Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | ERA II 229, 520/3 (4) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | ERA II 229, 520/3 (4) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Lauri t. < Reigi khk., Suureranna k., Antsu t. – Hilja Lauri, Kõpu algkooli õpilane < Gustav Lauri, 59 a. (1939) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:ERA IIKöide:229LK1:520LK2:523Pala:4 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1939 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | mägi | ||||||||||||||
| Tegelased | isik, vaimulik | ||||||||||||||
| Žanr | muist, andm, topon | ||||||||||||||
| Jututüüp | Kaplimäe osad Sankt Andreasemägi ja Tornimägi. Mäel olnud kabel, mis põletatud. Leitud rahasid. Mäel sant Andruse laev, kes sinna kinni jäänud ja vaeseks jäänud peale seda | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Sankt Andreasemägi | ||||||||||||||
| Vana maakond | Läänemaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Reigi | ||||||||||||||
| Vana küla | Mägipe | ||||||||||||||
| ERA kood | Rei_Kalana_02 | ||||||||||||||
| Uus maakond | Hiiu maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Kalana | ||||||||||||||
| Koht 2 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Tornimägi | ||||||||||||||
| Vana maakond | Läänemaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Reigi | ||||||||||||||
| Vana küla | Mägipe | ||||||||||||||
| Uus maakond | Hiiu maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Mägipe | ||||||||||||||
| Koht 3 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Kaplimägi | ||||||||||||||
| Vana maakond | Läänemaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Reigi | ||||||||||||||
| Vana küla | Mägipe | ||||||||||||||
| ERA kood | Rei_Kalana_01 | ||||||||||||||
| Uus maakond | Hiiu maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Kalana | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Kaplimägi. Kõpu poolsaare keskpaigas asetseb kõrgendik, umes viis km pikk ja poolteist km lai. Selle kõrgendiku hommikupoolseim, kõrgem tipp kannab nime Sankt Andrease ehk Kaplimägi. Õhtupoolseim tipp nimetatakse Tornimäeks, sellel mäel asetseb vana Kõpu tuletorn, mis on ehitatud 1527. a. Eelnimetatud Kaplimägi on oma nime sellest saanud, et tema turjal on kunagi seisnud kabel (arvatavasti Rootsi ajal), mis olnud pühendatud Sankt-Andreasele. Rahvasuu räägib selle kabeli kohta järgmist: Selleaegne õpetaja, Krull, pidanud mäe otsa ronimist liiga raskeks. Et sellest vaevast pääseda, süüdanud ta kabeli põlema. Ise tulnud ta Kõpu külla ja pidanud jumalateenistust Leesigu talu rehekojas. Jutluse sisu olnud järgmine: \\\\\\\"Kui kõik maailma puud oleks üks suur puu, küll see oleks siis üks suur puu. Ja kui kõik maailma mehed oleks üks mees, küll see oleks siis üks suur mees. Ja kui kõik maailma kerved oleks üks kerves, küll see oleks siis üks suur kerves. Ja kui see suur mees võtaks selle suure kerve kätte ja raiuks selle suure puu maha, küll see puu siis kukuks: lit-laterdi laatsti!\\\\\\\" Peale kabeli põletamist heljub Kaplimäe metsas alaline suitsuvine. Hiljuti on veel leitud Kaplimäelt vanu rootsiaegseid rahasid. Räägitakse ka, et Põhjasõja päevil Kaplimäe sisse olevat varandusi peidetud. Kaplimäe õhtupoolsel asetseb hunnik kokkuveetud kive, räägitakse, et need kivid on sinna veetud Krimmi sõja päevil vale tuletorni ehitamiseks, et Inglise sõjalaevu eksiteele viia. Kivist torn jäänud aga ehitamata ja vale tuld tehtud kõrgemal tipul kasvava männi otsas. See mänd püsis veel alal 1902. aastani ja mu isa ütleb, et ta poisikesepõlves mõne korra selle männi otsa roninud. Männi oksadele olnud palju nimesid sisse lõigatud, küll vene-, küll eestikeelseid. 1902. aasta suvel põles mets Kaplimäel ja mäe ümbruses õige laiaulatuslikult. Selles metsapõlemises hävis ka võimas mänd Kaplimäel, mille otsas Kõpu mehed ka tihti hülgejääd vaatamas käinud. Kord juhtunud, et mees läinud männi otsa hülgejääd vaatama. Kuulnud, keegi karjub lõunapool mäge: \\\\\\\"Vaarao! Vaarao!\\\\\\\" (Muistendi järgi olevat vaarao sõjavägi Punases meres iisraeli rahva tagaajamisel veega kattudes hülgeiks muutunud, sellepärast karjuvat hülged praegugi veel \\\\\\\"Vaarao!\\\\\\\") Mees tulnud männi otsast maha ja leidnud peagi lumes jäljed, nagu keegi oleks kotti taga lohistanud. Jäljed tulnud põigiti üle mäe ja lõunapoolsel mäejalal leidnudki mees hülge, kes põhja poolt mererannast umbes 3 kilomeetrit maad mööda roninud. Hüljes olnud pime ja nähtavasti sellepärast ära eksinud. Mees nottis hülge maha ja sai liha, rasva ja naha. Kaplimäe kohta liigub rahvasuus veel järgmine muistend: vanal ajal, kui Kaplimägi alles mere alt välja kerkinud, siis randunud sinna üks Rootsi laev. Laeva omaniku nimi olnud Andrus. Laeva randumisega kaotanud mees oma varanduse ja jäänud sandiks. Nii hakatud ka mäge nimetama Sant Andruse mäeks. Vanad inimesed rääkisid, et mõni päev tagasi laevakaared veel näha olnud. |
|||||||||||||||
| Lisaandmed | |||||||||||||||
| Tekstimärkus | Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras [kabel/puu/vesi] | ||||||||||||||
| Sisu kommentaar | [Peaaegu sama vt. ERA II 229, 572/4 (4) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. - Nelli Rõmmel, Kõpu algkooli õpilane < Ann Rõmmel, 71 a. (1939)] PP? |
||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 35766 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Reeli Reinaus | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 03.03.2020 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 15:31 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 03.03.2020 14:49 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | ERA II 229 | ||||||||||||||
| Säilik | |||||||||||||||
| Pala | |||||||||||||||