Arhiiviandmed |
Viide |
ERA, DH 1976; 1977 (8; 17) |
Täisviide |
ERA, DH 1976/77 (8; 17) < Hageri khk, Kohila al < Pärnu khk, Pärnu l – R. Reinaus < Virve Õunapuu, snd 1956 (2021) |
Viite osad |
Kogu:ERA, DHKöide:1976; 1977LK1:LK2:Pala:8; 17 |
Kogumisaasta(d) |
2021 |
Esitajad |
Nimi |
Isikumärkus |
Elukoht |
Päritolu |
Päritolumärkus |
Vanus |
Sünniaasta |
Virve Õunapuu |
|
Harjumaa, Hageri, Masti k
|
Pärnumaa, Pärnu, Pärnu l
|
|
|
1956 |
|
Kogujad |
|
Teksti sisu |
Objekti liik |
talu |
Tegelased |
isik |
Žanr |
andm, biogr |
Jututüüp |
Alfred Pontak ja tema Inglise iluduskuningannast naine |
Pärimuskohad |
Koht 1 |
Objekti nimetus |
Pukamäe küla |
Vana maakond |
Harjumaa |
Kihelkond |
Hageri |
Vana küla |
Pukamäe |
Uus maakond |
Rapla maakond |
Uus küla |
Pukamäe |
Tekst |
Meil siin Pukamäe külas Lohu allikate juures on talu. Ja selle talu omanikuks praegu on professor Ülo Vooglaid. Varasemalt kuulus see Pontakule. Alfred Pontak oli Vabadussõjas osalemise eest saanud tüki maad ja talu siia Kohila valda. Ja kui 1937. aastal Inglismaal siis Eesti Vabariigile ehitati allveelaevu, et siis ta ka õppis Inglismaal ise laevakapteniks ja oli seal armunud Inglise iluduskuningannasse, kes oli vene juurtega või Vene emigrantide perest pärit priimabaleriin. Ja siis 1937. aasta iluduskuninganna. Nii et noored abiellusid ja tulid siia Kohila valda koos elama. Ja 1941. aastal, kui punased üritasid Pontakut saada enda kasuks töötama, Pontak keeldus ja venelased lasid ta maha lihtsalt. Ja siis jäi see iluduskuninganna meile siia üksinda elama, lapsi neil ei olnud. Ja vanem generatsioon teda täiesti mäletab. Ja kui ta suri, ta suri ka kuskil 1980ndate lõpus, 1987 või 1988, siis oli veel külanõukogu. Ja külanõukogu siis sellest majast andis Meremuuseumile kõik Pontakuga seotud materjalid – dokumendid, seal olevat isegi allveelaevajoonised olnud. Kalevi joonised, Kalevi mudel. Aga Meremuuseumi ei huvitanud tema naise lugu. Neid naise asju ilmselt oli rohkem, aga minuni jõudis siis üks peotäis üle kogu maailma saadetud kaarte. Väga paljude peal oli tema nimeks märgitud proua Alfred Pontak. Ta keelt ei osanud, ei õppinudki ära eesti keelt. Ta rääkis vene keelt, toime ta sellega tuli. Aga ta suri üksinda. Aga ta olevat olnud ilus, sirge seljaga ja pikka kasvu. Teda olevat kaugelt ära olnud tunda. |
Tööprotsess |
IDkood (Koobas) |
37322 |
Sisestaja |
Reeli Reinaus |
Sisestuskuupäev |
10.03.2022 |
Lisatud |
10.03.2022 14:52 |
Viimati muudetud |
10.03.2022 20:31 |
Andmed Kivikeses |
Säiliku viide |
ERA, DH 1976; 1977 |
Säilik |
|
Pala |
|