Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 286, 219/21 (195)
Täisviide ERA II 286, 219/21 (195) < Setu, Petseri v., Kolovina k. — E. Kirss < Semmen Hani, sünd. 1863. a. (1940)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:286LK1:219LK2:221Pala:195
Kogumisaasta(d) 1940
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Semmen Hani Setomaa, Seto, Petseri v., Kolovina k.
1863
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Ello Kirss
Teksti sisu
Objekti liik klooster, linn
Tegelased hiid, valitseja
Žanr muist, j
Jututüüp Vägimees Karnilei ehitas Petseri kloostri, Ivan Grosnõi lõi tal pea otsast. Karnilei võttis oma pea ja läks kirstu magama
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Petseri klooster
Vana maakond Setomaa
Kihelkond Seto (RU)
Vana küla Petseri
Uus küla Petseri
Tekst
Siih ol'li' kõik puusta maa'. Iroboskah ol'l külä ja Pat´skohvkah ol'l üts talo, Ulanovah ol'l talo. Pet´sereh olõ-õs mastõrat kah. Nokki om mastõrah üt´s puu, mis om vanõb mastõrat. Irboskast käve' küti' siia' ja kai', et mil'le s'ooh oroh om väegä hüä luht. Tuu puul ol'li' nä' üüd kah, kinkõl ol'l Pat´skohvka kottalõ talokõnõ pant. Sai ku pal'lo ao peräst, tõist korda lätt üt´s sinnä': puu kaldunu' maahha ja juurdõga tõmmanu maagi üles. Uus´ lätt puu alt mäe sisse. Tuu lätt uustõ, sääl püha Maar'a kojolaud pant liivasaina pääle üles. Vana püha Maar'a kojo keskpaigakõnõ omgi tuu. Veere' omma' tettü peräst mano. Kiä naas' jo sääl ker'kut tegema ja jumalat pallõma. Lät´s jo helü suurõbast. Tuud mastõra ker'kut tetti, naati müürü ka kudama. Irboskast Uutsõmäe otsast veeti pliite. Kiä pan'd hobõsõlõ suurõba kuurma, hopõn' ker'geppä tul'l. Ül'ti, et ku müürü koeti, sõs ol'l jo Karnilei kah. Edimäne, tuu löüdjä ol'l Anton Hedos'sa. Karnilei sai jo mastõra jaolõ kui peremiis'. Ivvan' Groznõi säidse aastakka ol'l Riia liina all tapolnu. Tulõ' tagasi, tulõ Meremäe otsa, müür valõtas vasta. Kaes: „Kiä taahha ilma mu lubalda liina tek'k? Lää sinnä', rao pää maahha.“ Tulõ siia', Karnilei lätt mäevärehti pääl vasta: „Tii' sa tuu tüü ar', miä sa mõtli'!“ Kunigas kui hiitü. Olõ-õs tahtnu tetäki'. Timä õks jäi ütel': „Tii', tn' tüü ar'!“ No sõs kunigas leigi pää maahha. Asõ ol'l Karnileil jo val'mis. Kunigas mastõrahe sisse suurdõ kerkohe ol'l pandnu hobõsõ. Suurõ kerigu otsah om väikukõnõ kerigukõnõ, sinnä' ol'l pandnu mära. Mi' kutsu no Kapstmaar'a kerik. Mära toonu' poja sinna' kerikohe. Kunigas jäi pümehhest. Sõs pallõl' kol' üüd-päivä püha Maar'a iih jumalat. „Ku jummal´ mullõ annasi silma', ma jätäsi siia' kõik. Ihoalastõ lää siist minema.“ Ol'l kaonu kah timä, nigu kiäki tiiä-s. Panti Karnilei kirstu, ni kirstuh omgi'. Rahvas kõnõli, et timä pan'd pää livva pääle ja astõ esi' alla, lammõs' kirstu. Ku ta mastõrat ol'l tennü', sõs ol'l pallõlnu, et jummal´ hoia' seda mastõrat, koon' ma üles tulõ. Ma inne tulõ-õi üles, ku mäevärehhist nakkas alavärehhihe veri juuskma.
Redigeeritud tekst
Siih ol'li' kõik puusta maa'. Iroboskah ol'l külä ja Pat´skohvkah ol'l üts talo, Ulanovah ol'l talo. Pet´sereh olõ-õs mastõrat kah. Nokki om mastõrah üt´s puu, mis om vanõb mastõrat. Irboskast käve' küti' siia' ja kai', et mil'le s'ooh oroh om väegä hüä luht. Tuu puul ol'li' nä' üüd kah, kinkõl ol'l Pat´skohvka kottalõ talokõnõ pant. Sai ku pal'lo ao peräst, tõist korda lätt üt´s sinnä': puu kaldunu' maahha ja juurdõga tõmmanu maagi üles. Uus´ lätt puu alt mäe sisse. Tuu lätt uustõ, sääl püha Maar'a kojolaud pant liivasaina pääle üles. Vana püha Maar'a kojo keskpaigakõnõ omgi tuu. Veere' omma' tettü peräst mano. Kiä naas' jo sääl ker'kut tegema ja jumalat pallõma. Lät´s jo helü suurõbast. Tuud mastõra ker'kut tetti, naati müürü ka kudama. Irboskast Uutsõmäe otsast veeti pliite. Kiä pan'd hobõsõlõ suurõba kuurma, hopõn' ker'geppä tul'l. Ül'ti, et ku müürü koeti, sõs ol'l jo Karnilei kah. Edimäne, tuu löüdjä ol'l Anton Hedos'sa. Karnilei sai jo mastõra jaolõ kui peremiis'. Ivvan' Groznõi säidse aastakka ol'l Riia liina all tapolnu. Tulõ' tagasi, tulõ Meremäe otsa, müür valõtas vasta. Kaes: „Kiä taahha ilma mu lubalda liina tek'k? Lää sinnä', rao pää maahha.“ Tulõ siia', Karnilei lätt mäevärehti pääl vasta: „Tii' sa tuu tüü ar', miä sa mõtli'!“ Kunigas kui hiitü. Olõ-õs tahtnu tetäki'. Timä õks jäi ütel': „Tii', tn' tüü ar'!“ No sõs kunigas leigi pää maahha. Asõ ol'l Karnileil jo val'mis. Kunigas mastõrahe sisse suurdõ kerkohe ol'l pandnu hobõsõ. Suurõ kerigu otsah om väikukõnõ kerigukõnõ, sinnä' ol'l pandnu mära. Mi' kutsu no Kapstmaar'a kerik. Mära toonu' poja sinna' kerikohe. Kunigas jäi pümehhest. Sõs pallõl' kol' üüd-päivä püha Maar'a iih jumalat. „Ku jummal´ mullõ annasi silma', ma jätäsi siia' kõik. Ihoalastõ lää siist minema.“ Ol'l kaonu kah timä, nigu kiäki tiiä-s. Panti Karnilei kirstu, ni kirstuh omgi'. Rahvas kõnõli, et timä pan'd pää livva pääle ja astõ esi' alla, lammõs' kirstu. Ku ta mastõrat ol'l tennü', sõs ol'l pallõlnu, et jummal´ hoia' seda mastõrat, koon' ma üles tulõ. Ma inne tulõ-õi üles, ku mäevärehhist nakkas alavärehhihe veri juuskma.
Lisaandmed
Sisu kommentaar Petseri vägimees
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 34424
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 20.11.2018
Lisatud 20.11.2018 16:51
Viimati muudetud 20.11.2018 16:58
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 286
Säilik
Pala