Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide EKLA, f 199, m 57, 40/5 (III 1)
Täisviide EKLA, f 199, m 57, 40/5 (III 1) < Haljala khk. - Helmi Aspel (1931)
Viite osad Kogu:EKLA, f 199 Köide:m 57LK1:40LK2:45Pala:III 1
Kogumisaasta(d) 1931
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Helmi Aspel
Teksti sisu
Objekti liik talu, asula, mõis
Muud märksõnad asustus, sõda, perekonnanimi
Žanr aj
Jututüüp Pärast Põhjasõda Metsikule Tartu-Jüri, järeltulijad nimeks Treiberg, Lillenberg, Rosenberg, Villanberg, Villberg. Käsmus rootsi nimi Kristenbrun, Amas rootsist Olaf, Olli t ja perenimi Ollin. Koerte vastu vahetamisest.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Läti-Jaagu ja Läti-Mardi talu
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Haljala
Vana küla Aasu
Vana talu Läti-Jaagu ja Läti-Mardi
Uus maakond Lääne-Viru maakond
Uus küla Aasu
Koht 2
Objekti nimetus Olli talu
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Haljala
Vana küla Ama
Uus maakond Lääne-Viru maakond
Uus küla Ama
Koht 3
Objekti nimetus Käsmu küla
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Haljala
Vana küla Käsmu
Uus maakond Lääne-Viru maakond
Uus küla Käsmu
Koht 4
Objekti nimetus Saali (Jüri-Jaani) talu
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Haljala
Vana küla Metsiku
Uus maakond Lääne-Viru maakond
Uus küla Metsiku
Tekst
Ülevaadet Haljala kihelkonna asustamisest rahvapärimuste najal on raske saada. Vanemasse aega ulatuvad teated selle küsimuse kohta puudutavad ainult üksikjuhte; kõige vanemad neist ulatuvad tagasi Põhjasõjani.
Nii jutustab Treibergide perekonna ajalugu järgmist. Peale Põhjasõda, kui rahvas hakanud laastatud maal ringi liikuma paremate elamistingimuste otsimise eesmärgiga, tulnud Metsikule Tartumaalt pärit mees nimega Jüri ehk nn Tartu-Jüri. Metsikul asunud Jüri elama praegusesse Saali, endisesse Jüri-Jaani nimelisse tallu (Tartu-Jüri poja Jaani järele hüütud vanasti praegust Saali talu Jüri-Jaani taluks). Jüri pojal Jaanil olnud kaksteist poega, neist vanema poja nimi olnud Mihkel, kes endale priinimede andmisajal saanud pärisnimeks Treiberg. Teised Jaani pojad saanud nimedeks: Lillenberg, Rosenberg, Villanberg, Villberg jne, misnimelisi perekondi veel praegugi Metsiku külas elab. (Valdek Treiberg)
Sisserännanutena nimetatakse ka rootslasi, nii olevat vanarahva jutu järele Käsmu küla rootslaste asutatud, millest tingitud mõningad säilinud rootsipärased pärisnimed nagu Kristenbrun. Ühtlasi peetakse Käsmu küla vanemaks kui Võsu küla. Rootslaste sisserändamist olevat soodustanud sügavale maasse ulatuv laht, mis oli kohane sadamaks. (Thomas Eintreu)
Samuti kõneleb Ants Ollin oma esivanemaist, et nad olevat tulnud Rootsist ja asunud elama praegusesse Ama külasse. Pereisa nimi olnud Olaf, mille järele talu hakatud hüüdma Olli taluks; pärisnimede andmisel saanudki perekonnanimeks Ollin. (Ants Ollin)
Kõneldakse ka juhtumeist, kus pärisorjuse ajal mõisnik endaga pärisorje kaasa toonud (Jaan Alto) või neid vahetanud koerte vastu (Juhan Nulbach). Nii kõnelebki Jaan Alto oma isast, kes olevat tulnud ühes uue mõisniku Borgiga Läänemaalt (Jaan Alto), kuna Aasu küla Läti-Jaagu ja Läti-Mardi talu esivanemad olevat Lätimaalt vahetatud koerte vastu (Juhan Nulbach).
Ka Juhan Nulbach teab kõnelda oma esivanemaist kui sisserännanuist, kes juba väga vanal ajal olevat tulnud Kuusalu kihelkonnast Kõnnu vallast Haljala kihelkonda.
Ühenduses mõisa moderniseerimisega toonud XIX sajandi keskel Kavastu parun Maydell rea saksa ja poola töölisperekondi Kavastusse. (Jakob Leesmann, Johannes Ederberg)
Lisaandmed
Tekstimärkus vt http://www.folklore.ee/radar/story.php?area=Haljala&id=1516
täpsed lk-d vt originaal
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 35084
Sisestaja Mari-Ann Remmel
Sisestuskuupäev 03.04.2019
Lisatud 03.04.2019 14:03
Viimati muudetud 04.04.2019 12:25
Andmed Kivikeses
Säiliku viide EKLA, f 199 , m 57
Säilik
Pala