| See on juba hilisem aeg, see on juba Eesti-aegne jutt. Kohila paberivabrik ostis haokubusid, mis on kütmiseks. Ja vat siis inimesed käisid neid kubusid viimas, vooriga läksid. Noh, seal oli seitse või kaheksa, kümme või kaksteist rege, üle soo mindi otse siit. Ja üks hobune oli siin kogu selle piirkonna peal, kes julges tõmmata ree sinna ülesse. Seal oli mürinat, kolinat, ventilaatorid, tuli. Seal oli sedasi, et ülevalt tehti luuk lahti, regi lükati ümber, tulid kohe haokubud sinna ahju sisse. Ja siis üks hobune oli siin küla peal, kes julges sinna müra sisse minna seda rege üles tõmmama. Aga kas oli hobusel midagi viga või oli see peremees kusagil ära, siis terve küla ei saand minna sinna hagu viima, sellepärast et ei old kedagi, kes üles veab. Muidu pidid käsitsi tassima terve koorma üles. Noh, see on jama. Seal tehti luuk lahti, koorem lükati sinna ümmer korraga. Ja sellepärast käidi viimas, et igasugu maksud olid tarvis ära maksta ja raha oli tarvis saada… Ega see midagi küll ei makst, aga midagi ikka sealt tuli. Raha oli ju vähe, väiksed summad mängisid. |
