Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide H II 25, 221/4 (2)
Täisviide H II 25, 221/4 (2) < Helme, Helme v. - Gustav Habicht (1889)
Viite osad Kogu:H IIKöide:25LK1:221LK2:224Pala:2
Kogumisaasta(d) 1889
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Gustav Habicht
Teksti sisu
Objekti liik pühapaik, aed, puu
Tegelased isik
Muud märksõnad uni, kombed, usk, ohverdamine, aeg, varandus
Žanr j
Jututüüp Mats tonte kimbun: isa ohverdas vanadele jumalatele, poostel, poeg Mats mitte, tondid kiusasid teda, aga tema kündis ohvrikoha üles
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Aed ja puu
Vana maakond Viljandimaa
Kihelkond Helme
Vana vald Taagepera?
Vana talu V
Koht 2
Objekti nimetus Ahervars
Vana maakond Viljandimaa
Kihelkond Helme
Vana vald Taagepera?
Vana talu V
ERA kood Hel_Taagepera_????
Tekst
Mats tonte kimbun.
Juba om tost ajast poolsada aastet möödä kui miu prillane naaber ja sõber T. vallan eläs, kos toll aal tubliste nõidmist pruukiti ja täst suurt tulu oodeti ehk kahju karteti. Miu sõber elli toll aal W. talu ligitel, kon sortsmine ja soola puhumine kige enäm aljend ja tonte tiinmine kige kõrgembel järjel õitsesi. Toll talul sai se vasta päeva tõusu suur illus aid, kontlisi [?], pihle, toome, kõivä, lepä ja mu tõse puu aida ilustive. Sääl aijan olli nõidjate usu järgi jumalite elu paik. Kuida neid nimetedi ei ole teedä, tolle külä vana rahva jumalite nime järgi om nende nimi vist poostel ollu, sest ku küla vana rahvas tiidvä sedä pimme kui jumalite nimme! Nende tiinimist ei tiiä kah midägi, ka neile viidu ikka uutsest kui mujal pool. Vana talu ätt hoitse ja kaitse sedä aidä kige loomi eest, nii et ütski sinnade es tohi puttu, too üteldi kohe surevat - aga vanake hoolits ja murets ka jumalite eest tubliste, nii et nemä vist küll nälgä, eg\\\\\\\\\\\\\\\' midägi puudust es tunne. Talu esäke pani silmä kinno ja pidi surma Hansu tahtmisel siit sinitse taeva alt ära reismä. Poig Mats kes täie ealine olli sai nüüd peremihes. Aga et uvve aja haridus ja õppus Jumalest ka temäle olli raasike mõjunu, sellep es piä temä esä pruukest midägi lugu nink et aian uipit egä marja puhmit es olle ja pähkleki olli aid põllu maa sihen, siipärast ragus temä sõbra nõu pääle puu maha ja kündse aija üles. Kolm päevä pärast toda tulli too temä sõber ja nõu andja Madis, nii olli temä nimi, Matsi manu. Mats olli prilla kigen tävve perege põllu pääl tühin, ilm olli illus, nindä et lust olli tööd tettä. Madis kutse peremihe ende manu ja näidäs käege taeva poole ja ütel: \\\\\\\\\\\\\\\"Kulla velleke kas sa s ei näe viimse päeva tähte - kae kon kohtu moistja..... Madisel olla sõna pooleli, sääl lask peremiis kohe põlvili ja kisendes aru saamata sõnu: \\\\\\\\\\\\\\\"Tule - näe - halaste. viimme päe, kurat suure sõo väege - taevas langes.\\\\\\\\\\\\\\\" Ka Madis pallel põlvile, aga äkki karas temä üles ja karjus: Maa pallas - maa palas - läki, läki kodu kõik palvele.
Tiinja es taha minnä, aga peremiis sundse neid vägisi, Kodus panni kik põlvile maha. Luges sõnu siit ja säält, andse siss ravandase leibä ja viinä rahvale - peremihe käte jäi lõpp ja sii rüübäs ära nii palju kui ruusin olli nink jäi siss kui surnu makame. Madis säädse aga tiinjit sordi järgim kui lina punde ja nimet siss kes taeva sah ja kes põrgu lätt, kikk sii töö kestse kellä 11-6. Siss sai pere sööma ja siss makame. Kui pere sõi läts Mats sinnade aija asemele ja ohvert sääl kuke; ninda sama tegi ka Madis. Matsi es jäta tondi rahule, kui temä mõtsa läks, siss essitive na temä ära, käisive aina rua viisi ehen ja taka, vahel juhtsevi temä ka sügävete vette kust temä suure vaiväge pääsi. Temä otse abi mitmelt poolt, aga midägi es mõika. Palve majast pidi abi tuleme sinnade käis temä hoolege, Egä pühabe olli tall kui püha määle rändämine ehin. Pühäbese päeväge 40 verstä maad ärä käija - kolm neli jutlust ärä kuulate ja pääleki tühä kõtu üten kandam sii masja ka midägi. Kelle silmä ees sii mihine püüd pidi varjule jäämä - ja rutem kui arvata võis olli Mats velliste seltsin esimeheks tõistest pantu.
Sii olli palaval suve aal, suure meeskoori pühal, kui vana Mats ju hommuku kellä kuvve ajal palve maja manu tulli. Sii kõrd sõitse temä hobesega. Suure lugemise tare akne alla aija külgi keitse temä vana kõrvi kinni, aknest mööda minnen, käie temä läbi akne sissi. Sää nakas pesmä ja ihu karva variseme, taren suurt musta lauga kerä edesi tagasi jooksman nägevet, Endestki mõistä, tiidse Mats, et sii tont olli, aga temä ai e söäme rindu, võtsse maja võtme, tegi kolm risti otsa pääle ja tegi usse valla. Risti ette lüvven astse temä sisse, langes põlvile maha ja tegi pea tunn aiga sääl palvet, kuidä Amen ütel siis tuhat tont süllassive egäst nurgast kui lärtsati. Selle aja sihen olli ju enimese välja kogunu. Kui nüüd Mats ussest käis siss tullilevi nemä sisse. Täämbe olli Matsil palju tööd, aig kunni õdagune kulli temäl nii ära, et tä kõrdägi hobes saa käemä minnä, mis tõse ollive andu seege loom olli. Kik ollive ju ära lännu, kui Mats sõitma nakas. Päe läts looja. Lõune kullest tõusive pilve üles. Vihmä nakas satame. Helle päeva järgi olli kot pimme tullu. Mõtst läbi minnä olli nii pimme, et sõrme es näe suhu pistä. Kõrrage ei jõvva hobene vankert enam vedäde. Mats tulli vankrilt maha, leidse aga ta koguni maa pääl olevet ja kikk neli ratast puudusivi. Vana poiss olli rata maha võtnu ja mõtsa juhtin. - Mats luge piki palvit, aga rata es tule otsa, nüüd otsima. Kavva aigse otsmise järgi sai temä viimati rata kätte, panni neid otsa ja tegi tugeve pulga ette. Verst maad olli temä ära sõitan sii sama lugu jälle kähen ja nindä sündse kolm kõrda. Kolmande kõrra aigu võtse temä pihle puud ja tegi sest vankrile pulga ette ja nüüd es tohi vana sarvik enäm oma tempe mängmä tulla. Ärä väsinu ja like kalkun tulli temä kodu.
Mats talu tundin olli üits vana ahervars, ka sinnade olli esä ohvrit viinu ja toda es tii poig enäm, vaid temäl olli mõte sedä ahivarre all saisvat maad üles kündä ja põllus tetä. Küll keeleti Matsi ööse sedä tegemist ja juhatadi ja näidäti sada kõrda kus sääl kulla ja hõpe raha tonni seissevi, muud kui mine ja võt kohe jalöamaid ilmä aja viitmäta ära, aga egä kõrd kui temä üles virgusi olli kellä 12 aig, sellep Mats es lää ja viil pääleki temä pidi ütsinde mineme ja ilma ravvase riistäte, nii öösise tonte piinamise ollive hirmsa.
Kõrd istse temä omman kambrin ahju kõrval tooli pääl kui üts miis sisse tulli suur haamer kähen, astse temä manu ja pandse haamri kohe Matsile keskele pääd ja ütel kui sina selle ahervarre üles künnäd siss sa ta pää selle haamriga lahki löödus. Mats es hooli sest ka mitte vaid temä laskse iks üles kündä ja ahirvarre ära lahku. Kolmandel päeval pärast sedä tööd, löödi temä pää pooles tolle haamrige ja to sama miis olli - kui jälle miis olli ärä lännu, naidäs temä oma pääd tõistele ja näe tõesti olli ramm pääs. Tost saani jätivi tondi tedä kiusamast ja Mats elli viimäti üte õiget ja hääd ellu aga om nüüd ju kalmu künka alla ihu korjus ära mädänu aga hing viit taevalistege oma lõbuset aiga.
Lisaandmed
Tekstimärkus nurksulgudes küsimärk tähistab segast sõna
Sisu kommentaar PP 2022 Laura
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 37797
Sisestaja Laura Mäemets
Sisestuskuupäev 29.06.2022
Lisatud 29.06.2022 21:20
Viimati muudetud 29.06.2022 21:20
Andmed Kivikeses
Säiliku viide H II 25
Säilik
Pala