Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 217, 535/8 (7)
Täisviide ERA II 217, 535/8 (7) < Haljala khk., Vihula v., Kosta k., Tõnni t. - Hilda Kustavson, Rakvere Kaubanduskeskkooli õpilane < R. Kustavson, 53 a. (1939)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:217LK1:535LK2:538Pala:7
Kogumisaasta(d) 1939
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
R. Kustavson Virumaa, Haljala, Kosta k., Tõnni t.
53 a
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Hilda Kustavson Rakvere Kaubanduskeskkooli õpilane
Teksti sisu
Objekti liik kivi
Žanr muist, ol
Jututüüp nägemused Näkikivi juures; tütarlaps upub
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Näkikivi
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Haljala
Vana küla Vihula
Täpsem asukoht u 10 m allpool saeveski tammi
ERA kood Hlj_Vihula_07
Tekst
Näkikivi
Umbes kümme meetrit allpool Vihula saeveski tamme on suur lame, kuid madal kivi. Öösi õitsel olles nägid mõisatöölised tihti näkke selle kivi ümber tantsimas ja kivil istumas. Seepärast hakatigi seda kivi kutsuma Näkikiviks.
1936. aasta suvel sündis tolle kivi juures salapärane ja otse muinasjutuline lugu. Kohaliku koolijuhataja juures oli karjaseks Paasi külas elutseva rätsepa tütar Jensine. Et ilmad sel suvel olid väga palavad, ei võinud loomad päeval väljas olla ja seepärast aeti nad sööma alles õhtu eel, kui kõrvetav päike oli juba laskunud madalale ja ilm oli jahedam. Seega pidid loomad olema väljas peaaegu poole ööni. Mitu korda kurtnud tütarlaps teistele lastele, et ta kardab öösi üksi olla karjas. Ja see oli ka arusaadav, et väike, alles üheksa-aastane tütarlaps kartis, sest paljud vanemadki inimesed ei julgenud öösiti mööduda Näkikivist. Ühel päeval aga kurtnud Jensine oma perenaisele, et tema öösi näinud imelikku nägemust. Ta istunud Näkikivil ja loomad söönud rahulikult kaldal. Korraga kuulnud ta, kuis keegi kivi alt kutsunud: "Jensine, tule! Jensine, tule!" Perenaine ehmunud väga, kuid püüdnud last lohutada, öeldes, et Jensinel pole tarvis täna õhtul karja minna, kuna ilm on üsna jahe. Tütarlaps ajaski loomad kohe karja ja ühes temaga ühes läks ka õpetaja väike tütar Lia. Jõudes jõe kaldale, hakkas kari sööma ja lapsed läinud suplema. Väike Lia solistas muidugi madalas vees. Korraga näinud ta, kuidas Jensine, kes suples Näkikivi juures, hakkas vajuma. Lia hakkas karjuma seda nähes. Keegi saeveskitööline tõi küll uppunu välja, kuid see oli juba heitnud hinge.
See lugu tundub küll praeguse aja kohta liig muinasjutuline. Kuid tõsi ta on. Ja seda teab iga kohalik elanik.
[Joonistused lk. 538, 539]
Lisaandmed
Tekstimärkus ohtost, sisestas USN, redigeeris Mare Kalda [kivi/vesi]
Sisu kommentaar PP?
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 34621
Sisestaja Valdo Valper
Sisestuskuupäev 20.06.2018
Lisatud 20.12.2018 18:43
Viimati muudetud 01.10.2019 11:45
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 217
Säilik
Pala