Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 229, 520/3 (4)
Täisviide ERA II 229, 520/3 (4) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Lauri t. < Reigi khk., Suureranna k., Antsu t. – Hilja Lauri, Kõpu algkooli õpilane < Gustav Lauri, 59 a. (1939)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:229LK1:520LK2:523Pala:4
Kogumisaasta(d) 1939
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Gustav Lauri koguja isa Läänemaa, Reigi, Kõrgessaare v., Kõpu k., Lauri t.
Läänemaa, Reigi, Suureranna k., Antsu t.
59 a.
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Hilja Lauri 1926 s 1926, Kõpu algk 5.kl õpil, eluk Lauri t
Teksti sisu
Objekti liik mägi
Tegelased isik, vaimulik
Žanr andm, topon, muist
Jututüüp Kaplimäe osad Sankt Andreasemägi ja Tornimägi. Mäel olnud kabel, mis põletatud. Leitud rahasid. Mäel sant Andruse laev, kes sinna kinni jäänud ja vaeseks jäänud peale seda
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Sankt Andreasemägi
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Reigi
Vana küla Mägipe
ERA kood Rei_Kalana_02
Uus maakond Hiiu maakond
Uus küla Kalana
Koht 2
Objekti nimetus Tornimägi
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Reigi
Vana küla Mägipe
Uus maakond Hiiu maakond
Uus küla Mägipe
Koht 3
Objekti nimetus Kaplimägi
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Reigi
Vana küla Mägipe
ERA kood Rei_Kalana_01
Uus maakond Hiiu maakond
Uus küla Kalana
Tekst
Kaplimägi.
Kõpu poolsaare keskpaigas asetseb kõrgendik, umes viis km pikk ja poolteist km lai. Selle kõrgendiku hommikupoolseim, kõrgem tipp kannab nime Sankt Andrease ehk Kaplimägi. Õhtupoolseim tipp nimetatakse Tornimäeks, sellel mäel asetseb vana Kõpu tuletorn, mis on ehitatud 1527. a.
Eelnimetatud Kaplimägi on oma nime sellest saanud, et tema turjal on kunagi seisnud kabel (arvatavasti Rootsi ajal), mis olnud pühendatud Sankt-Andreasele. Rahvasuu räägib selle kabeli kohta järgmist: Selleaegne õpetaja, Krull, pidanud mäe otsa ronimist liiga raskeks. Et sellest vaevast pääseda, süüdanud ta kabeli põlema. Ise tulnud ta Kõpu külla ja pidanud jumalateenistust Leesigu talu rehekojas. Jutluse sisu olnud järgmine: \\\\\\\"Kui kõik maailma puud oleks üks suur puu, küll see oleks siis üks suur puu. Ja kui kõik maailma mehed oleks üks mees, küll see oleks siis üks suur mees. Ja kui kõik maailma kerved oleks üks kerves, küll see oleks siis üks suur kerves. Ja kui see suur mees võtaks selle suure kerve kätte ja raiuks selle suure puu maha, küll see puu siis kukuks: lit-laterdi laatsti!\\\\\\\"
Peale kabeli põletamist heljub Kaplimäe metsas alaline suitsuvine. Hiljuti on veel leitud Kaplimäelt vanu rootsiaegseid rahasid. Räägitakse ka, et Põhjasõja päevil Kaplimäe sisse olevat varandusi peidetud. Kaplimäe õhtupoolsel asetseb hunnik kokkuveetud kive, räägitakse, et need kivid on sinna veetud Krimmi sõja päevil vale tuletorni ehitamiseks, et Inglise sõjalaevu eksiteele viia. Kivist torn jäänud aga ehitamata ja vale tuld tehtud kõrgemal tipul kasvava männi otsas. See mänd püsis veel alal 1902. aastani ja mu isa ütleb, et ta poisikesepõlves mõne korra selle männi otsa roninud. Männi oksadele olnud palju nimesid sisse lõigatud, küll vene-, küll eestikeelseid. 1902. aasta suvel põles mets Kaplimäel ja mäe ümbruses õige laiaulatuslikult. Selles metsapõlemises hävis ka võimas mänd Kaplimäel, mille otsas Kõpu mehed ka tihti hülgejääd vaatamas käinud.
Kord juhtunud, et mees läinud männi otsa hülgejääd vaatama. Kuulnud, keegi karjub lõunapool mäge: \\\\\\\"Vaarao! Vaarao!\\\\\\\" (Muistendi järgi olevat vaarao sõjavägi Punases meres iisraeli rahva tagaajamisel veega kattudes hülgeiks muutunud, sellepärast karjuvat hülged praegugi veel \\\\\\\"Vaarao!\\\\\\\") Mees tulnud männi otsast maha ja leidnud peagi lumes jäljed, nagu keegi oleks kotti taga lohistanud. Jäljed tulnud põigiti üle mäe ja lõunapoolsel mäejalal leidnudki mees hülge, kes põhja poolt mererannast umbes 3 kilomeetrit maad mööda roninud. Hüljes olnud pime ja nähtavasti sellepärast ära eksinud. Mees nottis hülge maha ja sai liha, rasva ja naha.
Kaplimäe kohta liigub rahvasuus veel järgmine muistend: vanal ajal, kui Kaplimägi alles mere alt välja kerkinud, siis randunud sinna üks Rootsi laev. Laeva omaniku nimi olnud Andrus. Laeva randumisega kaotanud mees oma varanduse ja jäänud sandiks. Nii hakatud ka mäge nimetama Sant Andruse mäeks. Vanad inimesed rääkisid, et mõni päev tagasi laevakaared veel näha olnud.

Lisaandmed
Tekstimärkus Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras [kabel/puu/vesi]
Sisu kommentaar [Peaaegu sama vt. ERA II 229, 572/4 (4) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Nelli Rõmmel, Kõpu algkooli õpilane < Ann Rõmmel, 71 a. (1939)]

PP?
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 35766
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 03.03.2020
Lisatud 20.06.2012 15:31
Viimati muudetud 03.03.2020 14:49
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 229
Säilik
Pala