Ja teine niuke imelik juhus oli, noh, see Venedul oli… Noh, see oli minu isa tädipoeg. Ja tema sai ilmasõjas põrutada ja ta oli natuke nagu metsapoole, nagu öeldi. Ja ükskord isa oli läind meil siis heinamaasse, rabast läks tie läbi otse heinamaasse. Ja-ja siis seal ees oli trumm ja teisel pool oli raba trumm. Ja-ja siin, Paul oli ta nimi, Paul seisab seal ies trummi pääl. Isa läind ja: „Mis sa vaatad siin, Paul?“ – „Oi, Ants, sa ei tea, mis siin on, mis ma näen.“ – „No mis sa siin näed siis?“ – „Et siia tuleb suur linn. Siia tuleb palju-palju rahvast. Siia tuleb maju. Ja siia tulevad asutused ja. Ja siia tuleb Kalevi vabrik,“ ja mis ta oli lugend seal seda ette. Ja isa ütles ka, et hullu jutt, et mis kuradi linna siia saab tulla? A nüüd on! Suvilaid täis.
– Jah, Kalevi vabriku omad on kohal. Päris vabrikut ei ole toonud…
Vabrikut ei ole, aga inimesed on kohal. Et siia tuleb palju-palju inimesi, siia tuleb nagu linn!
|
