Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide RKM II 124, 443/8 (11)
Täisviide RKM II 124, 443/8 (11) < Vändra khk, Vändra v, Suurejõe kolh., Lüüste k, Lüiste t - Salme Karro < Hilda Nuut, 65 a (1962)
Viite osad Kogu:RKM IIKöide:124LK1:443LK2:448Pala:11
Kogumisaasta(d) 1962
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Hilda Nuut
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Salme Karro
Teksti sisu
Objekti liik hiis, kivi
Tegelased isik, sõdur
Muud märksõnad pühakspidamine, surm
Žanr topon, j, andm, aj
Jututüüp Lüüste-Ülejõe küla ajaloost, Kalevipoja lingukivist, hiiest ja hiiekivist, Tõnnikivist ja talude nimedest
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Tõnnikivi
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Vändra
Vana vald Vändra
Vana küla Lüüste?
Täpsem asukoht Viidika poole tee kurvi peal-hävinud
ERA kood Vän_Lüüste_02/Tagassaare_08
Uus maakond Pärnu maakond
Koht 2
Objekti nimetus Hiiekoht ja -kivi
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Vändra
Vana vald Vändra
Vana küla Lüüste
ERA kood Vän_Lüüste_04
Uus maakond Pärnu maakond
Koht 3
Objekti nimetus Kalevipoja lingukivi
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Vändra
Vana vald Vändra
Vana küla Lüüste
ERA kood Vän_Lüüste_03 (või kattub?)
Uus maakond Pärnu maakond
Märkus kas alles?
Tekst
Minu vanaema, vanainime rääkis ikke, et meie küla ei olnudki praeguse Lüiste-Ülijõe pool, [pag 444] vaid seal kus nüüd Lüiste Minuelmannid [?] on, - Vändra poolses kaldas. (Pärnujõe.)
Meie küla nimi pidi tähendama: rõemus küla. Lüiste pidi tähendama rõemus, ma ei tea kelle pandud või mis keeles ta siis rõemus on.
Vanaema rääkis, et viis või kuus inimpõlve tagasi oli Lüiste all jõe ääres, kus Kalevipoja lingukivi on, jõe kaldal, kolm raudrüüs sõjameest maganud seal. Kilbid ja mõegad olnud kõrval. Meie küla mehed lüünd aga ühe mehe, neist kes seal magasid, maha. Esi-isal olnud kuus või seitse venda. Peale seda, kui nad selle mehe seal maha nottind, tulnud omal hirmsad päevad kätte. Kõik inimesed külas kes ette jäänud või kätte saadud lüüdud maha. Siin olnud suured [pag 445] tammepuu metsad, kuni jõeääre välla. Minu esiisa vennad ka kõik saand surma, esi-isa saand peitada end tammepuu õõnsuse sisse, siis jäend nõndamoodi elama.
Vanainimestel ka neid viletsusi ja koledaid aegu küll olnud. \\\\\\\"Oriküla\\\\\\\" \\\\\\\"Arul\\\\\\\" jäend ka veel keegi elusse. No minu esiisa jäendki siis metsa elama, asutand siis selle Lüiste-Ülijõe. (Oriküla Aru ja Küiste vahe umbes 5 km) Pärnu jõe äärsed talud)
Meil oli ju vanasti hiie koht. Hiiekivi on praegu alles, kui meie niisugused tentsikud olime ja karjas käisime, küll me sealt kivi alt ka kõiksugu asju leidsime. Küll kaela kettisi ja kaelarahasi ja vanu rahasi ja kõike asju. Me oskand neid kedagi hoida ega kuskile anda, me teand [pag 446] sest kedagi, et neil ka mõni väärtus oleks olnud.
Tõnnikivi jah oli ka meil aga see oli sinna \\\\\\\"Viidika\\\\\\\" poole tee kurvi peal. Kui mina niisugune nooruke alles olin, küll oli meie laudataha ka lambavilla tutte, loomakarvatutte alati tuudud. Kes neid sinna tõi või oli, salaja sinna tekkisid. Eks siis sellega ikke midagi saavutada taheti, egas neid muidu sinna toodud. Mina olen küll nii rumal, et mina küll nende tähendusi ei tea, kui me ka vanainimeste kääst kuulsime, egas me sellest arvand midagi.
Tõnnikivi oli meil seniajani alles kui \\\\\\\"Viidika\\\\\\\" mees (Anton Jürgensteini vend või poeg Jüri Jürgenstein) masinatega käima akas. No siis ta jäi alati ette, masinatega oli nii halb sealt mööda [pag 447] pääseda. Et ta seal ees oli Jüri tahtis siis seda kivi õhku lasta. Kõik keelasid, et ära lase seda kivi puruks aga Jüri ei kuulanud, laskis ta ikke puruks. Jah päris imelik oli et ta just seal kohal traktori peal surma sai - traktori koorma alla jäi.
Ta läks papivabriku aeg Suurejõelt traktori ja reega pappi tooma, et las hobused puhkavad, et omiku siis viib hoostega Türile edasi. Diiselt traktori ja reevahel ei olnud ja ketiga oli regi järgipandud, ketid mässisid ümber ratta vist ja koorem sõitis selga, enne kui nägi. Pigistas ää, tulid sisemised verejooksud ja teine pääv Talina haigemajas suri ää. Siis ütlesid kõik, et see sellepärast juhtus nii, et ta Tõnni kivi puruks laskis, sest keegi seda ei oleks julgend [pag 448] laske.
Hundimurdes käidud vanasti hoostega õitsel. Sääl olnud palju huntisid. Egas Hundimurru rahvas salli sugugi seda nime, nemad on ju nüüd Pillojad. - Nad võtsid uue nime.
\\\\\\\"Sutessillal\\\\\\\" peitnud end keegi, kas see oli nekrutis mineku ealine, siis kui nekrutte kodus püiti veel, see teind Sutessilla koha üles.
Need tekkisid kõik peale Lüiste-Ülijõed.
Lisaandmed
Sisu kommentaar PP 2019 Laura
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 35500
Sisestaja Laura Mäemets
Sisestuskuupäev 15.08.2019
Lisatud 15.08.2019 17:57
Viimati muudetud 15.08.2019 17:57
Andmed Kivikeses
Säiliku viide RKM II 124
Säilik
Pala