Teade
Arhiiviandmed | |||||||||||||||
Viide | H III 31, 147/50 | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Täisviide | H III 31, 147/50 < Tartu < Audru - B. Linde < Jaan Viilik (1904) | ||||||||||||||
Viite osad | Kogu:H IIIKöide:31LK1:147LK2:150Pala: | ||||||||||||||
Kogumisaasta(d) | 1904 | ||||||||||||||
Esitajad |
|
||||||||||||||
Kogujad |
|
||||||||||||||
Teksti sisu | |||||||||||||||
Objekti liik | mägi, auk/lohk, hiis, kivi | ||||||||||||||
Tegelased | loom/lind/kala, jumal | ||||||||||||||
Muud märksõnad | ravimine, ohverdamine | ||||||||||||||
Žanr | muist | ||||||||||||||
Jututüüp | Hiie ränd maad mööda Eassalu hiieaugust Lavasaarde, kus matnud raudäkkega kündva tüdruku ja hobuse, kelle häält vahel kuulda. Osa pudenenud Põldmaale. | ||||||||||||||
Pärimuskohad | |||||||||||||||
Koht 1 | |||||||||||||||
Objekti nimetus | Põldmaa | ||||||||||||||
Vana maakond | Pärnumaa | ||||||||||||||
Kihelkond | Audru | ||||||||||||||
Vana küla | Eassalu? | ||||||||||||||
ERA kood | Aud_Õepa_02 | ||||||||||||||
Märkus | kusagil soos? talukoht? | ||||||||||||||
Koht 2 | |||||||||||||||
Objekti nimetus | Hiieauk | ||||||||||||||
Vana maakond | Pärnumaa | ||||||||||||||
Kihelkond | Audru | ||||||||||||||
Vana küla | Eassalu | ||||||||||||||
ERA kood | Aud_Eassalu_02 | ||||||||||||||
Uus maakond | Pärnu maakond | ||||||||||||||
Uus küla | Eassalu | ||||||||||||||
Koht 3 | |||||||||||||||
Objekti nimetus | Lavassaare Hiiemägi | ||||||||||||||
Rahvapärane nimi | Lauassaare | ||||||||||||||
Vana maakond | Pärnumaa | ||||||||||||||
Kihelkond | Audru | ||||||||||||||
Vana küla | Lavassaare | ||||||||||||||
ERA kood | Aud_Lavassaare_01 | ||||||||||||||
Uus maakond | Lääne-Viru maakond | ||||||||||||||
Uus küla | Lavassaare | ||||||||||||||
Tekst | |||||||||||||||
... Heasarus olla praegugi veel vähe kummarik lohk, mida \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\"Hiieauguks\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\" kutsutakse. Selle augu kohal olnud muiste üks mäekünkake, ilustatud kena hiiekesega, mis tema kõige kõrgemal tipul kasvanud. Üks kord imeväe sunnil kerkinud see mäekene oma metsa salgaga omalt asemelt ja hakkanud Vanaisa käsul lõuna poole nihkuma kui ta hulga maad soos edasi oli jõudnud, läinud viimaks üks osake tast lahku. Selle veikese osakese jõud raugenud aga pea soos rännates ja ta jäänud kinni. Et aga ka tema peale mõned puud püha hiie omadest jäänud nagu tundemärgiks, siis siginenud nendest pea kena metsasalgake, mis künka kõrgemal seisvaid puid kaugemas ringis auupaklikult ümberpiirasivad. Pea pannud aga ka inimene seda kena kohakest tähele, ilmunud siia elama /pag 148/ ja nimetanud seda kohta \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\"Põldmaaks\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\", mis nime ta praegugi kannab. Hiis suurema mäekesega nihkunud vahetpidamata edasi. Viimaks hakanud mainemaa paistma. Kui hiis veel edasi jõudnud, silmanud ta põldusid ja ühe peal nendest häästanud piiga musta täku ja raud äkega. Pea olnud imelik hääl kuulda: \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\"Eest, eest, - hiis tuleb!\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\" mis kolm korda omast kordanud. Piiga ei olla aga seda saladuslikku käsku tähele pannud. Hiis tulnud ligemale ja matnud piiga kõige tema hobuse ja häkega oma künka alla. Aeg ajal lasta see hobu oma healt hiie künka alt kuulda. Nii pea kui hiis maisemaa oli kätte saanud ja ka piiga enesel alla matnud, lõpenud ka tema jõud ja ta jäänud seisma - esiteks niiviisi, et õhtu poolt kõige kõrgemal mäetipu all seisis. /pag 149/ Pea aga muutis hiis oma seisukohta ja pööris ennast lõuna poole. Et aga siin inimesed elama asusivad ja oma elualustusega hiie rahu rikkusivad, pea hakkasivad riiakad naised iga laupäeva õhtul oma sauna tallitusi siin tallitama ja püha hiiele ennast halasti näitama, siin lõppes hiie kannatus otsa ja ta tegi viimase liigutuse ja pööras ennast vasta hommikut kõrgema koha peale, kus ta veel täna päev seisab. Siin sai hiis pühaks peetus ja tema puude varjul oli koht kus kõrgema vaimudele ohverdati. Tähendus; Seda mäeküngast hüüti inne ja ka nüüd \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\"Lauassaareks\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\", mis nähtavaste tema pinna omadusest tuleb - sest ta on siin üsna sile. /pag 150/ Ka veel mööda läinud aasta sajal, kus ju ristiusk juba hammugi juurdunud pidi olema, käidi siin ohvrid toomas kui kellegil miskisugune haigus juhtus. Nimelt teavad siin kaheksakümneaastased vanakesed jutustada, et ühe suure raudkivi lõhe sees (seda kivi on nüidgi veel näha, kuid mitte kõiki) palju veikseid rahasi ja muid väikse väärtusega asju, mis ei olnud ära mädanenud, olnud. Praegu ei ole hiiest jälgegi jäänud, mis tunnistaks, et siin üks väga lugupeetud koht on olnud. |
|||||||||||||||
Lisaandmed | |||||||||||||||
Tekstimärkus | Masinakirjakoopialt | ||||||||||||||
Tööprotsess | |||||||||||||||
IDkood (Koobas) | 36331 | ||||||||||||||
Sisestaja | Mari-Ann Remmel | ||||||||||||||
Sisestuskuupäev | 01.12.2021 | ||||||||||||||
Lisatud | 21.01.2018 16:15 | ||||||||||||||
Viimati muudetud | 01.12.2021 13:41 | ||||||||||||||
Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
Säiliku viide | H III 31 | ||||||||||||||
Säilik | |||||||||||||||
Pala |