| Me olime jahil seal jälle ja… Ma vist olin üksi, ei oldki vist kedagi teist. Läksin pika säärikutega vaikselt seal jõekalda peal, aga seal oli üks kolhoosiajal ehitatud saun ja seal pandi pidu siis. Ja seal oli pidu ja see oli hommikul juba kuskil, kella kuuest hakkas see jaht. Aga see oli vist veel natuke varem, hakkas valgeks minema ja… Ja üks daam mustas kleidis tuli ja roos oli rinnas ja eks ta väikselt purjune ka oli siis. Ja nägi mind. Aga meil olid need jahimehemütsid peas tol ajal. Punased mütsid. Kui olid punased ja sa olid seal kütiliinis, siis teised nägid, kus sa oled, et lasta ei saa. Ja mul oli see jahimehemüts ja Tungalil oli ka see jahimehemüts. Aga Tungalit ei old. Ja hüüab sealt, et: „Felix, Felix, ma olen paras part su käes! Felix!“ Ja tuleb… Seal oli üks sild, paadisild, aga seal olid lauad muist ära juba ja. Vahepeal oli lihtsalt niuke jupp palke niimoodi, kus sai astuda. Ja tuli ja kui sai sinna palgile, siis käis kui pläudi! sinna muda sisse oma roosiga. Ja ma jooksin kähku sinna siis ja kiskusin ta sealt välja. Ülepea mudane oli seal. Ja nägi, et ma ei olegi Felix. Ja hakkas mind sõimama – „Minge metsa, laske seal parte! Mida te siin lasete?“ Metsas pole ju parti! Ja läks sealt – perse tilkus seda muda, läks seal sauna poole tagasi. Vot sulle paras part! Ujus jah, seal muda sees, oli part, jah. Niuke naljalugu juhtus seal Kernu paisu peal. |
