Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 273, 481/5 (5)
Täisviide ERA II 273, 481/5 (5) < Tallinn – E. Kriitmäe (1940)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:273LK1:481LK2:485Pala:5
Kogumisaasta(d) 1940
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Eduard Kriitmäe
Pala päritolukoht Harjumaa, Hageri, Adila k
Teksti sisu
Objekti liik mõis
Tegelased mõisnik, ametmees
Žanr muist
Jututüüp Lööprid Adila ja Kernu mõisates. Adila mõisaproua saab lööpriga lapsed
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Kernu mõis
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Hageri
Vana küla Kohatu
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Kernu vald
Uus küla Kohatu
Koht 2
Objekti nimetus Adila mõis
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Hageri
Vana küla Adila
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Kernu vald
Uus küla Adila
Tekst
Seda sõna ma ei ole muus kohas kuulnud kui Keila, Nissi ja Hageri kihelkondas. Lööper oli must mees. Ja ta oli sakste teenistuses. Ta jooksis kiirelt: temal ei tohtinud olla mingid raskust, perse näkid ja jala sääremarjad olla olnud tal ära leigatud. Ta jooksis suurte sakste tõlla ees. Tal oli nii suur jooksukiirus, et tõllahobune temast mööda ei saanud. Kas ta oli ostetud ori või oli ta mõni vaba palgaline, sellest ei kõnele rahvasuu. Kuid ikka oli ta ori! Ega siis muidu saksal olnud tema ihu üle nii suurt võimu. Sest kui saks arvas heaks, võis tema teda ära kohitseda.
Kord oli olnud ühel saksal noor lööper. Tema hiilgavad silmad meeldinud prouale. Ja nagu ikka, herrale see ei ole meeldind. Ta saat lööpri linna kirjaga ühe „tohtri“ juure, et lööper tuleb ära kohitseda. Tohter olla sellest kroonu sakstele teatanud. Ja herra ei olla saanud oma soovi teoks teha. Sest et keisri käsukiri olnud jo avaldud, et orja ei ole, keda tohib kohitseda.
Hageri kihelkonnas olla olnud Adila herral must lööper. Ja kui herra olla kodunt ära olnud, siis proua käinud oma lööpriga salamahti läbi. Kuid tagajärg olnud ka näha: proua sünnitand kaksikud ja neist olla teine olnud must. Herra olnud vihane ja lasknud Laimiku Tooma tulla mõisa, kes olnud seal ümmerkaudu hea sigade kohitseja, ja lasknud lööpri ära kohitseda.
Ka Kernu mõisa omaniku krahv Kotsupei isal olla olnud lööper, sest Kotsupeid on olnud Vene riigi diplomaadid põlvest põlve.
Kas mõisnikud ka eestlasi lasksid kohitseda, sellest siinpool kuulda ei ole. Ka ei ole kuulda, et see ehk see on lööper olnud. Lööper tähendab ikka kohimeest. Lööpri ammet oli herrad või prouad teenida: teda saata, kirjasi viia. Lööper läks, pudelikene oli nina all, kus rohi sees, mis tema hingamise lahkeks teeb, ja ta jooksis. Tõllahobune ei suutnud tema vastu joosta. Ka üks endine laul räägib ühest mustast mehest, kes röövleid hirmutas. Kui karjus: „Tehk’ lahti põrgu väravad, siin on nad koerad mõlemad!“
Lööprid võisid olla enam kui sada aastad ehk rohkem tagasi, millest siin jutt on.
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 37353
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 11.05.2016
Lisatud 11.05.2016 14:55
Viimati muudetud 16.03.2022 18:03
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 273
Säilik
Pala