| Tankitõrjekraav tehti sõjaks ette. Tehti maailma kraav – metsast kuni teise metsa välja. Ja maanteele pandi kõik need lõhkeained alla. Ja kaks-kolm soldatit oli jäetud siis valvesse, et kui venelane on siit üle ja sakslane hakkab sealt Laagremaa mäelt tulema, et siis lasevad õhku tee. Ja külamehed käisid ja kaevasid selle kraavi ette, et tankid ei saa kõrvalt ka läbi ja siis tuleb kohe suur mets, no metsast ka läbi ei lähe tank. Aga need soldatid olid jookst ise juba, enne minema läind sealt ja maantee jäi õhku laskmata. Nii et venelane läks ja sakslane tuli järgi. Ja siis Haruteel osa olid tuld mööda Haapsalu maanteed ja osa siit läksid ja venelased jäid siis lõksu. Sakslased jõudsid juba siit ette, mis Haapsalu maantee pealt tulid. Siis seal oli paras kõva lahing, seal oli, räägivad, et 300 venelast maas. Külamehed olid käind sealt korjamas siis neid relvasid nende surnud venelaste käest. Üks oli ajand veel pea püsti, küsind juua, veel seal haavatud old maas. Sel oli eluvaim veel sees, aga noh… Ja siis nad olid sealt relvasid korjand. Siit, meilt edasi minna, siit teeotsast natuke Muusika küla poole on see Kadarpiku talu. Selle peremehega ma sain läbi, tema elas enne seal Harutee ligidal. Ja nad olid siis need relvad, uued relvad pand määrde sisse ja padrunisi, kui palju neid vöösid said ja. Olid metsa ära peit, kaevand maa sisse. Ja märkind ära, et vaat sellest puust nii mitu sammu, sealt nii palju. Ja ütles, tead, mets kasvas ringi kõik, kurat, enam ei tea, kus on! Küll nad olid otsind ja ütles, tänapäevani on… Ütles, et ega nendega midagi ei saa juhtuda. Et nad on määritud ka ja kõik, pidid olema vist kaltsu või kasti sees. Aga ütles, et enam ei tea. Nüüd on see vanamees ka surnd. Ja nüüd ei tea enam mitte keegi, kus kohta nad üldse matsid, maa-ala on ju nii suur. Mets võeti sealt maha kõik pealt pärast ja. Need relvad võib-olla praegu ja padrunid maa sees. |
