvale ojale. Ervukülapoolsel mäekallakul asub Põhjasõjaaegne ühiskalmistu, kust sageli suurte vihmade ajal vesi kahe meetri sügavuselt peseb välja inimluid ja münte. Tulimäe kõige kõrgemal tipul, kus on asunud vanasti Ervu külakool ja hiljem topograafiline torn, tehakse tänapäeval iga jaanipäevaeelsel ööl võimas jaanituli, mis ei tohiks halvem olla 1343. aasta Jüriöö märgutulest, kuna ta leek paistab kaugele, kaugele nagu üle 600. aasta tagasi. Aga ega öeldu ei ole veel kõik Tulimäest. Tulimäe metsas on liuataoline looduslik lohk, metsata, looduslise näitelavaga. Rahvasuu nimetab seda Armuoruks. Seal on kõikidel aegadel pandud toime suvepidusid, kuna vanasti rahvamajagi Rannus ei olnud. Ja pidude traditsioon vältab Armuorus tänaseni. Armuorus on esinenud sellised surematused, nagu Paul Pinna ja teisi vanema generatsiooni esindajaid. Ja müstiliselt ilus on Armuorg öösistel piduhetkedel, kui ilutulestik valgustab orgu. Tulimäe metsaülem teab kinnitada, et üks vana põline metsavaht olevat kunagi selle liuataolise pidupaiga Armuoruks “ristinud”, mis on orule sobiv ja ümbruskonnas juurdunud. Kuid Tulimäe lõunapoolses servas, umbes 100 meetrit metsast, Valguta piires, asub teine sügav org, mida hüütakse “Põrguhaud”. Org on vaagnakujuline, mille põhjas ja kallastel kasvavad peamiselt sarapuud. Org tuletab meelde kuidagi mahajäetud ruusaauku ja praegu kaunis korrastamata. Rannu tuntud muusikamees E. Sule jutustab aga oma mälestustest seoses Põrguhauaga järgmist: Kui olin veel koolipoiss, käisin sageli teiste kooliõpilastega Põrguhaual. Tee mis sinna juurde sellel ajal viis, oli hästi korrastatud. Oru kaldal, lagedal kohal olid kivipostidel korralikud pingid ja keskel ümmargune veskikivist laud, millised sealt on röövitud. Siis kasvasid seal seedripuud ja pikapindudega Siberi kuused. Nende ilusad oksad meelitasid aga “loodusesõpru” murdma nende okse küll toailuks, küll pärgadeks, rüvetades Põrguhaua ilmet. Endiselt püsib vaid Põrguhaua suur kivi, nagu väike saua, millele kunagi kellegi käsi on raijunud saksakeeles: “Bär” /karu/.” Ja sellest suurest kivimürakast jutustab legend, et vanal hallil ajal elanud Valgutas üks väga tige ja orjade piinamist armastaja parun. Temal olnud taltsutatud suur karu, keda ta armastanud kaasa vedada ja kellega orje hirmutada. Nii läinud parun ükskord oma karuga Põrguhauda, kus tollelajal elanud üksik lesk mees oma ainukese pojaga. Parun lasknud oma lõbuks seal… [[ülejäänud tekst säilikus puudub]. – RKM I 7, 461-… < A. K. Melso (1963)] …vaese mehe pojakese karul lõhki kiskuda, hoolimata mehe härdast palvest. Siis aga heitnud vaene mees põlvili, sirutanud käed ahastuses taevavägede poole ja neednud julma parunit ning palunud, et karu paruni ära neelaks ning nad sellesse paika kivistuksid, nagu on kivine paruni süda. |
|
| Lisaandmed | |
| Tekstimärkus | nurksulgudes sisestajapoolsed märkmed |
| Sisu kommentaar | PP 2023 Laura |
| Tööprotsess | |
| IDkood (Koobas) | 38500 |
| Sisestaja | Laura Mäemets |
| Sisestuskuupäev | 29.01.2023 |
| Lisatud | 29.01.2023 22:01 |
| Viimati muudetud | 29.01.2023 22:01 |
| Andmed Kivikeses | |
| Säiliku viide | Uus Tee: EKP Elva Rajoonikomitee ja Elva Rajooni TSN häälekandja, lisa “Koduloolane” Nr 6 (15) 30.07.1959, lk 1-2 |
| Säilik | |
| Pala | |