Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA, DH 1849 (3)
Täisviide ERA, DH 1849 (3) < Hageri khk, Rabivere k, Rämingu t – M. Kõrver, L. Päll, L.-D. Tüür < Mats Arnik, snd 1955 (2015)
Viite osad Kogu:ERA, DHKöide:1849LK1:LK2:Pala:3
Kogumisaasta(d) 2015
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Mats Arnik Harjumaa, Hageri, Rabivere k, Rämingu t
1955
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Lona Päll 1988
Marianne Kõrver
Lauri-Dag Tüür
Teksti sisu
Objekti liik mõis
Tegelased mõisnik, isik
Žanr j
Jututüüp Rabivere mõisnik Talts võttis lastelt korjatud marjad ära ja andis raha vastu. Tema poeg oli kiuslik ja jõhker, käskis marjad maha valada ja peal trampida. Taltside lahkumisest
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Rabivere mõis
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Hageri
Vana küla Rabivere
Uus maakond Rapla maakond
Uus küla Rabivere
Tekst
Rabivere mõisnik oli Talts old. Talts oli tema nimi. No nüüd ma olen mõteld seda lihtsustatult ümber jutustada. Et elu oli küllaltki vilets see aeg old. Aga see mõisnik ei teind seda elu palju viletsemaks, ütleme siis niimoodi. Nii. Ja siis oli sedasi old, et igal pool olid need roigasaiad. Käidi marjul, eks ole – jõhvikal ja mustikal. Ja igal pool olid roigasaiad ja karjateed, nii et sedasi üle põllu keegi minna ei saand. Ja siis keegi, kes seal võis olla – kilter, kubjas, aidamees, nagu nad olid – käis seal siis, kui lapsed tulid rabast välja. Aga see raba oli mõisamaa, seda nimetati kergelt nagu varguseks. Siis Talts oli käskind neil lastel mõisa tulla ja marjad ära võtt nende käest. Ja oli makst kopika raha ka. Ja lapsed olid siis selle peale välja läind, et nad jääks sellele mõisnikule jalgu, et siis saab raha, sest raha oli siis ju hirmus defitsiit see aeg. Nii. Aga see variant ei sobind, et nemad oleks korjand marjad ära ja viind mõisa, müüma läind. See ei sobind. Tema oli, ütleme, heatahtlik inimene. Kui ta sai su metsast kätte, ütles: „Too mõisa!“, andis raha ja võttis ära. Aga et nüüd kõik hakkavad korjama, igaüks läheb raha teenima – see variant ei sobind.
Ja siis Talts oli vanaks jäänd ja siis tuli uus mõisnik – see oli noor-Talts. Taltsi poeg oli siis. Ja eks ta siis pidi olema täisealine. Ja see oli old hirmus tige ja metsik oli. Hakkas ise mõisa valitsema, võttis juhtimise oma peale. Ja siis keegi oli künd kivist natuke kaugemalt mööda ja Talts oli seda toksand vitsaga. Toksand seda piitsavarrega, et liiga kaugelt küntud ja and piitsaga plärtsti! üle näo, nii et see vorp oli old veel kaua aega näos tal. Vat sellepärast, et kivist mööda sõitis. Vat nihuke juhus oli. Ja see pidi olema ka järelikult üle-eelmisel sajandil. Sest see, kes rääkis, tema ei saand seda enam näha, sest kolmeaastane laps ei saa nihukest juttu rääkida. Ja see arm oli tal kaua aega, noh, surmani oli see arm tal näos.
Ja siis see noor-Talts oli nii kuraasi täis, tema oli käind ka seal raba servas neid marjulisi otsimas. Aga temal oli esimene asi – and piitsaga lätaki! pihta, siis käskind marjad maha kallata ja peal trampida ja siis oli veel piitsaga and ja saatnud koju. Nii et raha andmist enam midagi ei old. Ja tema oli nihuke, ütleme, hästi kiuslik ja pahatahtlik. Ja siis vanemad inimesed oli üteld, et see tähendab lõppu. Et kui mõisnik on nii metsik ja jõhker inimeste vastu, et see tähendab lõppu. Ja siis tuligi 1905. aasta revolutsioon.
No see on jälle minu jutt, see ei sobi vallajutuga kokku. Jälle nad rääkisid siin, kohalik rahvas, et Talts oli minema läind ja siis ta oli müünd maha mõisast need asjad, mis veel vähegi sai. Vaata, asjad olid erinevad – mõnel pool tapeti saksad maha, mõnel pool pandi mõisad põlema, mõnel pool läksid ise ära, eks ole. Ja siis oli mingi meremees selle mõisa ära ost, aga sellest kõik vaikivad. Ja siis hakati Taltsil siin seda varandust tagasi pakkuma, aga tegelikult ta müüs kõik maha, kui minema läks. Noh, maja jäi tal järgi siia, mõisamaja. Aga see jutt ei sobi vallajutuga kokku, sest nemad kõik vaikivad sellest. Ju siis arhiivis ei ole selle kohta mingit märget old. Aga rahvas niimoodi rääkis. Et mis vara ta enam tahab tagasi, et ta müüs kõik maha ja nüüd hakatakse uuesti talle vara andma. Ja maad ja metsad, ja siis oli mingi meremees ära ost selle, aga siis tuli see teine revolutsioon. Ja siis kadus see meremees ära ja kadus kõik ära ja siis läkski nagu ta läks nõukogude võimu kätte. Aga need arhiivijutud ja külarahvajutud…
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 36842
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 26.02.2022
Lisatud 26.02.2022 07:17
Viimati muudetud 26.02.2022 07:40
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA, DH 1849
Säilik
Pala