Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide E 56562/3
Täisviide E 56562/3 < Helme khk. - K. Ruut
Viite osad Kogu:EKöide:LK1:56562LK2:56563Pala:
Kogumisaasta(d)
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Karl Ruut
Teksti sisu
Objekti liik jõgi, allikas, mets, loss, talu
Tegelased valitseja
Muud märksõnad ravimine, perekonnanimi, asustus, kombed, ohverdamine
Žanr aj, j, topon
Jututüüp Helme allikasse ohverdati helmeid ja raviti; Katariina II külastusest tulnud talude, jõe ja metsa nimi
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Helme hallik
Vana maakond Viljandimaa
Kihelkond Helme
Vana küla Helme
ERA kood Hel_Helme_02
Uus maakond Valga maakond
Uus küla Helme
Koht 2
Objekti nimetus Helme loss
Vana maakond Viljandimaa
Kihelkond Helme
Vana küla Helme
Uus maakond Valga maakond
Uus küla Helme
Koht 3
Objekti nimetus Keisrejõgi e Helme jõgi
Vana maakond Viljandimaa
Kihelkond Helme
Vana küla Helme
Uus maakond Valga maakond
Uus küla Helme
Koht 4
Objekti nimetus Keisre talud
Vana maakond Viljandimaa
Kihelkond Helme
Vana küla Koorküla
Vana talu Keisre
Uus maakond Valga maakond
Uus küla Koorküla?
Koht 5
Objekti nimetus Keisre palu
Vana maakond Viljandimaa
Kihelkond Helme
Vana vald Lõve
Vana küla Lõve?
Uus maakond Valga maakond
Tekst
Helme kihelkond on oma nime saanud Helme lossist. Nimi on nähtavasti võetud kas Helme oja nimest, mis põhja poolt lossi alt mööda voolab Keisre jõkke, või Helme hallika nimest, mis Helme mõisa all oru perve sees, vastu Arstla talu oli. Seda hallikat usti silmahaiguse vastu abirohuks. Muiste olevat sinna hallikasse neitsid oma puhtuse hoideks helmeid ohverdanud, sellep kutsutud seda hallikat helme hallikaks. Nüüd on see hallikas ei tea mis põhjusel täitsa ära kuivanud, nii et ta asetki enam ei tunta. Mina poisikesena, kui kihelkonna koolis käisin, olen sealt hallikast vet joonud (K. Ruut). Vanasti on ka lossist idapoolt mööda voolavat Keisrijõge Helme jõeks kutsutud. Mil põhjusel teda nüüd Keisrejõeks kutsutakse ei ole minul teada. Vast sammal põhjusel miks Koorkülas kahte talu Keisretaludeks nimetatakse. Kui keisrinna Katariina II 1764 aastal Liivimaal reisis, on ta ka Koorkülas käinud, kuna sel ajal Koorküla herra M. v. Gersdorff Liivimaa marsall oli Keisrinna tahtnud ka talurahva elu näha. Selleks käinud ta kahes Keisre talus, kus teda talurahva poolt lastud einestada, milleks road, riistad ja taluinimestele riided enne mõisast valmis olevat toodud. Selle suure armu ja helduse mälestuseks lastud talupoegasid keisrinnat paluda, noid talusid Keisre taludeks nimetada. Vast sarnasel teel sai ka Helme jõgi omale Keisre jõe nime. Keisrejõe lõpul idapool Lõve valla jao sees on suured ilusad orud ja toredad moräänid, kus praegu suur metsa kasvab mida praegugi veel Keisre paluks kutsutakse. Vast käis Keisrinna ka noid toredaid kohte vaatamas.
Lisaandmed
Sisu kommentaar PP 2022 Laura
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 37820
Sisestaja Laura Mäemets
Sisestuskuupäev 05.07.2022
Lisatud 05.07.2022 20:59
Viimati muudetud 05.07.2022 20:59
Andmed Kivikeses
Säiliku viide E
Säilik
Pala