Ja sealsamas, kus tee maantee pealt sisse keerab, seal oli Töökmanni kõrts. Ja selle omanik oli Uster Anton. Ja temal oli siis kaasa, oli Usteri Tanja. Ja see Tanja on selle poolest huvitava elukäiguga, et tema oli selle marssal Vorošilovi vennatütar. Ja sõja ajal siis igasuguste pahanduste pärast ta võeti kinni ja teda süüdistati selles, et siin, kui need lahingud olid, tema oli viinud siit soost läbi need kotti jäänud Vene sõdurid Vasalemma. Ja see oli kuskilt välja tulnud ja siis ta pandi Tallinnas kinni ja… Kui nad kuskil sisse piirati, siis oli kaks võimalust – kas alla anda või sealt kuidagi välja murda. Augustikuus 1941 need lahingud olid. Venelased läksid Töökmanni tammi õhku laskma, seda silda, et sakslaste liikumist takistada. Aga sakslased tegid sihukese vingerpussi, nad tulid hoopis teisest kandist neile peale ja said nad siis sealt kätte. Ja siis sealsamas lähedal oli Kuuse talu. Siis jäi see õhkulaskmine pooleli ja nad põgenesid selle Kuuse talu taha. Ja seal Kuuse talus elas minu isa onu oma naisega. Ja siis see, kes neid sinna segama tuli, see nägi, et venelased lippasid sinna maja taha, see lasi sinna kolm pauku järgi ja onunaine sai surma seal. Ja siis nad sealt põgenesid edasi, seal, kus Sillaotsa juures see kraav on, mis läheb jõkke. See on see Maanuse kraavi lahing. Ja seal oli siis suurem nagin, seal oli siis ühe juttude järgi seitse, teise järgi üheksa venelast oli surma saanud ja siis veel paar sakslast. Need venelased algul maeti Kuuse talu kartulimaa äärde. Ja siis, ma ei tea, mis aastal see ümbermatmine oli, siis maeti Kääbastemäele Ruilasse. Viidi sinna, kus see Vennaskalmistu on. Aga need sakslased, kes siin langesid… Ühe jutu järgi üks, aga teise järgi kaks, et need maeti algul sinna Sillaotsa talu väravasse. Aga siis, kui 1944 sakslane korjas oma langenud kokku, need maeti ümber Maarjamäele. Ja need, kes siit siis alles jäid, need siis põgenesid siit selle Tanja abil siis sinna Vasalemma.
|