Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | H I 5, 343/4 (1) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | H I 5, 343/4 (1) < Tarvastu - Jüri Liller (1894) | ||||||
| Viite osad | Kogu:H IKöide:5LK1:343LK2:344Pala:1 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1894 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | kivi | ||||||
| Tegelased | pulmalised | ||||||
| Muud märksõnad | kombed, tapmine, aeg | ||||||
| Žanr | etn, muist | ||||||
| Jututüüp | Tarvastu mõisa põllul said pulmarongid kokku, surnute mälestuseks kivid; nooriku ehetest | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Ristikujuline kivi | ||||||
| Vana maakond | Viljandimaa | ||||||
| Kihelkond | Tarvastu | ||||||
| Vana küla | Jakobimõisa | ||||||
| Täpsem asukoht | PK objekt Pulmarongide kokkusaamise koht - pk punkti asukoht umbkaudne | ||||||
| ERA kood | Trv_Jakobimõisa_02 | ||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
| Uus küla | Jakobimõisa | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Tulpa meenutav kivi | ||||||
| Vana maakond | Viljandimaa | ||||||
| Kihelkond | Tarvastu | ||||||
| Vana küla | Jakobimõisa | ||||||
| Täpsem asukoht | PK objekt Pulmarongide kokkusaamise koht - pk punkti asukoht umbkaudne | ||||||
| ERA kood | Trv_Jakobimõisa_02 | ||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
| Uus küla | Jakobimõisa | ||||||
| Tekst | |||||||
| Kes Viljandist tulles Tarvastu kirikust mööda, seda teed mis säält Valka Kärsna mõisa kaudu läheb, see näeb Tarvastu kiriku juurest ära minnes umbes 4 versta maad Kärsna poole Tarvastu mõisa põllu sees paremad kätt, kõrvu kaks mälestuse kivi, teine risti sarnane, teine tulba moodi, täna päevani sääl seisvad. Nõnda et mööda mineja mõttes peab küsima: Mis tähendavad need vanad kivid, mis peaaegu samblaga üle on kaetud? Selleks tahan siin kirjutada, mida ma nende kivide kohta rahva suust, - ja nimelt ühe vana ühksakümmne aastase emakese suust oma poisikese põlves ligi 20e aasta eest tagasi kuulsin, ja mida tema vanemate vanemad olla jutustanud, mis ka mulle sõna sõnalt peaaegu meeles ja järgmine on: Vanal aeal olnud pruugiks aga aasta ühel, säetud aeal pulma pidada ja see aeg olnud umbes Märdi pääva ümber olnud, kus kõik kes selle käes oleva aasta sees naist võtnud, ehk mehele läinud, tähendatud aeal pulmad olla pidanud tegema.- Nõnda olnud siis ühel ja sellsamal aeal ja pääval pulma pidu ja sõitusi kõigil pool, kuna pääle seda aega pulmast enam kihku ei ka kähku kuulda ei ole olnud, ja siis neist pulmadest ja ette juhtunud asjust terveks aastaks jutustada saanud. Pulma aeal olla pidanud selle ette valvama: et kaks pulma kus noored paarid sõitmas, teel vastatiku ei juhtuks. - Kõige suurem hirm ja mure on ka noorikul ja noorel mehel olnud, sest naad ei olla võinud mitte selle pääle julged olla kas naad eluga sõidult tagasi tulevad ehk ei. - Kui nõnda on juhtunud, et kaks noort paari oma pidu rongidega üksteise vastu olla tulnud: Siis teiselt poolt noorik ja teiselt poolt noormees ära saanud tapetud. Ja need ülejääjad noormees ja noorik pidanud siis jälle paari minema. Kui pulmalised pidule kokku läinud siis olla igal mehel ka mõek kodust kaosa võetud, ka noorikul pidanud tupe nuga olema. Selle eel kirjutud pruugi järele olla ka sääl, kus Viljandi poolt tulles tee Tarvastult Kärsna poole lähab sarnane lugu sündinud. Kus küll ka mõlemilt poolt omasid hoida püitud ja selle läbi mitut surma saanud, aga kus surma sajade seast ainult noorele paarile malestuse kivid püsti pantud. Enne võitlust saanud see ka kuulutadud kumalt poolt noormeest ja kumalt noorikud surmatu püitud. Nõnda olevad küll ka veel mõnes kohas juhtunud aga mite mitte siin lähe korras ei olevad, ja kus ka kehvemad noored paarid surma ohvriks on langenud, kelledest mitte kaua ei ole räägitud ja ei ka mitte mälestuse märki pantud. Aga need sääl surma saanud olnud kaugel ümber kaudu kuulsad ja rikad. Kus ka pruudil oma ehted, - ja veel peenemast materjalist olnud. - Ka alamaidki nooriku ehteid ei olevad iga ühel olnud, kus neid mõni kord teistelt saadud, ja kui saada ei olevad olnud ka ilma läbi pidanud aeama. Nende ehtede nimed mida ainult pulma aeaks tarvitadud olnud: \\\"Tinuline, Vaseline, riba ja sõba. Kus kohas neid kedagi kantus on unustusses jäänud. Kui need ehted noorikul on ümber pantud siis olla ta kui kohelik nendega olnud.- Et see \\\"Jutuke\\\" mitmest põlvest juba kuulu järele suust suhu on saanud sellepärast ei või ka mina teda teada; vaid pidin nõnda kirjutama kuida ma seda kuulnud olen.- |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Sisu kommentaar | PP 2022 Laura | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 37802 | ||||||
| Sisestaja | Laura Mäemets | ||||||
| Sisestuskuupäev | 04.07.2022 | ||||||
| Lisatud | 04.07.2022 15:37 | ||||||
| Viimati muudetud | 04.07.2022 15:37 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | H I 5 | ||||||
| Säilik | |||||||
| Pala | |||||||