| Arhiiviandmed |
| Viide |
ERA, DH 1977 (3) |
| Täisviide |
ERA, DH 1977 (3) < Hageri khk, Kohila al < Pärnu khk, Pärnu l – R. Reinaus < Virve Õunapuu, snd 1956 (2021) |
| Viite osad |
Kogu:ERA, DHKöide:1977LK1:LK2:Pala:3 |
| Kogumisaasta(d) |
2021 |
| Esitajad |
| Nimi |
Isikumärkus |
Elukoht |
Päritolu |
Päritolumärkus |
Vanus |
Sünniaasta |
| Virve Õunapuu |
|
Harjumaa, Hageri, Masti k
|
Pärnumaa, Pärnu, Pärnu l
|
|
|
1956 |
|
| Kogujad |
|
| Teksti sisu |
| Objekti liik |
ehitis, mõis |
| Tegelased |
isik |
| Muud märksõnad |
rootsi |
| Žanr |
aj, biogr, andm |
| Jututüüp |
Carl Mothanderist, kes abiellus Tohisoo mõisa pärijannaga ja tema uuest majast Kohila alevis, külalistest ja rongidest |
| Pärimuskohad |
| Koht 1 |
| Objekti nimetus |
Tohisoo mõis |
| Vana maakond |
Harjumaa |
| Kihelkond |
Hageri |
| Vana küla |
Tohisoo |
| Uus maakond |
Rapla maakond |
| Uus küla |
Kohila |
| Koht 2 |
| Objekti nimetus |
Mothanderi maja |
| Vana maakond |
Harjumaa |
| Kihelkond |
Hageri |
| Vana küla |
Kohila |
| Uus maakond |
Rapla maakond |
| Uus küla |
Kohila |
| Tekst |
| Carl Mothander oli ju tegelikult Rootsi ajakirjanik ja mõnes mõttes ka diplomaat. Ma ei ole täpselt kursis, kuidas ta tutvus Benita von Wrangelliga, kes oli siis Tohisoo mõisa üks mõisapreilidest ja pärijannadest. Et leskproua pidas seda mõisa, elas seal koos oma kahe tütrega ja Benita oli ikka hilistes 40ndates, nii et järeltulijaid nendel kahel ei olnud. See abielu oli tollase mõttemaailma järgi ikkagi mitteseisusekohane abielu, sest et ühel juhul oli tegemist balti aadlidaamiga ja teisel juhul siis lihtsa inimesega. Aga see abielu sai tõeks ja nad ehitasid endale siis elamiseks Tohisoo mõisast veidikese raudtee poole uue elumaja. See poolteisekorruseline maja, mida siis tänase päevani kutsutakse Mothanderi majaks. Meil ju alustas rongiliiklus juba 1901. aastal siin. Kui neil külalised käisid, nad siis ikka armastasid seista raudtee ääres ja lehvitada oma valgete taskurättidega rongile ja nendele inimestele, kes rongidel olid. Arvata võib, et see oli siiski suvine tegevus rohelise keskel. Kõik me ju teame, et vanasti oli kombeks kaks korda aastas vahetada värvi. Et esimesest maist riietuti valgesse ja neid heledaid värve kanti suveperioodil. Ja esimesest oktoobrist mindi siis tumedamale värvile üle. Et see võis ka päris tore vaatepilt olla, kui niisugune seltskond heledasse riietatud inimesi rõõmsalt lehvitab rongile järele. Vanasti lehvitati ju ka autodele, bussipeatustes ju lapsed seisid ja lehvitasid autodele. Ja lennukitele lehvitati. See oli üldse tore komme. |
| Tööprotsess |
| IDkood (Koobas) |
37280 |
| Sisestaja |
Reeli Reinaus |
| Sisestuskuupäev |
10.03.2022 |
| Lisatud |
10.03.2022 14:52 |
| Viimati muudetud |
10.03.2022 16:09 |
| Andmed Kivikeses |
| Säiliku viide |
ERA, DH 1977 |
| Säilik |
|
| Pala |
|
