| Luusaar Muuga mõisa rabas, kus ahjuvaremeid ja inimeste luid maapinnas väga palju leida on. Saare ümber on ligi paar versta mäda raba, kuna ühestainsast kohast palkidest tee sisse käinud, kelle ase veel tunda on. Rahvajutu järele olnud vanal sõjaajal seitsme kihelkonna rahvas selle saare peal pelgus. Palkidest tee olnud ka nõnda tehtud olnud, et seda võõras kätte ei ole leidnud. Üks poole aruga tüdruk, Needu nimi, olla sinna raba ligidale külasse üksi maha jäänud. Kui see näinud, et soldatid sõjariistadega külasse tulnud, pugenud ta nende eest reheparsile varju. Kui nüüd soldatid küla majad läbi otsinud ja ka sinna rehetuppa vaadanud, kus Needu parsil olnud, siis ei olla nad teda mitte näinud, vaid välja tagasi pöörnud. Seal öelnud nad oma seltsimeestele: „Netu,\" see on, et seal majas kedagi ei ole. Kui Needu seda kuulnud, hakanud ta parsil sajatama: „Vaata, kus vaenlased, teavad minu nimegi ära, et mina Needu olen!\" Soldatid pöörnud kohe tagasi, kiskunud tüdruku parsilt maha ja hakanud järele pärima, kuhu külarahvas pelgu läinud. Kui ta ei juhata, siis tapavad nad ta ära; muidu jätavad nad ta elusse. Loll tüdruk juhatanud ka pelgupaiga soldatitele kätte, kus siis hirmus tapmine hakanud ja kõik see seitsme kihelkonna rahvas ära hukatud, kuhu ka Needu ära tapetud. Kõik nende tapetud inimeste kehad olla matmata sinna maha jäänud, mikspärast selle saare pinnapealne praegu luid täis olevat ja sellest ka oma Luusaare nime saanud. Mõne aasta eest olla sealt ka vanu asju leitud. |
