Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 198, 333/6 (32:2)
Täisviide ERA II 198, 333/6 (32:2) < Haljala – H. Länts (1938)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:198LK1:333LK2:336Pala:32:2
Kogumisaasta(d) 1938
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Hermann Länts
Teksti sisu
Objekti liik allikas, hiis, mägi
Žanr muist
Jututüüp Tõrma k. juures mäed, kus eland jumalad, ka püha allikas, jõesäng, pesti mähkmeid, jõgi rändas ära - sikk pilvega tõmbas ära; Taravainul liigvesi, Kahala järve tõi must härg, männik puruks, kündjad alla, adrakured paistavad
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Kahala järv
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Kuusalu
Vana küla Kahala
ERA kood Kuu
Uus küla Kahala
Koht 2
Objekti nimetus Ellemägi
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Rakvere
Vana küla Tõrma
ERA kood Rak_Karitsa_01
Uus maakond Lääne-Viru maakond
Uus küla Karitsa
Koht 3
Objekti nimetus Tõrvasaugumägi
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Rakvere
Vana küla Tõrma
ERA kood Rak_Tõrma_04
Uus maakond Lääne-Viru maakond
Uus küla Tõrma
Koht 4
Objekti nimetus Tõrma hiiemägi
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Rakvere
Vana küla Tõrma
Uus küla Tõrma
Tekst
Tõrma küla juures on mittu liivamäge: Niinemägi, Ellemägi, Surnu ehk Kääpamägi, Iiemägi, Tõrvasaugu mägi. Nende otsas eland vanal ajal jumalad. Puhas, kui õbe, allikas puetand mööda Jõeoru Iiemää alt läbi. Pühad olid mäed, püha pidi ka allikas olema, aga üks lits lähend oolimatalt jõele oma lapse kaltsusid loputama.
Pahane iis akand kõvaste pasunat puhuma ja Iiemääle ilmund suur all sik pilvest. Pilve tõmband jõest see vee kogu kaladega üles ja akand vesikaare poole menema. Sikk käind pilve all maas ja pirand: \\\"Iisi ees, jõgi taga, pagenege!\\\" Viimaks kadund pilv vaatajate silmist.
Maha jäänd aga kaanid muda pääle, mispärast üht sügavamat jõe auda Kaanjärveks üüeta.
Keelikus rahvas kaevand augu kuhu aga virtsa vesi sisse kogund, nii et seda auku paha meelega Kaltsuauguks aketud üüdama.
Kui äda õige suur old, akand vainult Tõva vett välja ajama, allikas, mis ilmaski vett ei lõpeta. Liigvesi, mis inimestest üle jääb ja elajatest jookseb Taravainule liivasse laiali enne kui Kaanjärve saab.
Kahala mõisa väljal olid moona mehed palava paarmuse päävaga kiireste kesa kündand, ärgi jahtind, et kiil kallale ei pääse; vaimud võtand välja ääres loogu ise irisend tasaillukeste laulada.
Ülevalt männikust tuld möurades must ärg välja, jäänd metsa ääre seisu ja ammund ja akand uueste pikamisi musta ärja moodi edasi menema. Kellelgi ole aega old kiirega ärga tähele panna. Härja taga tuld suure rägina ja kohinaga järv mannik maha, puud nahatumaks, oksad puruks: Kogu teuvägi jäänd tervena järve alle.
Ilusa vagase ilmaga peavad keskjärve seljandiku päält atra kured ja ärja sarved paistama. Vahest peab vaimude laul ja teumeeste ärgadega jahtiminegi ülesse kuuluma.
Nüüd peab aga järv omale iga aasta ühe inimese tahtama ja kui suve pikas keski ei ole upund, siis peab kalamees ise sügise ära upuma.
Enne aga kui keski ära upub peab ette näidetama: must ärg peab uduga õhta kuuvalgel Kalame mõisa juure söödile sööma tulema.
Kui aga kedagi järv aasta pikas ei peaks saama, siis peab järv säält jälle ära menema. /arusaamatust keelest sõnaseletused teises tähestikus, tõlked/: pilliroog; pilliroog, undipurikas, kalmus; maa; maha; virda; loputama, lainetama; püha iis; kasvamise jumal; mets, vesi; Artemis, härgadega sõitja; arupidama iseeneses; auda laskma; kokku jooksma; teise kohta minema.
Lisaandmed
Sisu kommentaar pp MR 19
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 35530
Sisestaja Mari-Ann Remmel
Sisestuskuupäev 24.11.2017
Lisatud 24.11.2017 14:47
Viimati muudetud 16.09.2019 14:26
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 198
Säilik
Pala