| Neid kohtasi, mis vana ajal olla pühaks ohverdamise paiguks peetud ja kus 30-40 aasta eest veel vanad ahivarre riismed olla seisnud, kui neid kohtasi tema seeniajatsest taluperemehest ja pühitsejast enam lugu ei ole peetud ja seda asja maha jäeti, siis tulnud temal ise, tema omakstel ehk loomadel mida kurja õnnetust ehk inimestele üks öösene rahuta olemine. Niisugusi vanu pühaks peetud varemid, kus rahvas tähtpäävil ehk muu asjade ja aegade pärast pidi ohvrid viima olla siin Helme kihelkonnas paljugi olnud, nimelt igas külas, - siis olla neid mõned selleaegsed Jumala sõnatundjad, nende kui Kaeva Peedo Taagepera mees ja mõned muud mõistnud imelikkul viisil ära kasutada. Nemad teinud suure tule ahirvarre pääle, manitsenud rahvast mitte enam kurja usko, siis tulnud korraga kesk tule seest hirmus pauk välja, et ümbre olejatel korvad kinni löönud, ja tuld ja tukkisi käinud vasto taevast üles, nago oleks ahivart tahetud puruks ja põrmuks lüüa. Hirmuga vaatnud peremees ja rahvas tule ääres ja näinud oma silmaga, kuda Jumal oma teed läinud. Vist on see püssirohi läbi sündinud, mis rahvas mitte ei ole täädnud, arvavad nüüdsel ajal veel mõned vanaraugad. |
