Maidla nõmmes olid endised sauna- ja elumajaasemed. Seal oli üks kuus-seitse. See Ahjuvare oli talu, aga siis seal nõmme peal. Seal oli männimets, seal oli niuke paepaljandik vahepeal. Ja kui mina noor olin… Kolhoosi lambad pandi sinna Sõrala talu lauta, kus on oletatav mõisaase. Seal oli veel paekivilaut ja siis kolhoosi lambad, üle saja pea oli ja siis mina käisin nendega suvel karjas. Ja ega siis ju põldude peal ega lageda peal lambaid pold sööta, siis pandi ühte kohta metsa, kus aga talu küün oli ja siis seal nõmme peal sai ka karjas käidud. Sealt vana koolimaja juurest läheb tee sinna metsa. Ja seal olid need mõisa vundamendid alles. Ja siis oli veel kolm… Ühes enam elanikku ei old, aga see saun oli veel püsti. Pederi saun. Ja see veel kas ta oli siis usklik või erak see mees, see Peder. Ja tema õde elas siis teises, natuke maad vahet, päris seal võpsiku sees oli ka üks saun. Ja siis oli veel Raba saun. Ja seal elas üks memmeke. Ja temal oli seal vili maha pandud ja kartulid, traataia ääres. Ma nii valvasin, et lambad ei läheks paha peale.
Ja see naine, ma tean, et ta käis peredes tööl. Vanatoa Iidal ju lüpsis neid lehmi ja ta ei jõudnud ka oma peenramaad… Ja siis ta käis rohimas. Aga see Peder oli niuke uskliku moodi inimene. Mina ei tea siis, mis ta siis oli. Ta oli ka üsna vana mees ja kuhu ta siis sai… Ta oli siis juba läind, kui mina noor olin, aga seda juttu ma tean. Ainukene inimene oli, see kõige tagumine rabasaun, seal see memmekene veel liikus. Aga need teised saunaasemed, need olid kõik tühjad.
|
