Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide RKM II 150, 530/2 (4)
Täisviide RKM II 150, 530/2 (4) < Helme khk., Tõrva linn, Spordi tn 2 - Olga Parts (1962)
Viite osad Kogu:RKM IIKöide:150LK1:530LK2:532Pala:4
Kogumisaasta(d) 1962
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Olga Parts
Teksti sisu
Objekti liik kivi, allikas, hiis
Muud märksõnad jaanipäev, kombed, lõbustus, aeg, pühakspidamine, ohverdamine
Žanr kirj, j
Jututüüp Romantiline kirjeldus kunagistest ohvripidustustest Taarale Helme hiies ja ohvrikivist, mis Laose tallu viidi
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Helme allikas
Vana maakond Viljandimaa
Kihelkond Helme
Vana küla Helme
ERA kood Hel_Helme_02
Uus maakond Valga maakond
Uus küla Helme
Koht 2
Objekti nimetus Taara Hiis
Vana maakond Viljandimaa
Kihelkond Helme
Vana küla Helme
ERA kood Hel_Helme_01
Uus maakond Valga maakond
Uus küla Helme
Koht 3
Objekti nimetus Ohvrikivi
Vana maakond Viljandimaa
Kihelkond Helme
Vana küla Jõgeveste
Vana talu Laose
ERA kood Hel_Jõgeveste_?
Uus maakond Valga maakond
Uus küla Jõgeveste
Tekst
Helme (Helmede) allikas
Allikas asub paremat kätt lossi sissekäigust, all orus. Vesi on seal väga selge. Ajal, kui see mägi veel meie esivanematele-muistsetele eestlastele kuulus, kasvasid seal toredad tammed. Neljapäeva õhtuti käisid vanad eestlased hiies Taarale ohverdamas ja lõbutsemas. Igal kevadel puude lehtemineku ajal peeti siin püha. Siia kogunes terve kihelkond. Noored neiud, et oma ilu ja puhtust säilitada, ohverdasid helmeid allika kaitsevaimule. Sellest sai oma nime allikas ja ka kogu ümbrus. Noormehed kaapisid mõõgalt hõbevalget ja ohverdasid allikale, see pidi mõõga tugevaks tegema.
Vanad, paganluseaegsed uskumused olid visad kaduma. Taara hiide ja Helmede allikale kogunemise traditsioon kestis kaua, kuigi soldatid valvanud hiit ja ajanud rahvast laiali. Lõpuks hävitati hiis: raiuti maha lehtpuud ja istutati asemele okaspuud. Viimaseid eestlased enam pühaks ei pidanud. Hiiemäest aeti läbi maantee. Hiie ohvrikivi viidi Helme lossi värava alla. Kui loss õhku lasti päästis lossi väravavaht, eesti rahvusest sõdur, ohvrikivi ja viis ta oma kodukohta Jõgeveste \\\\\\\\\\\\\\\"Laose\\\\\\\\\\\\\\\" tallu.
Vaatamata hävitamisele ja rüvetamisele püsis rahva hulgas traditsioon koguneda igal aastal taarausu suurimal pühal jällegi hiiemäele, kuigi ammu olid kadunud vanad hiiekombed, ja säilis vaid kauem komme teeradadele riputada valget liiva, nagu hiie rüvetamise mahapesemiseks.
See on juba aastaid tagasi, kui üks Koorküla vana põllupidaja (nimi on meelest läinud) oli oma talu noori ristineljapäeval käskinud Helmesse minna, öeldes: \\\\\\\\\\\\\\\"Kas meie põllud ja väljad ei taha õnnistust, et teie sinna ei lähe?\\\\\\\\\\\\\\\" Muistne ohverdamine pidi ju ohverdajale õnnistust tooma
Hiied ei olnud mitte ainult ohverdamise kohtades, vaid siia kogunesid noored ja vanad lõbutsemiseks. Pärast ohverdamist tantsiti ja mängiti. Nagu jaanitule põletamise komme on alles jäänud, kuigi ohverdamise mõiste on kadunud, nii muutus ka noorte inimeste kokkutulek ristineljapäeval Helmes rahvuslikuks traditsiooniks, millega tähistati kevadel looduse uuestisündi. Nõukogude ajal on see komme kadunud, sest ristineljapäev on tööpäev.
Lisaandmed
Sisu kommentaar PP 2022 Laura
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 37885
Sisestaja Laura Mäemets
Sisestuskuupäev 20.07.2022
Lisatud 20.07.2022 17:26
Viimati muudetud 20.07.2022 17:27
Andmed Kivikeses
Säiliku viide RKM II 150
Säilik
Pala