Ülendi-Tooma
Ülendi küla kahe Ülendi pere asutajateks on olnud kaks venda. Ühe nimi on olnud Mats. Praeguseni on säilinud Matse ait. Üks neist asutanud praeguse Ülendi-Juhani, teine Ülendi-Tooma talu. Talu asutamise aastat või umbkaudset aega mina äi tea sel pöhjusel, et seda pole teadnud ka minu vanemad ega vanavanemad. Minu isa oli Ülendi-Toomas, tema isa Ülendi-Paavel. Ülendi nimi tuletatud sellest, et üks esimesi selle talu peremehi olnud mõisas öövahiks, valvuriks. Rahvas hakkand teda kutsuma Öö linnuks – Öö lind. Sellest on aegade jooksul tuletatud Ülendi. Perekonnanimede panemise ajal said selle talu rahvas omale nimeks Elend. Umbkaudset koha asutamise aega arvasid vanad inimesed suure tamme järgi, mis kasvas Ülendi-Tooma talu värava lappes. Selle kohta jutustati meil põlvest-pölve, et koha asutajad, kes tulnud Muhu saarelt, toonud siia tulles oma kodumetsast kaasa kolm tamme taimest. Need tamme taimed istutatud Ülendi-Tooma õue. Kaks neist kuivanud ära. Kolmas istutatud värava lappe prügihunniku otsa. Sääl olnud sellel paremad kasvamise tingimused, sellepärast see kasvas suureks puuks, üle Kõpu otsa ainuke nii suur puu oli. Ülendi suur tamm oli muinsuskaitse all. Aga 1963. a. sügisel ühel ööl käis siit üle suur rajuhoog, mis murdis Koimännikust palju metsa maha ja meie suure tamme ka. Tamm oli seest õõnes. Ainult suur tüü jähi püsti. Latv langes aidakatusele ja rõhus selle sisse. Omaaegne metsaülem Ahrens, kes oli asjatundja puude vanuse hindamisel, oletas, et puu vanud võib olla kolmesaja aasta ümber. Umbes nii ammu on need talud ka siis asutatud.
|
