Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | H II 20, 385/6 (3) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | H II 20, 385/6 (3) < Pärnu-Jaagupi khk - J. Reinson (1889) | ||||||
| Viite osad | Kogu:H IIKöide:20LK1:385LK2:386Pala:3 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1889 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | allikas, hiis, puu | ||||||
| Žanr | muist, uk | ||||||
| Jututüüp | Rändavad hiiepuud Enge,Jõepere ja Nurtu vallas, hiieallikate tervistav võim, surnute patususe määramine allikaveega | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | rändav hiiepuu | ||||||
| Vana maakond | Läänemaa | ||||||
| Kihelkond | Vigala | ||||||
| Vana küla | Oese | ||||||
| ERA kood | Vig_? | ||||||
| Uus küla | Ojaäärse? | ||||||
| Märkus | see Nurtu vald on siin õige imelik, aga Vigala Oese jääb kaugele. Nurtu maadel on Ojaäärse k. (see ka Vigala) | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Lavassaare hiiemägi | ||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
| Kihelkond | Audru | ||||||
| Vana vald | Jõõpre | ||||||
| Vana küla | Lavassaare | ||||||
| ERA kood | Aud_Lavassaare_01 | ||||||
| Uus maakond | Pärnu maakond | ||||||
| Uus küla | Lavassaare | ||||||
| Märkus | Pärandkultuur: hävinud. Kasvas õõnes tamm, kuhu mahtus 5-6 poissi sisse. Ohvrikivi õhati tsaari ajal ja ehitati Jõõpre kiriku trepp. Teise kivipoole õhkamisel Nõukogude ajal hukkus üks sõdur. (R. Aaspere) | ||||||
| Koht 3 | |||||||
| Objekti nimetus | Hiiepuud | ||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
| Kihelkond | Pärnu-Jaagupi | ||||||
| Vana vald | Enge-Uduvere | ||||||
| Vana küla | Lehtmetsa | ||||||
| ERA kood | PJg_Lehtmetsa_hävinud | ||||||
| Uus maakond | Pärnu maakond | ||||||
| Uus küla | Lehtmetsa | ||||||
| Tekst | |||||||
| Iied ja mis neist arvatasse Iied ise on meie pool täitsa kadunud, neist pole muud kui paljad kohanimed veel rahvasuus liikumas. Iiedest arvatasse, et need enne inimesed olnd ja ühest teise käind ja liikund, aga ikka nenda, et keegi inimene seda ei ole näind. Näituseks paar väikest lookest: Enge vallas Lehtmetsa külas olnd umbes 65 aasta eest veel kaks vana iiepuud kasvamas, mis selle läbi viimaks ära kuivand ja otsa saand, et vallatumad karjalapsed neid paljaks koorind. Need aga ei olla mitte algusest seal kohtas kasvanud, vaid ükskord ööse äkiste sinna sündind. Neid olnd neli õde, kaks õde jäend neist Lavassaare mäele maha, seal olla inimesed neid näinud üksteisega jumalaga jätvat. A kost nad sinna tulnud, seda ei teata. Lavassaare mägi on Audru kihelkonnas Jõepre vallas, umbes 30 versta ennenimetud kohast kaugel. Teine sarnane rändav iiepuu olnud Nurtu vallas Oese külas. Esite kasvand ta üsna küla ligidal põllu ääres. Aegamööda hakand külarahvas aga märkama, et puu ikka enam ja enam metsa poole nihkund, kunni ta viimaks metsapuude sekka üsna ära kadund. Aga see nihkumine sündind ikka niisugusel ajal, kus inimesi nägemas ei ole olnud. Iiehallikate veel arvatud suur tervekstegemise võim olevat. Sellepärast käind inimesed ligidast kui kaugelt, kellel aga kedagi viga või häda olnd, endid iiehallikal pesemas. Aga ainult siis olnd tervist loota, kui midagit valget saand hallikasse visatud. Ninda kui hõbevalget, üheksat sugu viljateri ja muud. Ka surnute üle otsitud veel Iie halliku veest otsust, kas nad patused, ehk ilma patuta olnud. See sündind järgmisel viisil: Surnu saanud istukilli pandud ning püha hallika vet pähe kallatud. Kui nüid vesi ria kaupa mööda keha maha jooksnud, siis arvatud surnu hing õnnis olevad. Kui aga vesi lausa üle keha maha langend siis olnd teada et hing hukka läheb. |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Iied ja mis neist arvatasse Iied ise on meie pool täitsa kadunud, neist pole muud kui paljad kohanimed veel rahvasuus liikumas. Iiedest arvatasse, et need enne inimesed olnd ja ühest teise käind ja liikund, aga ikka nenda, et keegi inimene seda ei ole näind. Näituseks paar väikest lookest: Enge vallas Lehtmetsa külas olnd umbes 65 aasta eest veel kaks vana iiepuud kasvamas, mis selle läbi viimaks ära kuivand ja otsa saand, et vallatumad karjalapsed neid paljaks koorind. Need aga ei olla mitte algusest seal kohtas kasvanud, vaid ükskord ööse äkiste sinna sündind. Neid olnd neli õde, kaks õde jäend neist Lavassaare mäele maha, seal olla inimesed neid näinud üksteisega jumalaga jätvat. A kost nad sinna tulnud, seda ei teata. Lavassaare mägi on Audru kihelkonnas Jõepre vallas, umbes 30 versta ennenimetud kohast kaugel. Teine sarnane rändav iiepuu olnud Nurtu vallas Oese külas. Esite kasvand ta üsna küla ligidal põllu ääres. Aegamööda hakand külarahvas aga märkama, et puu ikka enam ja enam metsa poole nihkund, kunni ta viimaks metsapuude sekka üsna ära kadund. Aga see nihkumine sündind ikka niisugusel ajal, kus inimesi nägemas ei ole olnud. Iiehallikate veel arvatud suur tervekstegemise võim olevat. Sellepärast käind inimesed ligidast kui kaugelt, kellel aga kedagi viga või häda olnd, endid iiehallikal pesemas. Aga ainult siis olnd tervist loota, kui midagit valget saand hallikasse visatud. Ninda kui hõbevalget, üheksat sugu viljateri ja muud. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Tekstimärkus | masinakirjakoopia O. Jõgever, 30.X.28 | ||||||
| Kirjandus | Ilmunud: \\\\\\\"Hiie ase. Hiis eesti rahvapärimuses.\\\\\\\" | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 35214 | ||||||
| Sisestaja | Mari-Ann Remmel | ||||||
| Sisestuskuupäev | 06.06.2019 | ||||||
| Lisatud | 20.06.2012 17:44 | ||||||
| Viimati muudetud | 17.08.2019 19:43 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | H II 20 | ||||||
| Säilik | |||||||
| Pala | |||||||