Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 296, 70/2 (12)
Täisviide ERA II 296, 70/2 (12) < Setu, Mäe v., Suure-Rõsna k. — M. Kivisaar (1940)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:296LK1:70LK2:72Pala:12
Kogumisaasta(d) 1940
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
M. Kivisaar
Pala kogumiskoht Setomaa, Seto, Mäe v., Suure-Rõsna k.
Teksti sisu
Objekti liik kirik, haud
Tegelased hiid
Muud märksõnad tapmine
Žanr muist
Jututüüp Petseri kiriku ehitas kolmest vennast vanim, kes oma kaks venda ära tapnud. Peale kiriku ehitamist suri ja pandi magama kiriku põranda alla
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Petseri kirik
Vana maakond Setomaa
Kihelkond Seto (RU)
Vana küla Petseri
Uus küla Petseri
Tekst
Ütskõrd el'le Petsereh miis, timäl ol´l kats poiga. Esäl ol'l maad veidõkõnõ ja üts timä pojõst pidi koheke' eis' otsma õnnõ. Kats tõmpsevva' hinda vaihhõl seerepet, õt kummal sis tulõ minna'. Seerep sai noorõmba poja kätte. Timä lahko sis esä majast ar'. Katõ kuu peräst tul'l jo kirige', õt timä om Irboskah sepast opno'. Vanõmbal pojal sai ka' hää miil, õt veli om opno' sepäst.
Noorõmb poig sai olla' kolm aestakka sepäh, ku kuul´e timäl esä ar'. Nüüd kut's vanõmb ka' uma vele esäle puhtellõ. Puhtõlavvah lätsiva' vele' tüllö ja' pöörivä' ka' taplõmma. Vanõmb poig tap'p arke' uma vele. Tuust pääle jäi timä ütsindä' elama esätallo.
Timä tul´l väega hääle mõttõlõ, õt eihtädä üts ker'k. Ta valõ üte väega pümme üü, sis pan'd ratastõ ette kats valgõ pääga' härga, ratastõllõ pan'd nelli suurt kivvi õga kerigo nulga jaost. Sis las'k häril minna', õt kohe kottalõ nimä' saisma jääva, sinna timä eihtäske' kerigo. Nii ehit' kerigo valmest, a' olõ-õi määnestke' nimme kerkollõ panda'. Sis nakas' timä mõtlõmma, õt mis päiv tuu ol'l, ku timä näkas' ker'kot edimält ehtämmä. Mõtõl´, mõtõl', ja sis tul'l miilde, õt ol'l piitrepäävä üü ja tuuperäst omge' Petsereh ker'k, mida kutsutas Piitre ker'kost. Perästpoolõ nakas' vägimehe jõud kaoma ja' kattõ nii ar', õt õs jovva' inäp kävvoke'. Mõni nätäl perästpoolõ kuul'e vägimiis arke'. Timä pante magama igavest und uma tett kerigo põrmado ala. Õga üüse ja piitrepää üüse om kuulda' sääl ker'koh mürrä ja kärrä. Nimä' pidava' sääl kerigo sünnipäivä. Ütskõrd juhto kiäke' miis nägema, õt üts, valgõ lina pää pääle võet, tul'l kerigo müürü alt vällä ja nakas' lugõma midäke' ütest väigokõsõst raamadokõsõst, õt: „Jumalaga', seo ker'k, ma koolõ ar'", ja hüpäs' jälke' tuust mulgust sinna' kerigo ala. Perästpoolõ õs kuulõ inämb mürinat ker'koh, õga-õs näe' ka' inäp kiäke' tuud valgõ linaga inemist kerigo saina alt vällä' käävät.
Redigeeritud tekst
Ütskõrd el'le Petsereh miis, timäl ol´l kats poiga. Esäl ol'l maad veidõkõnõ ja üts timä pojõst pidi koheke' eis' otsma õnnõ. Kats tõmpsevva' hinda vaihhõl seerepet, õt kummal sis tulõ minna'. Seerep sai noorõmba poja kätte. Timä lahko sis esä majast ar'. Katõ kuu peräst tul'l jo kirige', õt timä om Irboskah sepast opno'. Vanõmbal pojal sai ka' hää miil, õt veli om opno' sepäst.
Noorõmb poig sai olla' kolm aestakka sepäh, ku kuul´e timäl esä ar'. Nüüd kut's vanõmb ka' uma vele esäle puhtellõ. Puhtõlavvah lätsiva' vele' tüllö ja' pöörivä' ka' taplõmma. Vanõmb poig tap'p arke' uma vele. Tuust pääle jäi timä ütsindä' elama esätallo.
Timä tul´l väega hääle mõttõlõ, õt eihtädä üts ker'k. Ta valõ üte väega pümme üü, sis pan'd ratastõ ette kats valgõ pääga' härga, ratastõllõ pan'd nelli suurt kivvi õga kerigo nulga jaost. Sis las'k häril minna', õt kohe kottalõ nimä' saisma jääva, sinna timä eihtäske' kerigo. Nii ehit' kerigo valmest, a' olõ-õi määnestke' nimme kerkollõ panda'. Sis nakas' timä mõtlõmma, õt mis päiv tuu ol'l, ku timä näkas' ker'kot edimält ehtämmä. Mõtõl´, mõtõl', ja sis tul'l miilde, õt ol'l piitrepäävä üü ja tuuperäst omge' Petsereh ker'k, mida kutsutas Piitre ker'kost. Perästpoolõ nakas' vägimehe jõud kaoma ja' kattõ nii ar', õt õs jovva' inäp kävvoke'. Mõni nätäl perästpoolõ kuul'e vägimiis arke'. Timä pante magama igavest und uma tett kerigo põrmado ala. Õga üüse ja piitrepää üüse om kuulda' sääl ker'koh mürrä ja kärrä. Nimä' pidava' sääl kerigo sünnipäivä. Ütskõrd juhto kiäke' miis nägema, õt üts, valgõ lina pää pääle võet, tul'l kerigo müürü alt vällä ja nakas' lugõma midäke' ütest väigokõsõst raamadokõsõst, õt: „Jumalaga', seo ker'k, ma koolõ ar'", ja hüpäs' jälke' tuust mulgust sinna' kerigo ala. Perästpoolõ õs kuulõ inämb mürinat ker'koh, õga-õs näe' ka' inäp kiäke' tuud valgõ linaga inemist kerigo saina alt vällä' käävät.
Lisaandmed
Sisu kommentaar Petseri vägimees
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 34429
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 20.11.2018
Lisatud 20.11.2018 17:28
Viimati muudetud 20.11.2018 17:40
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 296
Säilik
Pala