Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA, MD 780 (4)
Täisviide ERA, MD 780 (4) < Urvaste khk., Pihleni k., Väikoni t. < Urvaste khk., Sulbi k., Vumba (Humba) t. - V. Valper < Väino Lindsaar, 1922 (2006)
Viite osad Kogu:ERA, MDKöide:780LK1:LK2:Pala:4
Kogumisaasta(d) 2006
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Väino Lindsaar Võrumaa, Urvaste, Pihleni k., Väikoni t.
Võrumaa, Urvaste, Sulbi k., Vumba (Humba) t.
1922
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Valdo Valper 1973
Teksti sisu
Objekti liik mägi
Tegelased eksitaja
Muud märksõnad perekonnanimi
Žanr mem
Jututüüp Nõiamägi eksitab; Koljo eestistas nime Järveotsaks; nimenali omaaegsest ajalehest
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Nõiamägi
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Urvaste
Vana küla Pihleni
ERA kood Urv_Pihleni_02
Märkus ilmselt Hiiupimägi, Kõtsikallas, Köstremägi kõik kokku
Tekst
VL: Ja sis, sis on veel... No siin rohkem järsku ei tule nagu ette.
VV: Mhmh. Seda rääkis...
VL: Ah jah, see koht veel siis üldiselt. Ah jah, sis Hinurist võite küsida, no see Evar Saar on kah seda asja siin uurinud. See Nõiamägi kutsutakse.
VV: Kus see Nõiamägi on?
VL: Nõiamägi on, asfaldi pääle kui saate, vasakut kätt.
VV: Tähendas see Urvaste asfalt?
VL: Jah. Jah-ja-jah, sinna Kassi, Kassi teed mööda sõidate Urvaste poole edasi või-või selle, noh, oru poole. Ja-ja seda Kangro Marje, see noor perenaine on mulle ka sellest rääkind, aga ma ei tea. Et-et pidi olema sis nii, et-et mingisugune, ma ei tea, kas pulma ajal mingisugune, mingisugune pahandus juhtund ja kutsutakse Nõiamäeks. Aga üldiselt see on üks selline paik, kus hästi palju eksida võib.
VV: Mhmh.
VL: Mina olen eksinud. Minu isa on eksinud. Siis vene ajal, kui veeti, noh, piima nii ütleda, et-et küla pääle oli üks, kes vedas. Kolmas kord tuli talvel siia: „Juhatage no ometi ära!“ Ei oska Kuldresse minna. Mina tulin Alakõrtsi juurest sirgelt, et ma ei hakka seda haaki sisse tegema ja et ma pane üle mäe kohe ja sinna Hinurisse välja. Seal kollase maja juurde ja, ja saan ma rutemini koju. Ja ükskord vaatan, et ma olen kuskil soo pääl! Mõtlen, et püha jumal, et nüüd ma olen siis ringi teinud ja nüüd ma olen siin alla oma-oma heinamaa peal. Ja vaatan, et üks tuli on, et ma lähen selle tule pääle, et-et see on nüüd see Ala-Tilsu tuli nüüd ja lähen sinna. Ja ei olnud. Oli hoopis siin, kes praegu... nüüd on ta tühi... noh, tookord oli jah, Reinaru elas seal. Ja-ja vaatan läbi akna, et üks naine istub petrooli lambi juures ja-ja nõelub midagi. Mina koputasin akna pääle sis ja tuli, et-et kes sa oled? Ma ütlesin, et mina too ja too olen, et-et aga mina-mina ei oska koju minna. Too pani siis laternasse tule. See vana nahkhiirega, kas olete näind, nahkhiire klaas on, ja kahelt poolt ja, noh tormilaternas.
VV: Mhmh.
VL: Ja tõi minu sis siia... Nüüd sääl enam ei ole... Siin on see, võsa on kasvanud, siin oli kaasik. Siis ma sain aru alles, kus ma olen. Enne aru ei saand.
Minu isa sõitis poissmehena, jäi hilja pääle, talvel sõitis saaniga. Vaatab, et peab olema kodus juba nüüd. Ei ole, ei ole. Sunnib hobust tagant ja sõidab. Ja lõpuks oli löönd käega, mõtelnud, et hobune leiab tee ikka koju. Jätnud siis ohjad saani pää pääle lõdvalt ja tüki aja pärast hobune hirnunud värava taga. Siis oli järgmine päev läind vaatama – oli ümber talu sõitnud! Nii et-et, kas siin midagi maa see on, mingisugused... mingisugune maak või-või midagi, midagi on, mis kuidagi segab nagu inimese selle loogilise mõtlemise, segab ära.
VV: Mhmh. Suuna, suunataju.
VL: Jah. Nii et seda, seda ma tean jah, kolme ma tean kindla pääle kohe, kes... kes on niiviisi, on eksinud. Tähendab kahte pääle enda.
VV: Mhmh.
VL: Jah. Ja ometi oled siin elanud kogu aeg ja. Niisamuti see, kes piimavedaja oli. Noh, ta on ka nüüd ammu surnud juba, ja kutsuti Kol´u Jaaniks. Ja-ja too oli jah talvel, ja tuli jah, see oli vesi silmas, ütles, et ma ei mõista enamp ära minna. Et muudkui ajad hobest enne ja et mõtled, et seo peat olema jo õige tee ja jälle oled siin tagasi.
VV: Mm, kuis ta oli, Korju või?
VL: Kutsuti Kol´u Jaan.
VV: Ah Kol´u.
VL: Jah, aga Koljo, Koljo oli tal, Jaan Koljo. Aga ta muutis kah selle nime ära, Järveots. Jah, no kui oli see nimede eestistamine. Noh seda, ajakirjanduses seda pilati ka, et ühel mehel oli olnud perekonnanimi Bluthund ja tema oli tahtnud võtta siis Verekoer, a ei ole antud.
VV: Mhmh.
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 35088
Sisestaja Valdo Valper
Sisestuskuupäev 03.04.2018
Litereerija Pille Vahtmäe
Lisatud 03.04.2019 19:05
Viimati muudetud 03.04.2019 19:05
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA, MD 780
Säilik
Pala